Külmad talveilmad löövad tuju alla ja külmetushaigused üles, aga on üks veelgi kurvem vari, mis pakase kannul hiilib. See on tuleõnnetuste kasv. Elektri- ja küttesüsteemide ülekoormamine annab tõuke tuleõnnetuste kasvuks eestlaste kodudes.
«Kus suitsu, seal tuld»
Nii ütleb Eesti vanasõna. Kuid aeg on edasi läinud ja olukord täna sootuks tõsisem – vingugaas võib luusida ja inimese elu ohtu seada isegi seal, kus õiget tuld polegi.
7. jaanuari õhtul kell 18.16 said päästjad kutse Põhja-Tallinnasse Pelguranna tänavale. Abi kutsus korteri elanik, kes kurtis halvenenud enesetunnet pärast duši kasutamist. Kahtlus oli, et tegemist võiks olla gaasilekkega. Inimesed tulid korterist välja.
Päästjad olid kohal kell 18.21 ja mõõtsid korteris kõrge vingugaasi kontsentratsiooni. Probleemi allikas oli renoveerimise käigus paigaldatud vannitoa uks, mis ei taganud piisavat värske õhu juurdevoolu gaasiboilerile. Seetõttu tekkis mittetäieliku põlemise tõttu eluohtlik vingugaas. (Allikas: Päästeameti operatiivinfo raport)
Kas enamik inimesi oskaks sellises olukorras ohtu näha? Pigem mitte. Lihtsalt gaasiboiler, ei mingit leeki ja tõsine vingumürgituse oht.
«Õnnetus ei hüüa tulles»
Õnnetus võib tulla ootamatult. Kuid on ka tegevusi, mille puhul on õnnetus pigem ootuspärane. Isehakanud elektrikute tegemised kuuluvad kindlasti viimasesse rubriiki.
14. jaanuaril kell 12.12 teatati häirekeskusele, et Viimsi vallas Pärnamäe külas Pärnamäe teel põleb kahekordne maja. Pirita päästjad olid kohal kell 12.22. Meeskond nägi juba eemalt majast suitsu tulemas.
Suitsusukelduslüli sisenes majja ning kella 12.59ks oli tulekahju lokaliseeritud ja kella 14.21ks likvideeritud. Tõenäoliselt sai tulekahju alguse sellest, kui elanik proovis külmunud torusid kuumaõhufööniga sulatada. Üks hetk aga oli elektrikilbis pauk käinud ja tuba oli korraga suitsu täis. Päästjad pidid osa katusekonstruktsioone avama, et tulekahjule ligi pääseda.