VAATA ⟩ Tuntud kunstnik päästis lõvibeebi Elsa ja toitis teda lutipudelist
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
24. jaanuar 2024, 21:00
Sándor Stern oli unikaalne kunstnik – ta suhtles loomadega ning mõistis neid. Kui lõvipoeg jäi hooleta, oli ta meelsasti valmis õnnetukese «lapsendama» ja teda lõviema asemel lutipudelist toitma. Nüüd saab Tallinna loomaaias näha Sándor Sterni maale ja joonistusi loomadest.
Legendaare pilt Sándor Sternist, kes toidab lutipudelist tillukest lõvikutsikat Elsat, on alles hoitud Tallinna loomaaia arhiivis. Sel mehel olid loomadega haruldaselt head ja soojad suhted, iseäranis paelusid teda kaslased. Ja loomad hoidsid omakorda kunstnikuhärrat. Tegid koostööd ja lubasid end lahkesti portreteerida.
Loomaiapere staažikaim töötaja Anne Saluneem meenutab tillukese lõvikutsika Elsa lugu nii: «Elsa oli lõvikutsikas, kelle Sternid üles kasvatasid. Sandor lutitas teda esimestel kuudel süles. Ta tegi seda lausa oma venna ehk toonase direktori kabinetis.» Põhjus, miks teda lutitama pidi, tuli sellest, et lõviema ei olnud võimeline poega toitma. Ilma kasuisa Sandori abita poleks sel loomakesel mingit šanssi olnud.
«Kui Elsa juba vanemaks ja tugevamaks kasvas, viidi ta lõvimajja edasi. Loomake kohanes seal hästi. Kuid ta elas kõigest kolmeaastaseks. Kahjuks mitte kauem, sest Elsal oli tekkinud gastriit, mida toona ei osatud ravida ja seepärast jäi Elsa elu paraku väga lühikeseks.» Emalõvi võib looduses elada umbes 15–16-aastaseks, isalõvi 8–10-aastaseks. Sándor Sterni päästetud Elsal nii hästi ei läinud, kuid põhjus polnud mitte kasuisa kasvatus – see talle sobis –, vaid oli haigus.
/nginx/o/2024/01/16/15833793t1h0b5a.jpg)
Sándor Stern ei joonistanud loomi, vaid tabas ära nende iseloomu. Just sel aastal täitub sada aastat armastatud Eesti graafiku ja illustraatori Sándor Martin Sterni (1924–2017) sünnist. Sel puhul avas Tallinna loomaaed keskkonnahariduskeskuses tema loomingu näituse.
Sándor Stern oli muhe, humoorikas ja väga asjatundlik mees, kirjutas Nõmme Sõnumid 14 aasta eest. Nõmmel elanud kunstnik oli kohalik kuulsus. Ta oli autoriteet nii loomade tundja kui ka kunstnikuna ning õpetas aastaid noortele loomade joonistamist. Ise kirjeldas ta end õpetaja rollis nii: «On kahte tüüpi koolipapasid: pedagoogid ja õpetajad. Pedagoog on elukutse, õpetaja on kutsumus. Kui kedagi õpetad, siis näed, kus su õpetus pidama jääb. Pead otsima selle koha üles, ronima alla, õpilase tasemeni, et sealt hakata teda edasi viima. Iga inimene on natuke erinev ja lähenemine peab olema erinev. Ma olen selles mõttes õnnelik inimene, et mul on maksimaalselt 12 õpilast, ma saan nendega individuaalselt töötada. Tekivad hoopis teistsugused suhted.» Õpetamine oli maestro kutsumus. Sándor Sterni kohta pole liialdus öelda: ta on ainus eesti kunstnik, kes tõepoolest oskab loomi joonistada.
/nginx/o/2024/01/16/15833792t1hbcf0.jpg)
Tallinna loomaaiaga oli Stern seotud juba 1949. aastast ja iga päev töötas kunstnik loomaaias 1961. aastast, mil direktori ametikohale asus tema vend Karoly Stern. Tõelise loomafanaatikuna ei piirdunud Sándor üksnes joonistamistundidega – võõrad ei olnud talle ei ulukihooldaja, loomapüüdja ega asendusema rollid. 1984. aastast hakkas Stern juhatama loomaaia animalistikaringi ja tegi seda järjepanu enam kui 25 aastat.
Eesti-ungari päritolu Sándor Martin Stern oli hariduselt graafik, enim tuntud ja tunnustatud just loomade kujutajana. Sterni loodusvaatlustel põhinev pildilooming sisaldab lisaks dokumentaalsetele joonistustele ja akvarellmaalidele raamatuillustratsioone, logosid ja postmargikujundusi.
Sándor Stern 100 – joonistused ja maalid
Sándor Sterni näitus avati selle aasta 12. jaanuaril. See on kõigile huvilistele täiesti tasuta vaatamiseks – leiad selle Tallinna loomaaia lääneväravast, paremalt.
Tallinna loomaaed on avatud iga päev 9–17 (kassad 9–16).
Siseekspositsioonid, sh Vihmamets T–P 10–16 (sissepääs kuni 15.30).
Tule naudi Sándor Sterni tundlikku kunstnikukätt, armastavat silma ning haruldaselt head läbisaamist loomadega, mida kõike piltidelt näha. Näituse koostajad, kunstnik ja illustraator Kadri Roosi (1975) ning kunstnik, kunstiõpetaja ja -õppejõud Margot Kask (1974), on tema õpilased loomaaia animalistikaringi päevilt.
Näitusel esitatud loomingu võib lihtsustatult jaotada kolmeks: uuringud, arendused ja kujundused. Uuringute hulka kuuluvad visandid natuurist ehk modellide vahetul vaatlemisel kogutud dokumentaalne teave, mida iseloomustab empaatiline ja isiklik suhe modelliga, olenemata sellest, kas on tegemist looma või inimesega. Arendusteks ja töötlusteks võib loomingulises plaanis liigitada ilukirjanduse jaoks loodud illustratsioone, mida siinkohal esindavad kunstiakadeemia diplomitööna valminud linoollõiked Ernst Särgava rebasejuttudele (1961). Kujunduste seas saab eristada stilisatsioone ja täpseid, teatmekirjanduse illustratsiooniks sobivaid töid, kus võib märgata karge mõtteselguse ja lõbusa liialduse head suhet.
Sterni pildilooming on püsivalt nähtav Tallinna loomaaias teeviitadel ja liike tutvustavatel stendidel, samuti Eesti Posti markidel. Sterni looming on äärmiselt loomutruu, eristades peenelt loomade miimikat, kehaasendeid ja žeste.
Loomasõbrast kunstniku Sándor Sterni illustratsioonidest on kõige tuntumad Ernest Seton-Thompsoni raamatule «Lugusid loomadest» (Eesti Raamat, 1971) valminud joonistused, logodest mitu varianti Tallinna loomaaia tunnuseks olnud loomaaia esimesest asukast ilves Illust ning Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni (EAZA) logo. Filmimaailma on ta panustanud mängufilmi «Vallatud kurvid» (1959, panoraamversioon «Ohtlikud kurvid», 1961) kaasstsenaristina koos Dagmar Normetiga. Valik mälestusi loomaaias toimunud seiklustest on ilmunud raamatus «Sándori loomalood» (Huma, 2005).
