Hirmsad faktid jõulueinest, mida sa parema meelega teada ei tahaks.

Kristina HerodesElustiilitoimetuse juht

26. detsember 2023, 09:00

Ettevaatust – siit tuleb tõupuhas jõulurõõmu rikkumise lugu. Kui tahad edaspidigi õndsas teadmatuses rammusaid pidusööke hammaste taha saata, siis ära parem edasi loe.

Võimalik, et nüüd sa minestad! Ühel jõulupidusöögil võib vabalt nahka panna 5000 kalori jagu kraami. Uhke skoor koguneb üsna lihtsalt – suupisted, kartulisalat, seapraad, kapsad, sortsuke kastet, klaasike veini…

Veiniklaase tundub alati olevat parajalt. Keskmiselt poole vähem kui päriselt joodud. Foto: Marcos Mesa Sam Wordley/Shutterstock

Loe ka: Kristjan Port: Just sellest vanuses algavad eestlase kõige rõõmutumad eluaastad, sest...

Ja ära parem peta ennast mõeldes, et pole hullu, ma ju liigutan ka. Ja otsi vabandusi: kõik lubavad endale pühade puhul head ja paremat, see on lubatud! Vaatame parem tõele näkku. Lähed näiteks jalutama ning kulutad tunnis 250 kcal ehk napi viis protsenti sissesöödud kütusest. Sa ei plaani ometi 20 tundi ringi marssida? Teha joonelt kümme tundi bodypump’i? Joosta jutti kaks maratoni? Olgu-olgu, energia kulutamiseks pole tingimata vaja treenida, seda kulutab ka organism ise. Nii et võid pidusöögi tasakaalustamiseks ka 72 tundi teleka ees lesida.

Palju ma sõin?

Keksmine jõulupidusöök võib anda 5000 kcal. 

Selle kulutamiseks tuleks:

• teha 10 bodypumpi trenni,
• joosta jutti 2 maratoni,
• pikutada 72h teleka ees.

Liigne energia, mida sa ära ei kuluta, ladestub rasvana. Valik on sinu!

Mida sellest järeldada? Energiat sisse süüa on palju lihtsam kui ära kulutada. Lahendus peitub mõistlikus söömises, mitte arulagedas treenimises. Digiajakiri Kodu kutsus appi kaks asjatundjat, kes teavad toitumisest-treeningust kõike – bikiinifitnessi profi ja maailmatasemel tipptegija Jana Tederi ja tuntud toitumisnõustaja Erik Orgu.

Loe ka: OHTLIK TREND | «Nii saad kiirelt kõhnaks ja sama kiirelt hauda!»

Bikiiniftinessi MM hõbe Jana Teder: «Tuhande kalori põletamine on raske töö.» Foto: Eleri Reinart

Liigun ka? See on enesepettus!

Neil, kes loodavad liialdused söögilauas treeninguga tasa teha, võtab fitness-sportlane sekundiga hoogu maha. «See pole kindlasti reaalne. See on kõige suurem valearusaam – käisin trennis ja nüüd võin endale kõike lubada. Pidusöök võib sisaldada rohkem energiat, kui tavaline inimene iial suudaks ära kulutada.» Fakt: sul lihtsalt ei jätku treenitust ega võhma, et samaväärselt liikuda nagu äsja õgisid.

«Liigutamine kulutab efektiivselt energiat, kuid tuhande kalori põletamine on raske töö ja keskmine inimene seda hea meelega ei tee,» teab ka toitumisnõustaja Orgu. «Kui sulle meeldib palju süüa, siis võiks sulle meeldida ka palju liikuda. Kuid süüa ebatervislikult üle ja kallata sinna peale veel alkoholi?! See võib meeltele nauding olla, aga kehale on see täielik piin!»

Loe ka: LÕPP EBAÕIGLUSELE! | Sai ei teegi paksuks. Aga vaid siis, kui seda õigesti süüa...

toitumisnõustaja Erik Orgu: «Ülesöömine on kehale täielik piin!» Foto: Erikorgu.ee

Pidu piinakambris

Mida meie vaene kehake siis jõululauas üle peab elama? Pühadeeine tähendab nii kopsakaid koguseid kui ka raskekaalukraami energiarikkuse poolest. Seapraad sulab suus just seetõttu, et isegi taine liha võib olla puhas rasvapomm. Keskmine piduline sööb vaevata ära umbes 300 g praadi. See teeb 870 kcal ja umbes 70 g puhast rasva. Nämm!

«Ükski asi pole halb, ka pekist sealiha võib mõistlikus koguses süüa,» selgitab Orgu. «Inimesed ajavad sassi, mis on lubatud ja mis on kasulik. Sa võid kõike süüa, keegi ei keela. Aga sa ei pea seda tegema! Võid joosta peaga vastu seina ka, kui meeldib, aga see pole sulle lihtsalt kasulik.»

Jana Teder aga ei vaata seaprae poolegi. «Ma isegi ei mäleta, millal viimati siga sõin, eelistan alati kana. Sealiha süües ei ole mul pärast hea olla, nii raske on, ma ei taha seda.» Kes tahab veel kergemalt pääseda, valib valge kala – kolm korda vähem kaloreid ja kümme korda vähem rasva. Valku ja muud kasulikku sealjuures samaväärselt või rohkem!

Jõulupraad. Ja see on sageli vaid üks käik pidusöögist. Foto: Indrek Tamming (Dalle3)

Toekas tankimine kui muuseas

Asi pole parem ka siga saatvate seltsilistega peolaual. Juustuvaagnad-lihavalikud ja suupisted kaovad kui muuseas kõhtu, kuid see on väga toekas tankimine. Majoneesis ujuvate salatitega on sama lugu. Ahjukartul on kraad kergem, kuid hapukapsas, mida loetakse lahjaks lisandiks, pole seda teps mitte. «Tavalise kapsaga võrreldes on selle kalorihulk viiekordne!» hoiatab Orgu. «Jõulukapsas on palju suhkrut ja rasva. Ainuüksi kapsast on vabalt võimalik üle süüa!» Teder sööb vaid enda valmistatud kapsast: «Lihtsalt hautan, suhkrut ja rasva ma ei lisa, panen soola ja maitseaineid.»

Isegi need, kes tordist-kringlist loobuvad ja endale jõuluaja erandina vaid piparkooke lubavad, võivad täiesti muuseas tuhat kalorit põske pista. Rasv, suhkur ja vürtsid panevad süljenäärmed tööle – kui kord alustad, sirutub käsi aina uue krõbeda koogi järele. Bikiinitar Jana ei keela endale süsivesiku- ja rasvarikkaid suutäisi, kuid peab nendega rangelt piiri. «Piparkooke söön väga mõõdetult - umbes neli, ma ei muhverda neid sisse. Pigem lisan piparkoogimaitseainet tervislikule hommikupudrule.»

Orgu ei näe aga ühtki põhjust, miks peaks jõulude ajal ebatervislikesse traditsioonidesse takerduma. Tema teeb kõigist jõuluroogadest oma tervisliku versiooni ja samuti leiutas alternatiivi piparkoogile «Need on toorpiparkoogid, kuhu ma ei pane grammigi valget suhkrut ega valget jahu. Aga ka neid tuleb süüa õiges koguses.»

Jõulurahu rikkumise rehnung:

Seapraad 300 g – 870 kcal
Ahjukartul 200 g – 230 kcal
Praekapsas pekiga 200 g – 300 kcal
Kartulisalat majoneesiga 300 g – 450 kcal
Suupisted, juustud, vorstid jms, 200 g – 800 kcal
Piparkoogid, 200 g – 1000 kcal
Pähklid, 50 g – 280 kcal
Kann õlut 0,5 l – 215 kcal
Pits viina 4 cl – 90 kcal
Klaas veini 12 cl – 90 kcal
Klaas vett 0 kcal

Salakaval libesti

Eriti salakaval sell peolaual on alkohol. Paraku kuulub see meie kultuuris pidusöögi juurde kui raudnael. Tekib petlik tunne, et toit läheb alkoholiga õlitades märksa libedamalt alla – pitsike hakatuseks ning pekine praetükk kaob kõhtu kui nõiaväel.

Bikiinikaunitari elustiiliga alkohol kokku ei sobi. Peolauas keskendub Jana suhtlemisele ja inimestele, mitte toidule ja joogile. «Vestlen hästi palju ja joon vett. Kui sul kahvlit käes ei ole ja suu kogu aeg käib niigi, siis sa ju sööd vähem, eks?»

Alkoholi ma kindlasti ei soovita! Asi pole vaid tühjades kalorites – kui sa jood, tekib kehas toksiin. Enne kui keha üldse saab rasva põletama hakata, on tal vaja mürkidest vabaneda.

Erik Orgu on sel teemal samuti resoluutne. «Alkoholi ma kindlasti ei soovita! Asi pole vaid tühjades kalorites – kui sa jood, tekib kehas toksiin. Enne kui keha üldse saab rasva põletama hakata, on tal vaja mürkidest vabaneda. Luba kehal tegeleda kasulike asjadega, milleks alluda aju lollakatele soovidele!» Kui alkoholita peotuju kohe kuidagi ei teki, tee targemaid joogivalikuid – kuiv, klaar, kooreta ja suhkruta kraam.

Teema on tõsine, sest klaasitõstes ja kahvliheites on pooltel eestlastel peolauas maailmameistri tase käes. Et kere jõulurõõmu rasvarullidena tallele ei paneks, tuleks piirduda ühe kõik-on-lubatud õhtuga.

«Kui sööd üle ühel õhtul, pole see veel nii hull,» lohutab maailma teine naine bikiinifitnessis. «Isegi fitness-sportlased lubavad endale vahel harva mõne patueine. Kindlasti pole nii, et sööd 3500 kcal üle ja saad kohe pool kilo rasva juurde. Aga kui ülesöömine kestab 48 tundi, hakkab keha kindlasti juba rasva salvestama. Kui jõuludest aastavahetuseni käega lüüa, jätab see kehale juba märgatava jälje.»

Erik Orgu arvates on see valiku küsimus, kas olla masenduses mõistlikult söömisest või ülekilodest. «Hea indikaator on kaal – kui jaanuaris on kaks kilo lisaks, oled pühade jooksul söönud 14 000 kcal rohkem kui vaja! Inimesed, kes lasevad jõulude ajal täiesti käest ära, on enamiku ajast käest ära. Kuupäevad pole milleski süüdi, sina oled süüdi!»

Postimees Kodu hoiatab: see lugu sobib tarvitamiseks koos eluterve eneseirooniaga. Tuima tõsimeelsusega alla neelates võib tekst põhjustada seedehäireid, stressi ja enneaegseid murekortse. Lugu esmailmus 2018, lugejate soovil avaldame selle täiendatud kujul taas.