NAISTEJUTUD ⟩ Kas sina julged? Otseütlejad on meie keskel aina vähem

Kristina Herodesajakirjanik

24. märts 2024, 19:00

Uuendatud 23. märts 2024, 12:38

Räägime otsekohesusest. Aina vähem on neid, kes otse öelda julgevad. Teisalt on palju neid, kes julmust otsekohesuse sildiga maskeerivad. Kus on siis see õige ja vajalik otsekohesus?

Mis saab inimesest, kes otse ütlemisest loobub? Hind on kallis – jääd ilma oma elust, unistustest ja tõelistest suhetest! Kõlab karmilt? Asi on tegelikkuses veelgi karmim. 

Miks otsekohesust nii vähe on? «Ma ei tea, kas seda on ikka väheks jäänud,» arutleb saatekülaline, ajakirjanik ja muusik Tarvo Madsen. «Kui me vaatame näiteks poliitilist kultuuri, siis seal on mindud kahte äärmusesse. Üks äärmus on hägu ja keerutamine ja teine see, et öeldakse liiga otse. Ja vahel ka kohas, kus oleks mõistlik üldse vait olla.»

Paljastame poliitikute teadlikud trikid

Poliitikas hästi orienteeruva ajakirjanikuna paljastab Tarvo põhjuse, miks häma ja räuskamist kasutatakse. Rahvale jääb mulje, et see juhtus kogemata. Oh, ei - see on palju peenem manipuleerimise kunst. Võib isegi öelda, et teadlikud tehnoloogilised nipid.

Kuidas toimib häma? «Siin on hästi oluline eristada seda, kas üritatakse vastusest põigelda või valetatakse,» ütleb Madsen. «Kui valetatakse, siis tihtipeale sellepärast, et aus vastus oleks halb poliitiku mainele. Hämamise põhjus on sageli see, et ei viitstita selgitada. Kõige osavamad poliitikud üritavad keerulise asja võimalikult lihtsaks ajada, isegi kui see ei ole täielik tõde.»

Kuidas toimib ärapanemine? «Populism töötab,» tunnistab Madsen. «Ja halvasti öeldakse teadlikult teravalt selleks, et teatud osa publikust saaks sellega samastuda.» Inetused ja solvangud ei lenda kogemata, vaid sellepärast, et grupp inimesi peab seda ekslikult tugevuse märgiks, ajab sellise käitumise segamini otsekohesusega ja aplodeerib. See on suur viga, loe edasi.

Samal teemal

Naine

9. märts

Suur lugu

NAISTEJUTUD ⟩ «Oh, ma olen nii hea suhtleja!» Miks nii arvajad on tihti hoopis tüütused?

«Otsekohesus ei võrdu matslikkusega. Tihtipeale see kipub minema lihtsalt ebaviisakaks räuskamiseks,» toob Tarvo Madsen välja olulise erinevuse. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Mis on otsekohesus?

Kuid kas ebaviisakus, solvamine ja ärapanemine on üldse otsekohesus? Avaliku elu tegelased, kes seda praktiseerivad, lõikavad odavat populaarsust ja üksnes nimetavad seda nii. Ja kuna ühiskonna isu konkreetsuse järele on niivõrd suur, teenib selline käitumine mõnede silmis isegi plusspunkte. Aga teeme asja selgeks.

Samal teemal

Naine

17. märts

Suur lugu

NAISTEJUTUD ⟩ Ove Liis Mahhov hoiatab: «Raskete tunnete eest põgenedes paneme end tõsisesse ohtu!» (1)

«Defineerime esiteks selle sõna ära – mida tähendab positiivne otsekohesus,» elavneb Tarvo. «Ma olen end jaoks otsekohesuse põhireeglid määratlenud nii. Esiteks – kas see asi, mida tahan öelda, toob kellelegi kasu? Kui ei ole, siis pole mõtet üldse öelda, kui sa midagi arvad. Ilmselgelt oma arvamuse välja karjumine ei ole primaarne. Teine asi on see, et otsekohesus ei võrdu matslikkusega. Tihtipeale see kipub minema lihtsalt ebaviisakaks räuskamiseks. Ja kolmas tahk on empaatia – otse öeldes tuleb arvestada ka teise inimese tunnetega ja tema loomusega. Mõnele võib julmemalt öelda, teisele pehmemalt. Need kolm punkti on minu silmis otsekohesuse kuldreeglid.»

Tarvo Madsen Foto: Sander Ilvest / Postimees

Otseütlemise põud on seotud julgusega – seda on meie ümber aina vähem. Ajad on rasked ja sirge selg ning selge sõna võivad kaasa tuua konflikte, lausa reaalse hädaohu. Ja kavalad nahahoidjad hoiduvad otse ütlemast ning püüavad libedalt korrutada vaid hetkel populaarset arvamust.

«Kui ma paar aastat tagasi Postimehesse tulin, siis ma ütlesin kohe kõigile, et minul on see loomuses, et ma ütlen ausalt,» julges Tarvo Madsen olla täpselt see, kes ta on. «Ma olen seda rakendanud ja minuga ollakse samuti aus. Mul on hullult hea meel selle üle – ma olen ise nii palju arenenud!»

Otsekohesuse kuldreeglid

1. Ebamugav asi või kriitika ütle välja siis, kui sellest on kellelegi kasu.
2. Matslikkus ei võrdu otsekohesusega. Solvamist ja ebaviisakust ei tohi otsekohesesuse maski taha peita, see on sootuks teine asi.
3. Jää empaatiliseks ja heatahtlikuks, arvesta ka teise tunnetega.

Allikas: Tarvo Madsen

«Ma võtan seda enda puhul isegi negatiivse poolena, et mul teinekord on raske suud kinni hoida,» möönab Tarvo. Kuid elu on teda õpetanud oma tõde targalt doseerima. «Näiteks poliitilistes teemades ma olen väga kirglik. Aga Facebookis jagan oma arvamust ainult siis, kui ma näen, et see võiks mingeid inimesi mõtlema panna. Kui ma mingit kasu ei näe, siis räägin niisama sõpradega.»

Mida arvavad lugejad?

Lisatud kirjad saatele ja loole:

Väga hea kuulamine! Oleks Tarvot isegi kauem kuulata tahtnud. Puhast kulda tuli teilt sealt! K.A.

Naistega aus olles ei saavuta muud kui ainult viha ja solvumisi. See on fakt. Kui naine räägib õhinal oma uuest ideest ja sa ütled et see on eluvõõras rumalus, siia mis on tulemus? Naine vihastab ja rohkem sinuga ei suhtle aga ajab oma asja edasi. Veelgi dramaatilisem on lugu siis, kui naine on kellegisse meeletult armunud ja sa ütled et see mees on tegelikult jobu. Ole aus ja otsekohene ning varsti oled üksi ja vihatud. Järele proovitud. M.S.

***

Mina olen jätkuvalt otsekohene. Aga, mul on ka kama tolguste arvamistest! R.R.

Otsekohesuse väärtustajad ja viljelejad on vähemuses. Domineerib soov meeldida. Sellest on kahju, sest ise eelistan avatud ja ausaid suhteid… tööl, kodus, sõprade ringis. Otsekohesusel ei ole midagi pistmist kurjuse või pahatahtlikkusega, pigem aususe ja julgusega. Olen tajunud, et see otsekohesus ei ole väga paljudele vastuvõetav. K.K.

***

Nii armastan sinu podcaste! No sa ikka tàiega räägid kaasa igal teemal ja küsid tabavaid küsimusi. Ma ei ole veel kuulanud sinu podcasti, kus sa lihtsalt kuulad. V.B.

Mina olen alati uskunud, et otsekohesus ilma armastuseta on õelus. D.L.

Super kuulamine! T.R. Vaata ka loo alla jäetud lugejate kommentaare.

Tarvo Madsen on Postimehe ajakirjanik ja muusik. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kes on Tarvo Madsen?

Tarvo Madsen on Postimehe ajakirjanik, kes paistab silma julguse, selge sõna ja terase sulega. Pole inimest, keda ta kardaks intervjueerida. Teda köidavad päevakajalised teemad, poliitika ja põnevad reportaažid, kus tuleb ka oma nahk mängu panna.

Tarvo kirjutatud artikleid saad lugeda siit!

Vaata saadet OTSE Postimehest, külas Kajar Lember, saatejuht Tarvo Madsen.

Tarvo Madsen on ka omanäoline muusik, kuula tema lugu «Üksinda».

Tarvo Madsen tunnistab, et pugemine tihtipeale töötab. Aga sel on tagajärjed. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Otsekohesust ei aktsepteerita

Igal asjal on mitu külge ja otseütlemise kultuuri kadumises mängib rolli ka see, et inimesed pole harjunud seda enam vastu võtma. Öeldakse küll, et anna mulle ausat tagasisidet, aga see on vaid jutt. Kui seda tõepoolest teed, siis teine solvub – tema tahtis üksnes kiitust! Isegi kasutamata võimalustele osutamine tundub talle hävitav hinnang isiksuse pihta. Need vähesed, kes otsekohesust taluvad, asetavad end tegelikult suurde eelisseisu – neil on võimalik rohkem teada saada ja kiiremini areneda. «Kui keegi sind ei kritiseeri ja inimesel pole ka enesekriitikat, siis ta ei võta kunagi end kätte, et edasi liikuda,» usub Tarvo. «Ja iga inimese enda jaoks võiks olla oluline, et temaga oldaks aus. Isegi kui see ausus on vahel valus, siis ma ei taha öelda, et valu tuleb alla neelata, aga see on oluline läbi elada.»

Samal teemal

Naine

24. veebruar

Suur lugu

NAISTEJUTUD ⟩ David Vseviov: kurjuse jõud hiilivad ka Eestisse, need avalduvad... (1)

Miks me oleme jõudnud punkti, kus igasugusele suunavale tagasisidele nii valuliselt reageeritakse? On kaks peamist põhjust. Esimene on madal mina eristusvõime – kui mistahes tegu saab kriitikat tajub inimene seda hävitava hinnanguna iseendale. Teine on äärmusse kaldunud kiitmiskultuur. See on loogiline pendlivõnge eelnenud kriitikakesksele ajale, kus fookus oli vaid halval. Täna kohtab ka noori inimesi, kes on pideva imetlusega harjunud, peab seda normiks ning kui kiitust ei tule, tunneb ta, et on millestki endale kuuluvast ilma jäetud. Ning väljendab rahulolematust. «Sa saadki ainult solvuda, kui sul on puudu elutervest enesekriitikast,» märgib Madsen. «Minu meelest üks veel ohtlikum asi pideva kiitmise juures on äratõusmine. Äratõusnud inimene hakkab tegema teistele haiget. Kui sa arvad, et sa oled teistest parem, see ongi äratõusmine. Mind on niimoodi kasvatatud, et ma ei ole mitte kunagi, mitte üheski positsioonis teistest parem.»

Loe ja kasvata otsekohesust!

Otsekohesus algab julgusest olemas olla. Foto: apollo.ee

«Julgus mitte meeldida»

Ichiro Kishimi, Fumitake Koga

Vaatame tõele näkku – soov meeldida on peamine põhjus, mis ei lase meil ehe, aus ja otsekohene olla. Aga mis siis saab, kui minu tõde, minu arvamus või minu vastus teisele inimesele ei meeldi? Ei, ma parem ei hakka riskima... See Jaapani tarkustele tuginev raamat näitab teed, kuidas olla hooliv ja viisakas, aga võtta otsustamine oma elus enda kätte ja väljendada end selgelt ja julgelt.

Raamatusse on koondatud Austria psühhiaater Alfred Adleri filosoofilised ning psühholoogilised õpetused. Seda on kerge lugeda, kuna raamat on üles ehitatud dialoogivormis.

Muretsemise asemel asjade pärast, mida me nagunii ei saa muuta, õpetab raamat keskenduma sellele, mis on oluline. Sa ise kujundad suhte enda ja teistega. Muutes vaid suhtumist, muutub kogu elutee. Tõeliselt vabastav mõtteviis algab otsusest olla ehe.

Otsekohesus algab julgusest olemas olla. Foto: apollo.ee

«Julgus luua muutust»

Signe Ventsel & Kristi Jõeorg

Eeskätt naiste jõustamiseks kirjutatud raamat, mis vabastab elu ja edu takistavatest «hea tüdruku kommetest». Ehk naine olgu vagur, vaikne ja soovitavalt isiklikust arvamusest üleüldse vaba. Raamat on kasulik ka meestele, ehkki väljenduslaadilt suunatud naistele, kel seda julgustust enim vajavad.

Miks inimesed lepivad olukorraga, mis neile ei sobi ega meeldi? Taluvad jama isegi siis, kui neil on endal olemas ilmselt parem visioon, mis teeks paremaks ka teiste elu? Nad ei julge seda välja öelda! Puudub harjumus olla otsekohene, takistab hülgamishirm ja kultuuriline standard, mis keelab konflikti minna. Tulemus? Sama jama kestab. Tee ometi see muutus – saad elada elu, mida päriselt soovid, ja kui see isegi ei õnnestu, siis saad väärtusliku kogemuse, tunnetad oma jõudu, kasvatad eneseusku. Valikuvariandid on sisuliselt võit ja võit. Siiski enamus seda ei tee. Autorite soov on tuua tublidesse Eesti naistesse inspiratsiooni, mõttejulgust ja teotahet, et teha enda elus julgeid muutusi. Mõnikord on vaja lihtsalt ühte julgustavat ja inspireerivat lugu mõnelt teiselt naiselt, kes on teinud muutuse sellel suunal, milles sinagi soovid muutust teha. Teiste lugudes on killuke meie enda lugu, milles end ära tunneme ja mille kaudu tiivad saame, et muutuste taevasse julgelt lennata. Naiste ja meeste võimalused on samad, otsustavaks saab hoopis inimese eneseusk, julgus ja otsekohesus.

Enda upitamine teiste arvelt

Täispuhutud eneseimetlust tõukab enamasti tagant alaväärsustunne, mis inimese õhku täis puhub. Kuid teise jaoks see ei vähenda teema ebameeldivust ja häirivust. Ja mida teeb inimene, kes püüab end suuremaks puhuda? Madaldab teisi. See on teadlik vägivald ja pahatahtlikkus, mida liigagi tihti maskeerib justkui kõike õigustav lause: kas siis otse ei tohi ka öelda? Vaata eestpoolt otsekohesuse definitsiooni.

Parim oleks mitte välisest liigselt sõltuda, ei kiitusest ega kriitikast. See annab piisavalt stabiilse vundamendi võtta ka otsekohesust vastu ilma solvumata. Tihti annab see parima otsetee ja suunaviida arengutrepil suure sammu edasiastumiseks.

Otsekohest laadi valides juhtub tahes-tahtmata, et vahel teevad su sõnad haiget. Nii tasub kohe varakult ära õppida siiras vabandamine. Ehk need kaks on tugeva ja usaldusväärse inimese jooned – julgus otse öelda ja valmidus vabandust paluda.

Samal teemal

Naine

10. veebruar

Suur lugu

NAISTEJUTUD ⟩ Perelepitaja Kaido Taim: petmine ei lõpeta suhet. Saatuslikuks saab hoopis...

Suhted algavad otsekohesusest

Mis saab aga inimesest, kes ei julge otse öelda? Alguses võib tunduda, et see taktika on kaval, sest kui sa oma arvamust ega soove kunagi ei väljenda, siis konflikte ju ei teki. Juhtimiskoolitaja Lilian Saage ütleb selle kohta otsekoheselt: «Kui sul pole konflikte, siis sul pole ka kontakte.» Mida see tähendab? Suhted algavadki sellest punktist, kus inimesed tunnevad end teineteisega piisavalt turvaliselt, et asjad ausalt ja otse välja öelda. Mis on muud suhted? Suhete mängimine, teesklemine, see ei ole päris side!

Nii et esmapilgul tundub see lihtsam ja mugavam elu, kus sa midagi märkad või soovid, aga jätad ütlemata. Ei viitsi olla päris otsekohene. Aga ära peta ennast – sisuliselt on see elu, milles sa enam ei viitsi osaleda! Sest oma arvamuse väljendamine on vägagi seotud sellega, kas sa tahad oma elus ise vastutust võtta ja ise otsuseid langetada. Kui sa jätad kõik selle ütlemata – mida sa tahad teha ja kuhu minna, mida sa soovid ja kuidas sa soovid, jätad andmata ka tagasiside sellele, mida sulle tehakse – kas see sulle sobib ja kas sellisel moel sulle sobib, siis sa ei juhi oma elus mitte midagi! «Mõnele võib-olla sobib seda mõelda sellises kastmes nagu egoistlik perspektiiv,» toob Tarvo hea soovituse. «Kui ettevõte, kus sa töötad, on edukam, siis läheb ju sinul ka paremini! Võib-olla ongi vaja natuke egoismi rakendada, siis tuleb see viitsimine ka.» Täpselt sama kehtib kõikides suhetes. Just otseütlemine muudab suhted püsivaks, selgeks, läbipaistvaks ja usalduslikuks. Korraks on ebamugav, pikas perspektiivis võidavad kõik. Kes tahad midagi kestvat luua inimesega, kelle ausat arvamust sa isegi ei tea? Kelle puhul sa isegi ei tea, kas sul on kõrval ehe inimene või teeseldud persoon?

Tarvo Madsen ja Kristina Herodes. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Ütlemata sõnad suretavad suhte

Kindlasti ei saa õhutada inimesi sõnadega haiget tegema ega oma arvamust absoluutse tõena kuulutama või teisest üle sõitma. Need on ebaküpsed äärmused, kuid otsekohesus suhtes on selle vältimatu telg. Ja ahastust tekitavalt haruldane! «Paarisuhtes tekitavad ütlemata asjad pingeid,» usub Tarvo. «Aga töökollektiivis on võimalik ka see, et mõni inimene lööb pea norgu, tal on suva, teeb enda asja ära ja läheb minema.» Kuidas saab aga usaldada inimest, kelle puhul sa ei tea, mida ta arvab? Ei saagi. Otsekohesust kartvad inimesed on pealtnäha justkui «väga meeldivad», aga tegelikult üksildased. Tõsine oht peitub ka selles, et väljendamata mõtted ja tunded ei kao kusagile, vaid kuhjuvad ja võivad pika aja peale kasvada suureks vimmaks või vaenuks.

Samal teemal

Naine

2. jaanuar

Suur lugu

NAISTEJUTUD ⟩ Rene Bürkland: «Me teeme end ise haigeks. Mõni saab aru alles siis, kui kirstu kaas kinni pannakse!»

Otsekohesuse ohtlik vastaspool

Ettevaatust – silmakirjatsejad! Kahepalgelised tüübid, kellel iga kuulaja ja olukorra ja jaoks on erinev jutt. Kes valivad ja väänavad sõnu omakasupüüdlikel eesmärkidel, moonutavad tõde ja glasuurivad oma arvamust. «Ma leian, et valikuline otsekohesus ei ole tegelikult otsekohesus,» on Tarvo konkreetne. «Kui sa omakasu nimel räägid ainult seda osa tõest, mis sulle soodne, siis see on lihtsalt manipulatsioon.» Silmakirjatsemist on meie ümber hirmus palju. Leebemad versioonid selles tunduvad pugemine, mee moka peale määrimine ja populaarsuse ostmine. Kuid stopp – alatu vale telg selle asja sees pole kraadigi parem! «Kõige kurvem on minu arvates see, et pugemine toob tulemust,» lajatab Tarvo. «Sest need inimesed, kellele poetakse, tihti ei tee sellele süvaanalüüsi. Ega juht, kellele poetakse, ei oska end panna alumisele toolile tagasi. Temale tundub, et kontakt selle inimesega on meeldiv.» Pugemine töötab, aga see on lühiajaline edu ja sel on kõrge hind – sa müüd inimest, keda pole päriselt olemas, ja tühjad fassaadid ei kipu püsima.

«Me anname siin väga halba nõu,» tõdeb Tarvo muiates. «Sest me ei suuda siin kahekesi pugemisele piisavalt head vastulauset leida. Me ütlesime, et see töötab. Aga siiski on pugemisel mitu negatiivset poolt. Endal on moraalselt lihtsalt valus. Ja need inimesed, kes oma positsioonid saavutavad tänu pugemisele, ei ole väärt seda, et sinna oma oskuste najal saada. Tavaliselt ei jää nad sinna püsima.»

Kuula lõpuni kogu saade, saad teada veel:

• Mida hullu pugemine veel kaasa too?
• Miks otseütlemine nii hirmutav ja raske tundub?
• Miks julgeid ja selge silmavaatega inimesi jääb aina vähemaks?
• Tarvo Madsen paljastab mitu poliitikute käitumisviisi: «Need on teadlikult valitud tehnoloogilised nipid!»
• Mis asi on otsekohesus, mida hinnata?
• Millist jama otsekohesuse ja aususe sildiga maskeeritakse?
• Miks pugemine on tegelikult kasulik?
• Miks silmakirjatsejate hulgas on ebaturvaline?
• Miks otsekohesusest loobumine tähendab allaandmist?
• Mis punktist algavad üldse päris ehtsad suhted?

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 341 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Tarvo Madsen ei ole nõus silmakirjatsema, pugema ega valetama. «Endal on moraalselt lihtsalt valus.» Foto: Sander Ilvest / Postimees