PALMIPUU PALMI ALL ⟩ Kuidas ma ohtlikus India liikluses keset teed tantsuõhtu korraldasin
:format(webp)/nginx/o/2024/04/16/16007821t1h83b5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/10/16409039t1h19e9.jpg)
Sealne süsteem nõuab mõistmist ja süvenemist, siis jõuab selle maagia kohale ja liigsed hirmud kaovad. Et liiklusmärkidest seal ei hoolita, foorituled on pigem soovituslikud, jalakäijad peavad esimese julge sammu ise tegema, et mitte jäädagi ühele tänavapoolele passima – see kõik on õige.
Loe ka Palmipuu varasemaid reisiseiklusi!
:format(webp)/nginx/o/2023/09/22/15609327t1h852d.png)
Sõidukijuhid on loovad
Auto signaal on olulisem kui pidurid. Lisa sellesse kujutluspilti veel kümneid kihte helisid – autosignaale, inimeste nuttu ja naeru, mõne lehma nõudlikku ammumist, lindude kidinat ja politseinike vilesid. Liikluses näed veoautosid, mille koorem on nii kõrge, viltune ja kõikuv, et selliseid ei kohta isegi filmides. Jalgrattaid, millega veetakse nii sõpru, riidekappe kui ka ehitusmaterjale. Koerad ja mõni eksinud lontis kõrvadega kits. Pereemad, kes oma lastesülemiga paljajalu mööda sõiduteed on otsustanud astuda. Rollerid, millel on neljaliikmeline pere. Hobuvankrid. Kõik need on seal korraga liiklemas. Pluss veel autod, bussid ja minu lemmikud tuktukid.
Liiklus toimib laitmatult ja ilma igasuguste reegliteta
Aga liiklus toimib laitmatult ja ilma igasuguste reegliteta väga orgaaniliselt. Kahest sõidureast saab vajadusel viis. Kus tekib kröömike ruumi, sinna keeratakse ja kui tuleb meelde, et eelmise maja nurga juures oleks pidanud paremale keerama, siis julge juht teeb kannaka otsekohe, kui see plaan meenub. Autod on seal vanad ja lömmis, aga kõigil on hea tuju, keegi pole närviline ja kui kõrvalt mööda vihisev auto küljepeegli maha sõidab, siis tühja kah, mida sellest ikka taga nutta.
/nginx/o/2024/04/12/15999288t1h08ed.jpg)
Ummik ei heiduta, vaid andis võimaluse lustida
Armastan tuktukke palavalt ja sõidan nendega igal võimalusel. Nii ka Delhis, kus on see soodne, kiire ja mugav liikumisviis. Ühel õhtutunnil, kui ühe uhkelt ehitud ja kireva tuktukiga hotelli poole sõitsin, tekkis teel ummik, mis liikluse täiesti seiskas. Ei teagi, kas eespool oli avarii, elevant tee peal või mõni remonditöö vajas hädasti tegemist, seisma me igal juhul jäime. Vaene juht leidis, et peab blondi prouat lohutama ja lõbustama ning pani krabisevast makist üürgama Bollywoodi särtsakaid meloodiaid. Teised juhid meie ümber tegid sama ja see kakofoonia oli nii pöörane, et ajas ohjeldamatult naerma ja tõstis tuju. Ja kus on muusika, on ometigi tantsijad!
Tänavale hüppasid mõned kohalikud sõidukite juhid, kes hakkasid valjult kaasa lauldes tantsima. Ja vähem kui minut hiljem leidsin ka ennast keset tänavat naeru ja rõõmuhõisete saatel jalga keerutamas!
Esmalt hüppasid tänavale mõned kohalikud sõidukite juhid, kes hakkasid valjult kaasa lauldes tantsima. Ma ei ole India tantsude spetsialist, aga vähem kui minut hiljem leidsin ka ennast keset tänavat naeru ja rõõmuhõisete saatel jalga keerutamas. Meid filmiti kõnniteedelt ja ümbritsevatest sõidukitest, aga mis kõige toredam, järjest ka ühineti selle eksprompt-tantsupeoga. Mõneks maagiliseks hetkeks kadus linnakära meie lärmi alla, olidki vaid keset tänavat laulvad ja tantsivad inimesed.
Siis taastus liiklus, minu tore tuktukijuht lülitas muusika vastumeelselt välja ning sõidutas mu hotelli. Kuid rõõm ja energia sellest ootamatust ja vahetust tantsupeost käib minuga veel kaua südames kaasas.
