Teise maailmasõja keerises juhtus Eestimaal palju koledaid asju, kuid mõnes mõttes jätkus elu ka vanaviisi – ikka armuti, ikka leiti teineteist ja teinekord lõppesid suhted ootamatult traagiliselt. 21-aastane Karl Kamarik ei osanud ilmselt uneski ette näha, et temast saab esimene inimene Eestis, kellele määrab surmanuhtluse Saksa kohus. Ja seda armudraama tõttu.
1942. aasta märtsiks oli Eesti Saksa okupatsiooni all ning siin kehtis Saksa tsiviilvalitsus (Reichskommissariat Ostland), mis allus otse Kolmandale Reichile. Natsid olid Eesti okupeerinud 1941. aasta suvel, kui nõukogude väed siit taganesid. Koos Saksa haldusaparaadiga kehtestati ka Saksa kohtu- ja politseisüsteem, mis tähendas, et eestimaalased pidid alluma Saksa repressiivsele korrale ja kontrollile. Ning ka kohtumõistmine käis Saksa õiguse kohaselt, mitte Eesti seaduste alusel. Menetlused olid kiired ja ranged, sealhulgas ei oodatud pikalt ka hukkamistega.