Spanjel Otto aitab optikapoes klientide silmanägemist kontrollida

Otto tööpostil. Foto: Erakogu
Maarja-Liis Orgmets
, Lemmiku portaali ja digiajakirja toimetaja
Copy

Imevahva kokkerspanjel Otto armastab koos perenaisega tööl kaasas käia. Nii võib teda sageli kohata optikapoes kliente tervitamas ja rõõmustamas. «Ottol on ka oma fännid, kes käivad teda aeg-ajalt tervitamas, kui mööda käima satuvad,» ütleb perenaine.

Kokkerspanjel Otto võitis fotokonkursil «Lemmik tööl» paljude lugejate südamed ning pälvis ka auhinna. «Kolleeg saatis mulle konkursi lingi, et Otto peaks kindlasti osalema. Tegime ruttu paar pilti ning panime koos jutuga teele!» ütleb koera perenaine Heili.

Koera tööle kaasa võtmise vajadus tekkis Heili sõnul sellest, et Otto ei tahtnud sugugi üksi koju jääda. «Nüüd suudab ta koju jääda rahulikult, aga koerakaamerast on siiski näha, et magada ta üksinda olles ei suuda ning ootab aknalaual kaugustesse vaadates. Seetõttu ongi temast saanud koer, kes käib enam-vähem igal pool kaasas ning nii on temast saanud ka väga sotsiaalne ja sõbralik kaaslane.»

Otto tööpostil.
Otto tööpostil. Foto: Erakogu

Oma armsa lemmiku leidis perenaine Valgevenest. «Teadsin juba väga pikalt, et minu koer peab olema inglise kokkerspanjel. Avastasin selle tõu juhuslikult jalutuskäigul. Nägin ühte naisterahvast, kes sellise koeraga jalutas ning sealt ma enda kinnisidee saingi. Pidevalt kui sõitsin jalgratta, autoga või jalutasin, lootsin neid ikka näha – isegi rajoon, kus nad jalutasid, oli mul lõpuks teada,» meenutab Heili.

Kui ta aga lõpuks koera võtma hakkas, selgus, et ootejärjekorrad on pikad ja Eestis polegi väga kutsikaid saada. Pika otsimise peale leidis ta Valgevene kenneli, kellel just oli pesakond tulemas. Heili broneeris koera ja lõpuni välja ei teatud, kas Otto ka temani jõuab. «Kandsime raha ära ja lootsime lihtsalt. Siiski saime ta ilusti Ikla piiripunktist kätte ja kõik läks hästi.»

Otto on perenaise sõnul iseloomult nagu münt, millel on kaks poolt – siseruumis on ta maailma kõige laisem koer, kes ei taha midagi muud peale magamise teha. Magada meeldib talle üksinda omaette, väga harva, kui ta tuleb ise kaisutama – tavaliselt seda ainult hommikuti enne ärkamist. Tööl kaasas olles on Otto enamasti rahulikult omaette, siiski meeldib talle kliente tervitada – liputab saba ja laseb ennast paitada.

«Õues on Otto aga täiesti teine koer. Kui talle juba öelda, et on õue minek, kostuvad sõna otseses mõttes rõõmukilked ning käivad rõõmuhüpped ümber oma telje,» ütleb Heili. 

Õueskäigud mööduvad sörkimise tempos erinevaid lõhnasid taga ajades – kõik kohalike koerte käimised ja tegemised peavad Ottol teada olema. Hea oleks, kui ei peaks üldse tuppa tagasi minema ja vahet pole, mis ilm või mis temperatuur väljas on.

Kas Ottol on mõni silmapaistev omadus või oskus?

Otto eriline oskus on valikuline kuulamine. On väga hästi näha, et ta saab aru, mida talle räägitakse või kästakse tal teha, aga ta vaatab ainult silmanurgast ning kõnnib siis uhkelt minema. Sellise juhul peab kasutama natuke konkreetsemat hääletooni. Kui on söögiaeg, siis oskab ta olla kõige kurvem koer, kes pole kunagi süüa saanud. Ma pole veel näinud inimest, kes tema kutsikasilmadele alla ei vannuks.

Kuidas mööduvad Otto tööpäevad?

Tööl käib ta kaasas mõned korrad nädalas. Otto teab, et tööle tulles annavad talle kolleegid esimese asjana maiust ning see motiveerib teda eriti. 10 meetrit enne tööle jõudmist tirib ta mind juba nii kõvasti, et lasen tal mõnikord juba vabalt minna, siht on tal üks – puhkeruum, sealt saab süüa. Siiani on kõik kliendid suhtunud Ottosse väga positiivselt ja kiidavad ideed koer töökohal väga. Ottol on tööl ka oma puurike, kus ta saab rahulikult olla, magada või konti närida. Mõned kliendid on isegi kurvad, kui näevad, et Otto oma puuris ja paluvad, kas võiksin ta sealt välja võtta, aga kui nad näevad, et teen puuri ukse lahti, aga koer magab seal sees samamoodi, saavad nad aru, et Otto tunneb end pesas hästi ja turvaliselt.

Esimene pool enne lõunat möödub enamasti magades, siis tuleb jalutuskäigu aeg ja lemmikosa päevast – enda ja teiste lõunasöögiaeg, teise osa päevast tšillib ta erinevates ruumiosades ringi vaadates ja meie tööd jälgides ning 4-5 ajal on taas kõige magusama une aeg. Enamasti on teda siis väga raske üles saada ning isegi kuuldes, et saab õue minna ja koju, ei vaevu ta pead tõstma. Tihtipeale pean teda anuma, et palun lähme nüüd koju.

Otto PetCity saadetud auhinnapakiga.
Otto PetCity saadetud auhinnapakiga. Foto: Erakogu

Ottol on ka oma fännid, kes käivad teda aeg-ajalt tervitamas, kui mööda käima satuvad. Ühele kliendile meeldis Otto nii väga, et võttis uueks pereliikmeks endale sama koeratõu. Otto on poole kohaga ka automüüja. Polegi aru saanud, kas talle meeldib rohkem kontrollida inimeste silmanägemist või müüa uhkeid autosid.

Kas meenub mõni lõbus või naljakas juhtum, mis on tööpostil aset leidnud?

Naljakas on töö juures see, et kui on söögiaeg ja Otto peaks juhuslikult puuri jääma, läheb toidulõhna tundes jonn lahti. Tema ei tohi ühestki ampsust ilma jääda. Väga harva saab salaja tema teadmata lõuna söödud.

Kommentaarid
Copy

Teised ajakirjad

Tagasi üles