«Töötan koolis õpetajana ja käesoleval aastal otsustasime klassiga loosikinkide asemel hoopis loomade varjupaigale annetada. Edasi hakkasin varjupaiga kodulehte regulaarselt jälgima,» räägib koeraomanik Kai, kuidas tal tuli mõte kodu pakkuda just varjupaiga koerale. Eesti varjupaikadesse satub tõukoeri väga harva, kuid just sel ajal oli sinna sattunud ligi sada kutsikavabrikust päästetud koerakest.
Mullu sügisel šokeeris nii paljunäinud loomakaitsjaid kui ka põllumajandus- ja toiduameti ametnikke kutsikavabriku juhtum, kus ühest pealtnäha täiesti tavalisest Tallinnas Kristiines asuvast elumajast avastati ligi 90 tõukoera, täpsemalt kääbusspitsi (ingl pomeranian), kes elasid täiesti õõvastavates tingimustes (loe pikemalt SIIT).
«Hoone garaažiukse avamisel lõi ninna loomade väljaheidete- ja puhastusvahendite segune hais. Ruumid, milles loomi peeti, olid ebasanitaarsed, nende põrandatel oli rohkelt loomade uriini ja väljaheiteid ning õhustik ruumides umbne. Oli aru saada, et ruume regulaarselt ei puhastata, kuna väljaheidete kogus oli märkimisväärne ning lisaks oli ruumides tekkinud eluohtlik gaas ammoniaak, mis põhjustas ametnikel tugevat limaskestade ärritust,» meenutas põllumajandus- ja toiduameti loomatervise- ja heaolu osakonna peaspetsialist Carol Laurima toona. Lemmikule antud intervjuus avaldas ta hiljem, et kuna koeraomanik püüdis koeri ametnike eest peita, siis osa koeri selle käigus isegi hukkus. Enamik koeri õnnestus toimetada siiski varjupaika, kuhu nad jäid mitmeks kuuks, kuni paberimajandus lõpuks korda sai ja koerad said hakata uutesse kodudesse minema.
:format(webp)/nginx/o/2024/12/16/16548950t1h2690.jpg)
