OHTLIK ASI ⟩ Just sel põhjusel süttib Eestis kõige rohkem kodusid

Külmad talveilmad löövad tuju alla ja külmetushaigused üles, aga on üks veelgi kurvem vari, mis pakase kannul hiilib. See on tuleõnnetuste kasv. Elektri- ja küttesüsteemide ülekoormamine annab tõuke tuleõnnetuste kasvuks eestlaste kodudes.

«Kus suitsu, seal tuld»

Nii ütleb Eesti vanasõna. Kuid aeg on edasi läinud ja olukord täna sootuks tõsisem – vingugaas võib luusida ja inimese elu ohtu seada isegi seal, kus õiget tuld polegi.

7. jaanuari õhtul kell 18.16 said päästjad kutse Põhja-Tallinnasse Pelguranna tänavale. Abi kutsus korteri elanik, kes kurtis halvenenud enesetunnet pärast duši kasutamist. Kahtlus oli, et tegemist võiks olla gaasilekkega. Inimesed tulid korterist välja.

Päästjad olid kohal kell 18.21 ja mõõtsid korteris kõrge vingugaasi kontsentratsiooni. Probleemi allikas oli renoveerimise käigus paigaldatud vannitoa uks, mis ei taganud piisavat värske õhu juurdevoolu gaasiboilerile. Seetõttu tekkis mittetäieliku põlemise tõttu eluohtlik vingugaas. (Allikas: Päästeameti operatiivinfo raport) 

Samal teemal

Reis

15. jaanuar

Suur lugu

Roald Johannson: meid viidi pimedasse ruumi, kus olid kurjade nägudega araablased (1)

Kas enamik inimesi oskaks sellises olukorras ohtu näha? Pigem mitte. Lihtsalt gaasiboiler, ei mingit leeki ja tõsine vingumürgituse oht.

Viljandis süttis kortermaja. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Õnnetus ei hüüa tulles»

Õnnetus võib tulla ootamatult. Kuid on ka tegevusi, mille puhul on õnnetus pigem ootuspärane. Isehakanud elektrikute tegemised kuuluvad kindlasti viimasesse rubriiki. 

14. jaanuaril kell 12.12 teatati häirekeskusele, et Viimsi vallas Pärnamäe külas Pärnamäe teel põleb kahekordne maja. Pirita päästjad olid kohal kell 12.22. Meeskond nägi juba eemalt majast suitsu tulemas.

Suitsusukelduslüli sisenes majja ning kella 12.59ks oli tulekahju lokaliseeritud ja kella 14.21ks likvideeritud. Tõenäoliselt sai tulekahju alguse sellest, kui elanik proovis külmunud torusid kuumaõhufööniga sulatada. Üks hetk aga oli elektrikilbis pauk käinud ja tuba oli korraga suitsu täis. Päästjad pidid osa katusekonstruktsioone avama, et tulekahjule ligi pääseda.

Tuli ei jäta tukkigi... Foto: Shutterstock

Miks tekkib kodus tulekahju?

Miks kodud süttivad? Selgelt domineerib kurjajuurena elekter. Teisel kohal on küttesüsteemid. Need kaks ohuallikat väärivad suurimat tähelepanu justnimelt nüüd, kui on paukuva pakasega talv. Süttimise sage põhjus on elekrti- ja küttesüsteemide ülekoormamine. 

14. jaanuaril kell 22.42 teatati häirekeskusesse, et Tapa vallas Vahakulmu külas põleb kortermaja trepikojas elektrikilp. Maja elanikud lülitasid maja elektri peakilbist välja ja kustutasid kilbi pulberkustutiga enne päästjate saabumist. Päästjad kontrollisid termokaameraga kilbi ja maja pööningu üle, ohtu enam ei olnud. Trepikoda tuulutati ja maja peakilbi kaitsme sisselülitamine keelati.

Samal teemal

Reis

14. jaanuar

Suur lugu

KRÕBEDA KÜLMAGA MATKABUSSIS ⟩ Vaprad eestlased kogevad Itaalias ärevaid hetki

Lahtise tulekolde tõttu võivad tuleõnnetused samuti alguse saada, kuid trend näitab, et elanikud oskavad aina paremini vastutustundlikult lahtise tulega ümber käia.

Köögist alguse saanud tuleõnnetused ei moodusta enamust, aga ettevaatlik tuleb ikka olla. Foto: Shutterstock

«Varas jätab varna seina, tuli ei jäta tukkigi»

Juba vanade eestlaste ütlemistes kangastub, et tuleõnnetust kardavad pered enim. Kõrbema läinud toidust saab küll alguse väiksem protsent tulekahjusid, aga iga kodu ja iga elu loeb.

14. jaanuaril kell 21.31 sai häirekeskus teate töötavast tulekahjusignalisatsioonist Lasnamäel Pae tänava kortermajas. Kesklinna päästjad olid kohal kell 21.37 ja tegid kindlaks, et 2. korruse korteris oli leidnud aset toidukõrbemine. Pärast tugevat koputamist avas omanik ka ukse ning päästjad nägid pliidil kõrbema läinud toitu. Elanik ise oli jäänud toitu valmistades magama. Õnneks oli korteris olemas töökorras suitsuandur, mis suitsust kiirelt märku andis.

Suitsetamisest, kuritahtlikust süütamisest ja süttimisest köögis saavad tuleõnnetused hulga harvemini alguse. Mis aga ei tähenda, et hooletu suitsetamine oleks nüüd ohutu meelelahutus. Neid õnnetusi on endiselt.

7. jaanuaril kell 4.37 anti päästeametile teada, et Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Keskallee tänava korteris on suits sees. Suitsu põhjuseks osutus hooletu vannitoas suitsetamine. Tuleoht likvideeriti.

Samal teemal

Naine

13. jaanuar

HEA ELU TEEJUHT ⟩ Kas surnutega saab suhelda?

Soovitused on selged: iga kodu peab ohutuse tagamiseks olema varustatud suitsuanduri ja vingugaasianduriga. Paraku leidub siiski ka neid, kes enda ja oma lähedaste eludest piisavalt ei hooli – andur pole töökorras, on valesti paigaldatud või puudub hoopis. Kui vaadata statistikat, siis on toimiv suitsuandur vaid 22 protsendil eluhoonetest, kus tulekahjud aset leidsid. Ligi 80 protsendil juhtudest polnud elanikud kaitse vajalikkusele mõelnudki.

Kes vajavad erilist hoolt? Loomulikult lapsed ja eakad. Kuid tundub, et esimesi oskame paremini kaitsta kui vanaemasid-vanaisasid. Viimased jäävad sageli omapäi ning siit tuleneb ka kurb fakt – tuleõnnetustes hukkunutest ja kannatada saanutest on 59 protsenti vanemad kui 65 eluaastat (2021 aasta tulekahjude analüüs, Maris Uuetoa).

Tulekahjus jäävad pered kõigest ilma. Foto: Shutterstock

Kui suur on kahju?

Aastatepikkusest statistikast tõuseb esile üks mõtlema panev fakt. Andurite paigaldamist kavandades tundub nii mõnelegi, et kallis on! Pole raha selleks. Kuid tark oleks asetada asjad konteksti. Tuleõnnetuste varalist kahju hindavad kannatajad suuremaks kui 10 000 eurot ning viiendikul juhtudest suuremaks kui 50 000 eurot. Ja see pole lagi! Mida rohkem oled oma koju investeerinud, seda rohkem on ka kaotada.

Suitsuandur, vingugaasiandur ja kombineeritud variandid on hindadelt erinevad, aga jäävad mõnekümne euro kanti. See on väike kulu oma kallite ja kodu kaitseks!

Vältimatud: suitsuandur & vingugaasiandur

Ainus, mis tulekahju õigel ajal avastada aitab, on töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur. Suur osa traagilisi tuleõnnetusi juhtub öösel, mil inimesed magavad. Isegi kui inimesed lõpuks ärkavad sügavast unest ja märkavad tulekahju, võib olla juba lootusetult hilja, sest aega enda päästmiseks enam ei ole.

Enamikul juhtudel tapab vingugaas inimese une pealt juba enne, kui leegid temani ulatuvad. Suitsuandur hoiatab valjude piiksudega tulekahju eest selle algstaadiumis ja annab tegutsemiseks vajalikku lisaaega.

Suitsuanduri soetamisel tuleb jälgida:

• Seadmel on tähis CE (anduri tagaküljel) ja viide standardile EN 14604. Ilma nende tähisteta suitsuandurit ei tohi Eestis ega mujal Euroopa Liidus müüa.
• Pakendis on eestikeelne paigaldus ja hooldusjuhend – loe see läbi ja hoia koos ostutšekiga alles. Nii leiad müüja kontaktid, kelle poole pöörduda garantiiperioodi ajal.
• Seadmel või kasutusjuhendis on märgitud seadme soovituslik ümbervahetamise aeg.
• Seadmel on kirjas soovitatavad patarei tüübid ja koodid. Neid peab kindlasti jälgima uue patarei soetamisel. Vale märgistusega patarei kasutamine võib olla üks põhjus, miks suitsuandur läheb põhjuseta häirerežiimi.

Kuhu tuleb andur paigaldada?

• Paigalda suitsuandur magamistoa ees asuva toa, koridori või esiku lakke. Seal avastab ta kõigist eluruumi osadest alguse saanud tulekahju ja hoiatab magajaid.
• Lisakaitseks paigalda andur ka magamistuppa ja ülejäänud tubadesse.
• Köögis või vannitoas võib suitsuandur aurude tõttu anda häiret ka siis, kui tulekahju pole. Sinna pole mõtet andureid paigaldada.
• Avatud köögiga ruumis paigalda andur elutoapoolsesse osasse.
• Mitmekordses majas paigalda lisakaitseks vähemalt üks suitsuandur igale korrusele.

Ka andur vajab kontrolli ja hooldust! 

• Veendumaks, et suitsuandur on töökorras, kontrolli andurit vähemalt kord kuus testnuppu vajutades.
• Kui testnupu vajutusele ei järgne piiksu, on patarei tühi. 
• Kui suitsuandur teeb aeg-ajalt üksikuid piikse, siis seadme patarei on tühi või on andurisse kogunenud tolmu.
• Suitsuandurit võib tolmust puhastada tolmuimeja või lapiga. Kui pärast puhastamist andur endiselt aeg-ajalt piiksub, siis on aeg vahetada patarei.

Allikas: Päästeamet. kodutuleohutuks.ee

«Kahju ei tule kell kaelas»

Andurid on vältimatud, et päästa elusid ja hoida ära tõsist kahju. Selleks nad ongi kodudesse kelladeks pandud, kui Eesti vanasõnadest lähtuda. Ja kui andurid teinekord streigivad või ka niisama «kella löövad» võib sellegi tegelikult andeks anda. Vähemalt on meil kindlustunne, et tõsises hädas meid piisavalt ruttu teavitatakse.

5. jaanuaril kell 8.53 tuli teade Narva linnas Tallinna maantee korteris töötavast vingugaasiandurist. Päästjad gaasireostust mõõteseadmega ei tuvastanud, tegemist võis olla rikkis anduriga. Elanikel soovitati tagada ruumis parem õhu liikumine. 

Suitsu- ja vinguandur päästavad sõna otseses mõttes elusid. Foto: Shutterstock