Varjupaiga lemmikkass leidis unistuste kodu. Perenaine: ta ei käitu üldse nagu tavaline kass

Maarja-Liis OrgmetsLemmiku portaali ja digiajakirja toimetaja

11. veebruar 2025, 15:30

«Ma ei ole enne näinud, et nii palju inimesi nõustuksid ühe kassi kohta, et tegu on ühe kihvti kassiga. Tal on nii meeletult palju iseloomu ja armastust, kuid samas ei oska ta kohati üldse kassi moodi käituda,» ütleb 4-aastase Traatsaba perenaine. Traatsaba on väga eriline juba selle poolest, et tema saba on amputeeritud. 

Vahva Traatsaba leiti pisikese kassipojana maantee äärest koos õdede-vendadega. Noored kassipojad võttis enda hoole alla Rakvere koduloomade varjupaik ning ei läinud kaua, kui Traat oma esimese kodu leidis. Seal aga ei läinud sugugi kõik nii, nagu plaanitud.

«Traadi uus omanik tahtis kassi pesta, sest kass olevat haisenud. Küll aga läks sellega nii kehvasti, et vesi oli liiga kuum Traadi jaoks ja ta üritas plehku panna, proua omakorda proovis kassi kinni püüda ja sai ta sabast kinni. Kahjuks tekkisid selle jooksul Traadi sabale tõsised vigastused. Siit ka varjupaigas pandud nimi Traatsaba – ta saba nägi välja justkui okastraat,» rääkis Traatsaba praegune perenaine Regle-Teele.

Traatsaba viidi tagasi varjupaika, kus selgus, et selleks, et loomakese elu päästa, tuleb tema saba amputeerida. Peale operatsiooni elas Traat koos teiste kassidega, kuid teised kippusid ta sabatömbiga mängima ja haava tekkis põletik, mistõttu tuli Traatsaba saba veel kord opereerida.

Peale teist operatsiooni taastus kassipreili ilusti – polnud arugi saada, et ta teistest erinev oleks. Talle hakati jälle uut kodu otsima ning õnneliku juhuse kaudu jõudis tema sotsiaalmeediapostitus Regle-Teeleni, kes sai kohe aru, et peab Traatsaba endale koju tooma.​ See oli täpselt neli aastat tagasi.

Samal teemal

Lemmik

8. veebruar

Suur lugu

Koeratõug, kes ei haugu ega aja karva, aga armastab üle kõige...

Kui vana Traatsaba on ja kuidas ta teie juurde sattus?

Traatsaba saab 11. mail 5-aastaseks. Olen ise suur loomasõber ja väikesest saati tahtnud endale koera. Kui kolisin abikaasa juurde elama, siis mingi hetk tekkis suur igatsus ühe neljajalgse sõbra järele. Küll aga ei olnud meie meelest korter koerale parim kodu, sellegipoolest hoidsin pilku peal Facebookis erinevatel varjupaikade lehekülgedel.

Ühel päeval nägin pilti Traatsabast ja see oli küll armastus esimesest silmapilgust. Tema pisike sabajupp, imeilusat värvi kohev kasukas ja nii mossis nägu. Õhtul, kui abikaasa koju tuli, näitasin talle kohe sedasama pilti ja nii leppisime Rakvere koduloomade varjupaigaga kokku, et lähme kiisudega tutvuma.

Pean ausalt ütlema, et olen terve elu kasse kartnud ja sellepärast tahtsin enne kindlasti kassidega niisama tuttavaks saada, et veenduda, et see on õige valik. Varjupaigas kassimajas kiisusid vaadates oli kaks väga aktiivset kassi – Traatsaba ja tema sõber. Mõlemad ronisid mööda jalgu üles, mängisid saapapaeltega ja tegid absoluutselt kõik endast oleneva, et kuidagigi tähelepanu püüda. Varjupaigaproua lasi meil korraks kassitoas kahekesi olla ja mõelda, siis näitas veel teise kassituppa ka, aga tegelikult oli otsus juba tehtud. Vaatasime mehega üksteisele otsa ja nii panimegi Traadi transpordipuuri ja läksime pabereid vormistama. Jäime veel mõtlema, et meeletult kahju on Traatsaba sõber maha jätta, aga sel hetkel ei tundunud kahe kassi korraga võtmine mõistlikuna.

Traatsaba Foto: Erakogu

Kui paberid olid vormistatud ja varjupaigaproua Traadiga hüvasti jättis, siis temal pisarad jooksid. Traat olevat olnud kõigi suur lemmik ja kuigi oli tore, et ta oma koju saab, siis natukese oli kahju ka.

Kui paberid olid vormistatud ja varjupaigaproua Traadiga hüvasti jättis, siis temal pisarad jooksid. Traat olevat olnud kõigi suur lemmik

Kuidas Traatsaba uues kodu kohanes?

Kui Traatsaba koju tõime, siis alguses oli raske. Esimese päeva istusin temaga koos vannitoas. Traat lihtsalt ei julgenud mujale uudistama minna ja kui mina ringi liikusin, siis ronis dušinurga taha peitu. Õhtul kui mees koju tuli, siis olin suutnud Traadi elutuppa uudistama saada. Mina läksin neljakäpukil ees ja Traat tuli järgi – päris ausalt roomasin toas ringi! Traat kartis absoluutselt kõike – telekat, külmkappi, põrandate kriuksumist jne. Ta ei olnud ju kunagi kassitoast väljas väga käinud.

Esimesel ööl otsis Traatsaba oma sõpru taga, käis mööda tuba ringi ja kräunus heleda häälega. Läksin teda vahepeal suurde tuppa lohutama, proovisin tema juures diivanil magada, aga ei aidanud, ikka otsis sõpru. Lõpuks võtsin kassi kaenlasse ja viisin magamistuppa, panin voodi äärele istuma ja viskasin ise ka pikali. Naljakal kombel püsis Traat seal hommikuni ja aegamisi norskas, aga haledat nuttu sealt enam ei kostunud.

Kuna Traatsaba tuli meile koroonapandeemia tipphetkel, siis mina olin enamiku ajast kodus netiloengutes. Selle jooksul Traat kiindus minusse nii väga, et ilma minu juuresolekuta ta keeldus söömast. Panin talle kausi koos pehme toiduga ette ja niipea kui sealt eemale astusin, tuli Traat kaasa. See komme kadus tal paari nädalaga – nüüd on ta esimene, kes süüa küsib ja viimane, kes kausside juurest lahkub, peab ikka teiste kasside kausid ka üle kontrollima.

Meie Traatsabal on palju hüüdnimesid – Traat, Traadu, Preili, Printsess, Piu-Viu (sest ta alati tervitab kojutulijaid väikese piu-piuga) jne. Ma ei ole enne näinud, et nii palju inimesi nõustuksid ühe kassi kohta, et tegu on ühe kihvti kassiga. Tal on nii meeletult palju iseloomu ja armastust, kuid samas ei oska ta kohati üldse kassi moodi käituda.

Minule meeldib Traatsaba kohta öelda inspektor. Vahet pole, mida ma kodus teen, ta hoiab alati silma peal. Nõusid pestes istub aknalaual ja vaatab sellise pilguga otsa, et näe, seal jäi koht vahele, liivakaste koristades kontrollib, kas said ikka kõik junnid korjatud ja külaliste tulekul proovib kõigi jalatseid endale jalga nagu Tuhkatriinu, mine tea, millal sobiva võib leida.

Kui pererahvas hommikuti tööle läheb, siis Traat viskab kurvalt esiku vaibale pikali, keerutab ennast ja mängib surnut. Kui see ei aita, siis hakkab igasugu poose võtma ja üritab ennast võimalikult armsaks teha, et jumala eest tema inimesed jälle kodust ära ei läheks. Kui ma Tallinnasse ülikooli läksin, oli meeletult raske minna hommikul kella kuuesele rongile, sest üldse kohe ei tahtnud sellele armsale neiule tšau öelda.

Traatsaba ja pere teised vurrulised. Foto: Erakogu

Milline lemmikloom Traatsaba on? Milline on tema iseloom ja mida talle teha meeldib?

Traatsaba ei ole üldse kassi moodi kass, tegu on väga eriskummalise loomaga. Traadil on ka kaks venda, kelle pealt ta vahest kassiasju õpib ja järele proovib. Ükskord üritas ta voodis pikutades sõtkumist – lõi küüned voodilinasse, tõmbas kõvasti käppadega üles ja kiskus linasse augud. Sel hetkel ta otsustas, et sõtkumine võib jääda vendade pärusmaaks.

Lisaks on Traat pere «inspektor». Kui keegi midagi toimetab, on Traat alati juures ja pingsalt jälgib, et asjad oleks korrektselt tehtud. Eriti kriitiliselt suhtub ta nõudepesemisse. Kui mina veel ülikoolis olin ja netiloengutest osa võtsin, siis Traat jälgis, et ükski tähtis infokild ei jääks vihikusse kirjutamata.

Tihtilugu oli ta kaasautoriks minu Zoomi esitlustel – tuli poole lause pealt ja keeras tagumiku kaamera poole, vahest tegi veel vaikse mjäu, et kõiki teretada. Kui kellegi telefon heliseb, tuleb Traat jooksuga kohale ja mjäugub valjult, kuni talle teada antakse, et teda on kuuldud.

Peale oma inspektoriameti peab Traat ka teist väga tähtsat tööd – korravalvur. Vahest juhtub, et kassipoisid lähevad omavahel mängides ulakaks ja hakkavad kaklema või asju lõhkuma. Siis ei pea meie abikaasaga midagi tegema, sest Traat tuleb kasvõi maja teisest otsast nii, et tolmupilv on taga ja paneb mõlemale vennale paremhaagi. Ja jälle on kord majas, keegi vastu ka ei julge hakata.

Tegelikult on ta ka meie pere ravitseja, mis sellest, et perenaine apteeker on. Kui keegi on haige, siis Traatsaba selle inimese juurest ei lahku. Kogu aeg magab sinu juures, kõnnib sulle järgi ja muudkui küsib pai. Oleme nii mõnestki viirusest tänu temale kiiremini jagu saanud.

Oleme nii mõnestki viirusest tänu temale kiiremini jagu saanud.

Traatsaba eriline sülekass ei ole, tal on kindlad tingimused, mis peavad olema täidetud, et kellegi süles magada. Esiteks pead sa olema minu abikaasa, sest kellegi teise süles ta ei maga. Teiseks, jalas võivad olla ainult tööpüksid või teksad, mingite dresside peale tema küll puhkama ei kavatse minna. Ja kolmandaks, kui tema otsustab, et ta tahab sülle, siis ta peab saama sülle. Vahet ei ole, kas on söömine pooleli või tahaks mõnes mugavamas asendis istuda – ta hoiab oma käppa senikaua sinu jala peal, kuni sülle saab. Aga õnneks on Traatsaba vennad totaalsed memmekad sülekassid, seega pererahvas väga morjendatud sellest ei ole. Pigem on see üks suur sündmus, kui Traatsaba vahel ka perenaise sülle ronib ja saame jälle kõik koos rõõmustada.

Traatsaba paistis oma fotoga eriliselt silma ka fotokonkursil «Lemmikute jõulud» ning sai auhinnapaki, mille pani kokku PetCity. Foto: Erakogu

Siiski on tema lemmiktegevuseks söömine. Traat on väga hästi kella selgeks õppinud ja iga-aastane kellakeeramine tekitab talle suurt närvipinget. Traat hakkab süüa küsima täpselt tund aega enne söögiaega, ainult käib ja siiberdab jalus ning karjub kõigi peale. Ja kui alguses oli probleeme, et kassid kippusid omavahel trügima ja teiste toitu varastama, siis nüüdseks on režiim täpselt paigas. Toidukausid on vasakult paremale järjekorras Tommi, Traatsaba ja väikevend Floki – kassidel on see väga selge. Kui keegi lõpetab varem ja toitu jääb alles, siis see kass kõnnib minema. Kui keegi lõpetab varem ja kauss on tühi, siis jäädakse oma koha peale ootama, kuni teised lõpetavad, et näha, kas keegi jätab toitu järele. Ja Traatsaba jääb alati ootama, et vendade jäägid ära süüa ja kausid üle lakkuda. Toidu suhtes nad üldiselt ei pirtsuta, aga maiuseid küll valivad. Traatsaba suureks lemmikuks on juustumaitselised maiused, vahet pole, millist sorti. Ja maiuste jagamisel on ka režiim paigas! Kõik kolm istuvad reas ümber perenaise ja kordamööda saavad oma maiuse kätte. Üldiselt on nad väga viisakad ja käsu peale isegi istuvad või sitsivad, aga kui anda Churu «kassijogurtit», siis minnakse segaseks ära ja nii mõnigi kord on kõik kolm korraga selle kallal.

Kas lemmikul on mõni eriline silmapaistev omadus või oskus?

Kindlasti paistab Traatsaba silma oma pisikese sabajupiga. Alguses, kui ta meile tuli, oli pool ta saba veel karvutu ja nägi meeletult kummaline välja. Vaikselt aga kasvasid karvad tagasi ja nüüd, kui ta millegi peale turri läheb, tõmbab saba jämedaks ja otsast on täiesti lapik, nagu pudelihari. Kui külalised vahest küsivad, et kuhu ta saba sai, siis oleme naljatanud, et tehasest unustati paar juppi kaasa panna.

Ma arvan, et Traadi eriline oskus on olla Traat. Ja sellega nõustuvad kõik, kes teda kohtavad. Ta lihtsalt on nii kummaline ja vahva kass, et seda ei oska kirjeldadagi. See, kuidas ta vaikselt tuleb teeb sulle piu, kui ta pai tahab või kuidas ta oskab kisada, kui süüa saab, või kuidas ta teeb kniksu kõigi ees, kes talle meeldivad (sirutab pikalt tagumise jala välja nagu baleriin ja väristab oma sabakest) või see, kuidas ta vahest vaatab sulle mõtlikult otsa ja tekib küsimus, et mis muresid see väike kassipeake täis on. Ta on lihtsalt nii meeletult armas, pehme ja kallis! Ta hoiab kõiki oma pereliikmeid ja kunagi ei taha kellelegi halba. Ja ta on nii-nii armas oma pisikese koheva saba, ümmarguse kõhu ja väikese peaga.

Traatsaba Foto: Erakogu

Meenutage mõnda lõbusat/naljakat juhtumit seoses oma lemmikuga.

Kõige esimesena tuleb meelde Traadi esimene päev meie kodus.

Ja võib-olla ka see, et ta sabajupp on meeletult kange ja alati püstises asendis, nii et ta on Bullerjani tüüpi ahju alt läbi kõndides mitu korda ahjuroobi maha tõmmanud sellega ja meeletult ehmatanud. Või kui mina netiloengutes olin, tuli kõndis ta minu nina eest läbi ja see saba takerdus mu prillide taha, nii et tõmbas prillid eest.

Alles hiljuti suutis ta puupliidi peal oma käpad veidi ära kõrvetada – ville ega midagi ei tekkinud, esimesed käpapadjakesed punetasid veidi. Õnneks mees silmanurgast nägi, et Traat hakkas pliidile hüppama ja sai kratist kinni, nii et esikäpad korraks käisid pliidi vastu. Küll aga sai Traat aru, et mures perenaine käis ta käppasid pidevalt kontrollimas ja andis ekstra maiuseid ja nunnutas – seega kasutas ta hetke ära.

Ühel päeval hakkasin kööki minema, Traat tuli kohe järgi ja ennäe imet, lonkab valet esikäppa! Küsisin Traadilt, et ega sa just valet käppa ei longanud, mille peale ta ruttu maha istus ja õige käpa maast üles tõstis, nagu hoiaks seda valust üleval. Sel hetkel polnud tal enam isegi punetust padjakestel ja suurem osa ajast ei olnud tal ka meeles longata, ainult köögi poole kõndides tuli meelde. Nüüd on tal kombeks saanud minna istuda maiusekarbi juurde ja seal kurvalt käppa üleval hoida, totaalselt oskab inimesi ära kasutada.

Traadil meeldib külaliste jalanõusid ka jalga proovida, kõigepealt läheb nuusib kõik jalatsid läbi ja siis valib sobiliku, kuhu enda käpad sisse torgata. Kui väga meeldiv jalats on, siis jääb ta nii magama.

Aeg-ajalt kutsume Traati ka Kringliks, sest kui ta magades ennast krussi tõmbab, nii et tagumise käpaga nina kinni katab (saba ju ei ulatu), siis näeb ta välja täpselt nagu üks kringel.

Traatsaba Foto: Erakogu

Uus fotokonkurss: lemmik tööl

Jaga meiega hetki sellest, kuidas lemmikloom sinuga tööl, olgu selleks kontor, pood või mõni muu asutus, kaasas käib ja kirjuta meile, kuidas tema tööpäevad mööduvad. Fotosid ja kirju ootame aadressil [e-mail]. Parimad saavad taas auhinnatud pakkidega, mille paneb välja PetCity.

Basenji'd Franky ja Carlos, kes paistsid oma fotoga eriliselt silma fotokonkursil «Lemmikute jõulud» ning said auhinnapaki, mille pani kokku PetCity.​ Foto: Erakogu

Vaata SIIT, kes võitsid lemmiku jõulufotode konkursi.