Sándor Stern oli unikaalne kunstnik – ta suhtles loomadega ning mõistis neid. Kui lõvipoeg jäi hooleta, oli ta meelsasti valmis õnnetukese «lapsendama» ja teda lõviema asemel lutipudelist toitma. Nüüd saab Tallinna loomaaias näha Sándor Sterni maale ja joonistusi loomadest.
Legendaare pilt Sándor Sternist, kes toidab lutipudelist tillukest lõvikutsikat Elsat, on alles hoitud Tallinna loomaaia arhiivis. Sel mehel olid loomadega haruldaselt head ja soojad suhted, iseäranis paelusid teda kaslased. Ja loomad hoidsid omakorda kunstnikuhärrat. Tegid koostööd ja lubasid end lahkesti portreteerida.
Loomaiapere staažikaim töötaja Anne Saluneem meenutab tillukese lõvikutsika Elsa lugu nii: «Elsa oli lõvikutsikas, kelle Sternid üles kasvatasid. Sandor lutitas teda esimestel kuudel süles. Ta tegi seda lausa oma venna ehk toonase direktori kabinetis.» Põhjus, miks teda lutitama pidi, tuli sellest, et lõviema ei olnud võimeline poega toitma. Ilma kasuisa Sandori abita poleks sel loomakesel mingit šanssi olnud.
«Kui Elsa juba vanemaks ja tugevamaks kasvas, viidi ta lõvimajja edasi. Loomake kohanes seal hästi. Kuid ta elas kõigest kolmeaastaseks. Kahjuks mitte kauem, sest Elsal oli tekkinud gastriit, mida toona ei osatud ravida ja seepärast jäi Elsa elu paraku väga lühikeseks.» Emalõvi võib looduses elada umbes 15–16-aastaseks, isalõvi 8–10-aastaseks. Sándor Sterni päästetud Elsal nii hästi ei läinud, kuid põhjus polnud mitte kasuisa kasvatus – see talle sobis –, vaid oli haigus.
Sándor Stern ei joonistanud loomi, vaid tabas ära nende iseloomu. Just sel aastal täitub sada aastat armastatud Eesti graafiku ja illustraatori Sándor Martin Sterni (1924–2017) sünnist. Sel puhul avas Tallinna loomaaed keskkonnahariduskeskuses tema loomingu näituse.