Oled just saanud 20. Sa oled noor, ilus ja maailm on sinu ees avatud – nii sulle vähemalt öeldakse. Aga sisimas oled segaduses, mures ja vahel ka üsna üksi,» ütleb Liisa (20), kes on alles oma iseseisva elu alguses.

Liisa peaks justkui nautima noorust, reisima ja leidma end, aga ta tunneb hoopis, et ei tea, kust alustada. Vabadus, mis kunagi tundus unistus, on nüüd midagi, mis käib kaasas hirmuga eksida. «Mul on tunne, et kõik ootavad, et ma oleksin juba keegi – aga ma alles püüan aru saada, kes ma üldse olen ja mida ma tahan.»

«Ma ei läinudki ülikooli.» Liisa ütleb seda tagasihoidlikult, justkui oleks see midagi, mida peaks häbenema. Ta on vaid 20-aastane ja kogu elu on alles ees, kuid ta tunneb vahel, et tema elu on justkui pausile pandud. Mitte sellepärast, et ta ei viitsiks midagi teha või tahaks lihtsalt puhata ja pidutseda, vaid sest ta päriselt ei tea, kuhu liikuda. «Ma ei leidnud midagi, mida oleksin tahtnud õppida. Mitte midagi, mis oleks mind päriselt kõnetanud,» ütleb ta. «Ja ma ei tahtnud minna lihtsalt selleks, et kõik teised läksid ja ühiskond näeb nii ette.»

Samal teemal

Kommentaarid (1)