Imevahva kokkerspanjel Otto armastab koos perenaisega tööl kaasas käia. Nii võib teda sageli kohata optikapoes kliente tervitamas ja rõõmustamas. «Ottol on ka oma fännid, kes käivad teda aeg-ajalt tervitamas, kui mööda käima satuvad,» ütleb perenaine.
Kokkerspanjel Otto võitis fotokonkursil «Lemmik tööl» paljude lugejate südamed ning pälvis ka auhinna. «Kolleeg saatis mulle konkursi lingi, et Otto peaks kindlasti osalema. Tegime ruttu paar pilti ning panime koos jutuga teele!» ütleb koera perenaine Heili.
Koera tööle kaasa võtmise vajadus tekkis Heili sõnul sellest, et Otto ei tahtnud sugugi üksi koju jääda. «Nüüd suudab ta koju jääda rahulikult, aga koerakaamerast on siiski näha, et magada ta üksinda olles ei suuda ning ootab aknalaual kaugustesse vaadates. Seetõttu ongi temast saanud koer, kes käib enam-vähem igal pool kaasas ning nii on temast saanud ka väga sotsiaalne ja sõbralik kaaslane.»
Oma armsa lemmiku leidis perenaine Valgevenest. «Teadsin juba väga pikalt, et minu koer peab olema inglise kokkerspanjel. Avastasin selle tõu juhuslikult jalutuskäigul. Nägin ühte naisterahvast, kes sellise koeraga jalutas ning sealt ma enda kinnisidee saingi. Pidevalt kui sõitsin jalgratta, autoga või jalutasin, lootsin neid ikka näha – isegi rajoon, kus nad jalutasid, oli mul lõpuks teada,» meenutab Heili.
Kui ta aga lõpuks koera võtma hakkas, selgus, et ootejärjekorrad on pikad ja Eestis polegi väga kutsikaid saada. Pika otsimise peale leidis ta Valgevene kenneli, kellel just oli pesakond tulemas. Heili broneeris koera ja lõpuni välja ei teatud, kas Otto ka temani jõuab. «Kandsime raha ära ja lootsime lihtsalt. Siiski saime ta ilusti Ikla piiripunktist kätte ja kõik läks hästi.»