:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
Depressioon on halastamatu, salakaval ja sage. Aga kas teadsid, et need laused, mida depressioon sulle kõrva sosistab, korduvad ka teistel? Sõltumata vanusest, soost ja riigipiiridest? Uuringud kinnitavad seda. Sa pole üksi.
Õnneks on olemas ka laused, mis päriselt aitavad. Lihtsad ja selged. Kahjuks kõik neid ei tea. Parandame selle vea.
Vaata uut osa depressioonist, mis tihti peidab end särava naeratuse taha. Kuid kannatused on tõsised, ka siis kui need välja ei paista. Peaosas Eia Uus.
«Teistel oleks palju parem ilma sinuta!» See mõte on tuttav pea kõigile, kes on depressiooni kogenud. Väga ohtlik on seda uskuma jääda – see võib fataalselt lõppeda. Parem ära usu. Kõik mõtted, mida kuuled, pole sinu omad ja see, mis nad räägivad, pole tõde.
«Naistejutte» saad alati ka kuulata!
Depressiooni all kannatab Eestis peaasi.ee andmetel umbes 75 000 inimest, ehk Pärnu-täis rahvast. Ometi usub enamik musta masendusse mattunuid, et nad on üksi. Depressioonist on häbi rääkida ja häbi on ka abi otsida – osa usub, et tema mure pole veel «piisavalt suur», teised kardavad, et see on «nii kohutavalt suur, et miski enam ei aita». Vale. Aidata saab mõlemaid. Depressiooni valedele heidab valgust kogemusnõustaja, kirjanik ja koolitaja Eia Uus.
Eia Uus pole kunagi varjanud, et kannatab depressiooni all 16. eluaastast saadik. Täna on ta teemasse süvenenud, et aidata ennast ja saatusekaaslasi. Tal on seljakotitäis tarkusi, mis päriselt aitavad. Kuid siiras naine tunnistab – raske on ikka. Ja naeratuste taha peidetakse ära oi-kui-palju südantlõhestavalt valusaid lugusid.
/nginx/o/2025/05/02/16816643t1he387.jpg)
Kuidas sina depressiooniga tuttav oled?
Eks ikka päris kaua õnnestus mul seda ka iseenda eest varjata. Olin selline kõrgelt funktsioneeriv perfektsionistlik tütarlaps, kes tahtis häid hindeid ja kõikides huviringides kaasa teha. Ma tean täpselt, mis see on – ka ise endale valetada! Võtadki ennast kokku, teed asjad ära, mõtled, et ah mis, täna on paha tuju, kohustused ju ei oota. Tihtipeale mõtled, et aga teistel on suuremad mured, teistel on raskem. Surun kogu aeg eemale ja alla seda tunnet. Ja siis mingi hetk hakkad märkama, pisaraid tuleb kuidagi lihtsamini.
Kõigile, kes on kokku puutunud depressiooniga, on see tunne tuttav: hülgame ennast, hülgame oma tunded ja ütleme endale, et ah, see pole midagi, teistel on palju raskem.
Ma olen praktiliselt 20 aastat rääkinud depressioonist ja kirjutanud sellest romaani «Kuu külm kuma». Arvatakse, et depressioon on see seisund, kui sa jääd liikumatult voodisse, kui sa enam ei suuda mitte midagi teha. Aga tegelikult depressiooni definitsioon on see, kui sul on rohkem kui kaks nädalat kestnud meeleolu langus. Kui see langus on juba kaks nädalat kestnud, siis tõenäoliselt see ka jätkub.
Ja mis siis juhtub? Aju funktsioonid lülituvad järjest välja. Lülitub välja funktsioon keskenduda, rõõmu tunda, võib-olla mõnel juhul magada või vastupidi, olla energiline ja teha asju. Mälu funktsioon ja nii edasi, kuni lõpuks niimoodi tuk-tuk-tuk jäädki selliseks apaatseks. Ei tunne enam huvi, ei tunne enam rõõmu, ei taha enam midagi teha, ei taha kedagi näha.
Kõrvalseisja võib varasemaid etappe mitte märgata. Aga kui inimene on jõudnud lõplikku apaatiasse, seda näevad kõik, sest ta lihtsalt enam ei toimi.
Ja see apaatia oli ka kogemusnõustamise õppes minu jaoks hästi oluline taipamine. Kui sa ütled inimesele, et võta ennast kokku, tee midagi toredat – ta ei saa! Tema aju funktsioonid on juba välja lülitunud ja need ei käi niimoodi nupust sisse.
Maagilised laused, mis aitavad
- Depressioon valetab!
- Sinu mõtted ei ole sina.
- Kui jutt on negatiivne, kuula seda nagu raadiot.
- Kõik läheb mööda.
- Mida sügavamaks kurbus uuristab mu hinge, seda rohkem rõõmu sinna ühel päeval mahub.
Me jõudsime väga olulisse kohta, millest kindlasti on vaja rääkida. On hulk asju, mida tehakse inimesele, kes kannatavad depressiooni all ja mida ei tohiks mingil juhul teha. Üks neist on see, mille sa just välja tõid: pole midagi, võta ennast kokku. Aga seal on terve hulk asju veel, mis teevad kontrasti veel teravamaks ja võimetusetunde talumatult valusaks. Mida ei tohi veel teha?
Me ju teeme seda heast tahtest, soovime armastatud inimesele parimat. Me arvame, et tõesti, et see on nagu nii hea, kui ma soovitan talle, et tule, lähme ja tule teeme või et mõtle positiivselt või et kellelgi teisel on kusagil veel hullem. See, et kellelgi teisel on kusagil veel hullem, mida sa enne ka tõid välja, see on tegelikult...
…sinu tunde tühistamine. Üks hullemaid asju, mida läbi elada. Selliseid asju nagu «Noh, sul pole häda midagi,» ei tohiks üldse öelda.
Eesti ühiskonnas on jah selline võrdlemise moment. Tegelikult kannatusi on võimatu võrrelda.
Valu ei ole nagunii objektiivne. Esiteks sa ei tea, kuidas teine inimene adub mingisugust olukorda. Täna te võite olla samas olukorras elus, aga tema kogeb seda teistmoodi. Temal võib olla see valu on hoopis valusam kui sul.
:format(webp)/nginx/o/2025/05/02/16816642t1h4262.jpg)
Lihtsalt mõtle, et tema kogemus on tõene ja tema valu on reaalne. Mulle hästi meeldivad terapeudid, nagu Oveliis Mahhov, kes ütleb: valu on päris, see pole ettekujutus. Kui teise tunde tühistad, teed talle täiendavalt haiget. Siis toimub kapseldumine. Ehk inimene kaotab ühe võimaliku toetaja ja viimaks kaotame usalduse inimeste vastu.
Miks me arvame, et peame kohe midagi ütlema? Ei pea midagi ütlema. Tegelikult tihtipeale see, et sa lihtsalt oled lähedal olemas, et sa kuulad, et sa talud seda teise inimese kurbust või raskust, ongi juba toeks. Kui mina olen depressioonis, ma ei eeldagi sinult, et sina nüüd suudad tulla minu sisse ja minu südamevalu ära võtta. Aga lihtsalt, äkki sa suudad olla nii palju mu sõber, et minuga jalutada, kui ma vaikin.
Annad talle märku, et oled ikka tasõber. See on kõige suurem väärtus ja kõige raskem asi, mida teha. Mõnikord inimene, kes on väga madalas seisus, vajab niite, mis seovad teda eluga. Ja just need pühendunud kohaloleku märgid on need nähtamatud niidid. Ja mõnikord ühest neist piisab, et see inimene jääks.
Eestlastena me õudselt kardame tõsidust ja raskust. Eriti mehed. Mehed ju kunagi omavahel tõsistest asjadest ei räägi. Ikka väga purjus peab olema selleks, et üldse midagi jutuks tuleks. Kui näed, et sõbral on raskem aeg, siis tahame õudselt teda viia stand-up’i vaatama või teha midagi hästi lõbusat. Sõber võib sellises olukorras tunda end veelgi kaugemal ja eraldatumana. Sisemuses tunned ennast nii kaugel kõikidest maailma rõõmudest ja tunned, et miski ei paku sulle midagi. Siis natuke tunned, et oled ka oma sõpradele võlgu, et nad ju tahavad sulle head. Ja ise ka võtad igast õlekõrrest kinni, sa tahad ju sellest august välja saada. Ja siis lähed nende järel ja veel rohkem tunned: kõigil teistel on tore, igas lauas istuvad rõõmsad inimesed, kõik joovad nii rõõmsalt seda mulli… ja sina isegi ei tunne selle maitset.
Ütleme otse – aju mürgitamine on ajutine väljalülitamine. See ei aita!
Kui on vähegi depressioonikalduvust, siis ma soovitaks üldse hoida väga pikka vahet alkoholiga. Alkohol on närvisüsteemi depressant. Nii on. Paradoksaalne, et enamik inimesi arvab, et see teeb lõbusaks. Tegelikult on see närvisüsteemile väga kurnav ja viib järjest alla.
/nginx/o/2025/05/02/16816634t1ha201.jpg)
Kuidas ennast depressioonis aidata?
Ära kannata üksi, vaid otsi abi! Leia inimene, keda võid usaldada ja kellele saad rääkida oma muredest. Vahel hoiab inimesi tagasi hirm, et «äkki minu mure pole veel piisavalt tõsine»? See on valehäbi, abi võib alati küsida.
Hoia ennast tegevuses. Selleks võib olla kas või jalutuskäik, spordi tegemine, huviringis osalemine, kodutööde tegemine. Depressioon tekitab apaatsust ja valetab, et millelgi pole mõtet. On küll!
Võta aeg maha. Ära keskendu probleemidele, vaid mine neist eemale ja tegele muude asjadega. See aitab mõtetel selgineda. Probleemi peas aina kerides töötab aju nagu autoratas, mis end aina sügavamale mutta keerutab.
Vaata üle söök. Püüa toituda regulaarselt ja mitmekülgselt, isegi siis, kui isu ei ole. Kaalulangus ja vitamiinipuudus halvendavad tervist veelgi.
Vaata üle uni. Püüa korralikult magada, sest sinu keha vajab puhkust. Hea une saavutamiseks ole päeval aktiivne, mine õhtuti magama ühel ja samal ajal, püüa enne uinumist tegeleda millegi lõõgastavaga, väldi päevast magamist ja liigset voodis olekut.
Õpi tasakaalustavaid praktikaid. Meditatsioon, lõdvestumine, vabastav hingamine, jooga jpt. Need aitavad meelel rahuneda, et luua piisavat selgust, et depressiooni põhjused üles leida. Kuid tea, et mõnda praktikasse põgenedes paraneb enesetunne vaid hetkeks.
Ettevaatust, depressandid! Alkohol ja uimastid kahjustavad tervist ja tegelikult võimendavad ning tekitavad depressiooni. Hetkeks tundub, et mured kaovad, kuid tegelikult muudavad need depressiooni raskemaks.
Kuula, mida endale räägid. Ole tähelepanelik oma tunnete ja mõtete suhtes. Mõtteid saab muuta. Ja ära unusta: mõtted sinu peas ei pruugi olla sinu omad. Depressioon valetab!
Allikas: peaasi.ee
See, et alkohol on depressant, on fakt. Aga iga kord, kui suudame jälle lämmatada valu, on korraks vähem valus. Kuid lõpetame sügavamas punktis ja sel on katastroofiline mõju.
Kahjuks küll.
Võtame ausalt lahti järgmise tahu. Apaatsuse ja distantsi kõrval maailmast on üsna tihti ülitundlikkus. Me tajume väga hästi, mida me justkui peaksime tegema. Ja see ongi naeratava depressiooni võti. Me hakkame mängima seda, mis meilt oodatakse. Olgem ausad, naeratus on sama nagu kükk, seda tehakse lihastega, lihtsalt tõstad suunurki üles. Samal ajal võid südamepõhjas edasi nutta, aga naeratus on ees ja keegi ei näe selle taha.
Üks asi on teistele valetamine, aga veel hullem on endale valetamine. Ka iseendale võin teha seda naeratust: kõik on ju hästi, kõik on tegelikult hästi.
Ja mäletan, pärast tagasi läksin ka niimoodi ja psühholoogi juurde. Et ma ei tea tegelikult, miks ma siin olen, et lihtsalt nagu... Kui see kõik on ju hästi.
Ja siis psühholoog hakkab mulle tagasi peegeldama: «Ma saan aru, et sa oled elus esimest korda ema, ja ma mõistan, et see on sul läinud palju raskemini, kui sa ootasid, olles 20 aastat unistanud emaks saada. Aga nüüd see on nii raske.» Lisaks ütles ta, et minu pikk suhe on karidel ja lahkumineku äärel. Ma pole kaks aastat ühtegi oma sõpra näinud ega tööl käinud. Ja ema helistab mulle, et proovib ennast ära tappa.
Psühholoog loeb neid asju mulle järjest ette ja mul tekib tunne, et võib-olla tõesti on mul asju, mis tekitavad mulle depressiooni. Aga ise käin ringi näoga, et ei, mul on ju kõik hästi. Mul on väike laps ja mul on kõik hästi.
Kuidas mõista naeratavat depressiooni?
/nginx/o/2023/03/24/15217597t1hef29.jpg)
Depressiivne aju. Miks me end nii halvasti tunneme, kui meil nii hästi läheb
Anders Hansen
Rootsi psühhiaatrist autoril on haruldane võime teaduspõhised tõed lihtsalt ja lootustandvalt ära selgitada. Loe ka sama autori teist eesti keelde tõlgitud teost «ATH eelised», sest antud eripära hiilib küllalt sageli pikaajalise depressiooni varjus.
Inimesele, kes pole depressiooni kogenud või kogeb seda esimest korda, võib olla arusaamatu ja häiriv, et no mis ta kurvastab, endal on kõik nii hästi! Kuid just siin peitubki konks. Depressioon pole niisama «kiusaja», pigem sõnumitooja, mille taga on põhjus. Enamasti terve põhjuste kogum.
End vaimselt halvasti tundes on kerge arvata, et aju on katki läinud, kuid ärevus ja erinevat liiki depressioonid on loomulikud seisundid. Me ei ole loodud kogu aeg rõõmsad ja õnnelikud olema. Kui oleksime, siis ei jääks inimene ellu. Autor selgitab, kuidas meie enesetunne toimib, miks aju just nii töötab. Mis toimub ajus tavalisimate vaimsete hädade, depressiooni ja ärevuse ajal ning miks vahel võivad need märku anda hoopis korras tervisest, mitte haigusest. Lõpuks püüame järeldusele jõuda, mis meid õnnelikuks teeb. Kuid kõige elutervem mõju selle hoogsa ja võrdlemisi lihtsas keeles kirjutatud raamatu juures on see, et tunned: kui ma tunnen end praegu halvasti, siis võib olla märk, et minuga on justnimelt kõik hästi. Leia vaid asi, mida praegu on vaja muuta. Lakkamatult ja kohtlaselt õnnelik olla või õnnetunnet jahtida, see oleks pigem ohtlik ja mitte sugugi terve.
/nginx/o/2025/04/29/16807304t1h32b9.jpg)
Airi Värnik
Veidi tihedam lugemine, kuna autoriks on emeriitprofessor, kliiniline psühhiaater ja kahe doktorikraadiga teadlane. Kuid ka äärmiselt usaldusväärne lugemine. Raamatu suurim väärtus on see, et asjatundja osutab, kui erinevas vormis võib depressioon esineda, aga inimeste kannatused on reaalsed. Isegi kui neile peale vaadates üldse ei märkaks ega eeldaks!
Peavoolu seisukohtade kõrval on tähelepanu erinäolistel depressioonivormidel, mille sümptomid lähtuvad elukaare eri lõikudest, inimese loomuse ja bioloogia eripärast ning keskkonna mõjuritest. Ja mõnda neist saab edukalt mõjutada, kui vaid asja teadvustada! Depressioon võib tabada igaüht. Aga see on edukalt ravitav, kui inimene õpib tundma iseennast ja taltsutama oma depressiooni, rakendab enesehoiu erinevaid variante, laseb end abistada ja valib vajadusel terapeudi, kes on valmis paindlikuks koostööks. Ravi läbilõige ulatub tänapäevasest tõenduspõhisest ravist ja traditsioonilise meditsiini praktikatest kuni teraapiani psühhedeelikumidega. Vaimne tervis on tervena elatud elu ehk kõige olulisem osa. Et me ei langeks depressiooni, tuleb elada nii, nagu keegi sind ei vaataks. Traagiline on see, et inimesed, kes vajaksid depressiooni võitmiseks kõige rohkem abi, on uuringute järgi kõige vähem altid seda otsima ja paranemise suunas samme tegema.
Kui mina olen raskes kohas, siis nimetan ennast kohe läbikukkunuks või koormaks. Teistel oleks palju parem ilma minuta. See on põhiline ja kõige õudsem on selle juures, et sellel hetkel, kui on väga pime, ma usun seda.
See on minu lemmiklause sellest hetkest, kui ma seda kuulsin. Mida ma alati kõikidele oma klientidele ja sõpradele ütlen, on: depressioon valetab. Lihtsalt need laused, mis depressiooniga tulevad, on kõikidel üle maailma erinevates kultuurides. Näiteks Kanadas need samad laused, et kõigil oleks ilma minuta parem. Need ei ole tõesed. Ma lihtsalt pean meeles pidama: depressioon valetab. Depressioon valetab. Depressioon valetab!
Aga ta on ju sinu peas. Ja kogu aeg räägib nii.
Üks teema, millest väga vähe räägitakse, tõesti ohtlikult vähe, on premenstruaalne düsfooria. See tekkib väga paljudel naistel vanuses kolmkümmend viis pluss. Kui varem on räägitud küllalt palju PMSist, et enne menstruatsiooni on paha tuju ja tahad mehega tüli norida, siis see on palju tõsisem asi. Paljudel naistel on nädal enne päevi nii sügav paaripäevane depressioonihoog, et nad päriselt kaaluvad endalt elu võtta.
Vaata lõpuni kogu saade, saad väga ausa pildi depressioonist ja sellest, mis aitab.
/nginx/o/2025/05/02/16816638t1hc62a.jpg)
Kes on Eia Uus?
Eia Uus on üks siiramaid depressiooni «hääli» Eestis, kes räägib oma südant avades julgelt ka kõige valusamatest ja tumedamatest teemadest. Ta on kirjanik, koolitaja ning kogemusnõustaja, kes suudab aidata ka teisi, keda depressioon kimbutab. Eia on särav, inspireeriv naine, kes jääb eluks ajaks meelde kõigile, kes teda korra kohanud on. Ta käivitas Loovkooli ning on imearmsa tütre ema.
Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 398 osa leiad siit! Eia Uusi loovkooli leiad siit.
Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.
Vaata varasemaid saateid!
