NAISTEJUTUD ⟩ Rene Bürkland: «Me teeme end ise haigeks. Mõni saab aru alles siis, kui kirstu kaas kinni pannakse!»

Stuudios Rene Bürkland. Foto: Ahto Kruusmann
Kristina Herodes
, ajakirjanik
Copy

Talv on aeg, mil eestlased leiavad viimaks üksmeele – me kõik oleme haiged! Gripp, koroona, depressioon ja teised tõved näitavad hambaid. Miks see nii on? «Ühiskonna reeglid ei ole loodusseadustega kooskõlas,» teab üks hinnatumaid tervisetarku, arst ja Hiina meditsiini ekspert Rene Bürkland. Me töötame end haigeks ja vahel lausa surnuks. Lisaks teeme omalt poolt kõik, et haigeks jääda – sööme valesti, joome valesti ja magame sootuks valesti. Kuidas oleks õigesti? 

Loe ka: NAISTEJUTUD | Tanel Jäppinen: «Saan olla nõrk, kui on vaja. Mis on mehena väga raske!»

Millal on eestlaste haige olemise kõrgaeg? Kurb öelda, aga see on just nüüd! Ning lähema paari kuu sees seis paremaks ei lähe! Mis meid aitaks? On palju asju, mis aitavad, aga me ei oska neid suure pildi seoseid näha ega käepäraseid nippe kasutada. Arst, psühholoog ja Hiina meditsiini ekspert Rene Bürkland annab kuldaväärt nõu. See saade on salvestatud selleks, et sina võiksid olla tervem. Nii sellel talvel kui ka igal järgmisel talvel.

Stuudios Rene Bürkland ja Kristinka - tänane saade hoitab enda haigeks muutmise eest ja aitab terveks saada!
Stuudios Rene Bürkland ja Kristinka - tänane saade hoitab enda haigeks muutmise eest ja aitab terveks saada! Foto: Ahto Kruusmann

Haiguste aeg on käes

«Üks põhjusi on väline – ilmastikufaktorid ja kliima,» tõdeb Rene Bürkland. «Aga sama tähtsal kohal on emotsioonid ja toitumine. Ja praegune aeg on jackpot (naerab) – kõik kolm on sellised, mis keha ei toeta. Emotsioonid on kolme-nelja aasta jooksul üsna tugevad ja hirmu-ärevust on palju. Alates koroonast sõda, majanduskriisid ja nii edasi. Isegi kui me sellele ei mõtle – alateadvuses see ikka tiksub ja see kurnab meie keha.»

Rene selgitab – elamiseks on vaja energiat. Me saame aru, et kasutame energiat, kui midagi teeme. Kuid me kasutame energiat ka siis, kui me midagi ei tee. On olemas ooterežiim, mis kulutab energiat, aga tulemust ei ole. Just selline on pideva stressi seisund, milles täna viibime!

«Kui lisada juurde niiskus, külm tuul, mis takistavad energia liikumist kehas,» jätkab Bürkland. «Ja Euroopa dieet, mis toetab keha suurenemisel ja paisumisel.» Teisisõnu – praegu on väga kerge viia keha tasakaalust välja. Ja Hiina meditsiinis märgib just tasakaalutus haigust.

Stuudios Rene Bürkland soovitab talvel süüa loodusega kooskõlas. Mitte liialdada toorega.
Stuudios Rene Bürkland soovitab talvel süüa loodusega kooskõlas. Mitte liialdada toorega. Foto: Ahto Kruusmann

Mis toit pole talvel hea?

Tihtipeale inimesed ei tea, kuidas toiduga oma keha toetada. Sest see, mis on hea suvel, ei ole hea talvel. «Patsiendid ütlevad tihti, et nad söövad väga tervislikult,» toob Bürkland näite. «Ja kui ma siis küsin, mis see tervislik toitumine on, siis selgub – palju värsket ja vett. See ongi kõik vajalik, aga kui sellega üle pingutada või see konstitutsionaalselt ei sobi, siis kipubki haigus tulema.» 

Loe ka: NAISTEJUTUD 300! | «Vähk on heade inimeste haigus! Nende inimeste haigus, kes mitte kunagi...»

Üldistatult – talvel ära vohmi niisutavaid ja jahutavaid toite! Millised on niisutavad toidud? Näiteks piimatooted, magus, sealiha, kartul ja hapukapsas. «Kui me niiskust tekitavaid toiduaineid palju sööme, siis kehasse koguneb lima – krooniline nohu, röga, valgevoolus. Aga ka kaalutõus. See muudab keha natuke happelisemaks, mis on hea pinnas igasugu põletike ja infektsioonide tekkeks.» Niiskust tekitava toiduga liialdamine tekitab ka raskustunnet, pea on paks, mõtted on aeglasemad ja keskendumisvõime on nõrgem. Mõistlik oleks talvel niiskust tekitava toiduga piiri pidada. 

Rene Bürkland rõhutab, et aastaaegade kõrval on ka individuaalsed erinevused, millega tuleb arvestada. Kas on ka mõni lihtne valem, millest lähtuda? Selgub, et on! «Reegel on, et sul peab peale söömist olema parem enesetunne kui enne sööma hakkamist. Kui see nii ei ole, siis see toit ei sobi sulle!»

Tark muutus toidusedelis

Mõtleme energia liikumisele looduses. Meie toitumine ja elustiil peaksid jälgima sedasama loomulikku tsüklit, mida märkame looduses. Kevadel liigub energia üles, sügisel alla, talvel on see sügaval peidus. «Elusloodus peab hoidma energiat külma, tuule ja niiskuse eest,» selgitab Bürkland. «Nii ka meie. Suvel elame täiel rinnal, talvel puhkame. Kuidas saame keha toetada? Kõik toiduained jagunevad yin- ja yang-tüübiks. Yin-tüüp on jahutav, niisutav, sisse- ja allapoole suunav. Yang-tüüp on soojendav, kuivatav, väljapoole toov. Lihtne asi, millega end toetada, on maitsed. Meil on viis põhimaitset: soolane, magus, hapu, terav ja mõru. Need kõik suunavad energiat teatud suunas.»

Kus peaks talvel energia olema? Sügaval sees peidus ja seestpoolt soojendatud. Millised maitsed seda toetavad? «Kui sa mõtled meie esivanemate peale, mis olid põhimaitsed? Sool seob vett ja hoiab energiat kinni – see on talvel väga hea, see on loodusseadus. Ja teine, hapu maitse, on Hiina meditsiinis kootav. Ta paneb veeteed kinni ja hoiab energiat meie keha sees.» Seda tasub tähele panna ja mitte energiat asjatult tuulde loopida, mis võib pahatihti viia haigestumiseni.

Toit ja füüsiline aktiivsus on tervise seisukohast olulised. Kuid on midagi veel tähtsamat. «Ülitähtis on uni,» teab ekspert. «Siin on hästi lihtne reegel: talvel on ööd pikad, suvel hästi lühikesed. Kui oleme talveajas, siis läheme vara magama ja tõuseme hilja. Suvel vastupidi. Et ühiskond toimiks, selleks peavad mingid reeglid olema, aga need reeglid alati ei ole loodusseadustega kooskõlas.» 

Loe ka: NAISTEJUTUD | Sajakilone eestlane kaotas nagu naksti 20 kilo. Kuidas ta seda tegi?

Unel ja unel on vahe 

«Uni on väga oluline, aga unel ja unel on vahe,» rõhutab Bürkland. «Kõige tähtsam uneaeg on kusagil 22.30st kuni kella 4ni. See on aeg, mil maks puhastab meie verd, see on sapipõie ja maksa aktiivsuse aeg. Ja kui me sel ajal oleme tegusad, veel hullem – pidutseme!» 

Maks on Hiina meditsiini järgi sõbralik organ, mis toetab magu ja soolestikku. Kui õhtul hilja süüa, siis maks assisteerib magu, tal pole võimalust puhastada! Ja tulemus: maks ärritub, kuna tema energia läheb kinni. Sellel on veel omakorda tagajärjed.

«Kui maksa energia on kinni, siis mis loovinimestel tekib? Neil ei jookse enam energiat. Ja kuhu see välja viib, on depressioon. Maksa energia paneb liikuma terav maitse ja mis on terav? Alkohol.» See ongi põhjus, miks loovinimestel on nii palju probleeme alkoholiga – hetkeks see vabastab. Aga kui alkoholi toime ära kaob, siis olukord halveneb veelgi ja maksa energia on veel rohkem kinni. «Alkohol paneb energia liikuma, aga on üks oluline asi, millest inimesed sageli aru ei saa – alkohol ei anna meile sooja, vaid jahutab keha! Sooja äraandmine kehas suureneb.» 

Rene Bürkland kutsub iga asja puhul, mida me sööme või joome, arvestama selle toimet. Kui midagi aeg-ajalt teha, saab keha sellega hakkama. «Näiteks kroonilised alkohoolikud, kes ravile tulevad,» toob arst näite. «Oma arust nad ei ole alkohoolikud, aga iga õhtu võtavad ühe napsu ja nädalalõpus palju. Neil on tavaliselt kaks küsimust: «Aga kui sageli võib?» Ja teine: «Aga kui on kvaliteetne alkohol?» Minu vastus on – vahet ei ole. Alkohol on alkohol. See on ravim. Kui sa hakkad kroonilist probleemi, mis tuleb näiteks stressist, ravima alkoholiga, siis see muutub viimaks ise haiguse põhjuseks.»

Loe ka: NAISTEJUTUD | Depressioon, ülekaal ja aina purunevad suhted - selle varjatud põhjus võib olla ATH

Talvine tervisespikker

Talvel hoiab tervist sisemise energia tugevdamine, seda ei tasu liialt kulutada. Hea on süüa juurvilju, mille elujõud on koondunud sügiseks maa all olevatesse juurtesse. Tarvitada köögivilja kuumutatult. Kasulikud on ka soojendavad lihatoidud näiteks kana, veis ja lammas.

Maitsetest on head soolased ja mõrud. Energiat aitava kehas hoida soolased ja hapendatud toidud. Pidada piiri toore kraami ja piimatoodetega.

Külmal ajal tasub toidu maitsestamiseks kasutada soojendavaid toiduaineid – ingverit, kaneeli, kardemoni, nelki ja küüslauku. Juua kohvi ja must teed – ka need soojendavad.

Talve organ on neerud, neile külm ei meeldi. Neerude tugevdamiseks on head lambaliha, neerud, must riis, mustad oad ja merevetikad.

Need aitavad saavutada ja säilitada hooajale omast energiatasakaalu, püsida rahulolev ja terve. 

Allikas: Rene Bürkland «Tark tee terviseni»

«Ingver soojendab mao energiat ja kopsu energiat,» selgitab Bürkland. «Ta on väga hea külmetushaigustega võitlemiseks nende algfaasis ja seedimise tugevdamiseks. Ingver soojendav meie keskust – me oleme tasakaalus, me suudame välisele adekvaatselt reageerida ja tagasi enda sisse tulla.»

Kasulik ette teada: kevade maitse

Talv pole igavene, nii tasub juba end häälestada ka peagi saabuvale kevadele. «Kevadine maitse on vürtsikas,» juhendab asjatundja. «Ja on ainult üks kõige parem asi, mis kevadel kasvab – karulauk. Ta on terav, olemuselt soe ja äratab organismi kevadel üles.»

Miks me nii tihti kannatame kevadväsimuse all? «See on norm, et me talvel töötame ja suvel puhkame, aga tegelikult peaksime me just talvel rahulikult võtma,» sõnab Bürkland. «See ei tähenda seda, et peaksime talv läbi ahju peal lamama. Aga meie eesmärk on hoida soojust ja energiat keha sees. Mis selle välja toob? Väga tugev treening näiteks. Hiina meditsiini järgi peab talvel hoidma energiat. Siis saad kevadel ärgata. Kui sa talvel kulutad oma energia ära, siis oledki kevadel väsinud – sul pole seest midagi pinnale tuua ja pind jääb hõredaks. See on meie mõistes immuunsus. Sellepärast me haigestumegi.»

Rene Bürkland on veendunud – talvel tulebki rahulikumalt võtta!
Rene Bürkland on veendunud – talvel tulebki rahulikumalt võtta! Foto: Erakogu

 Rene Bürklandi raamatud 

Rene Bürklandi raamatud
Rene Bürklandi raamatud Foto: apollo.ee

Tark tee terviseni. Hiina toitumisteraapia tervise tugevdamiseks ja haigustest paranemiseks

Praktilise käsiraamatu vormis kokku pandud terviseõpik, mis võiks olla igas kodus. Rene aitab aru saada, kuidas energiaid kehas mõista ja tasakaalus hoida. Loe, kasuta ja püsi terve! «Hiina meditsiin märkab tasakaalutust väga palju varem kui Lääne meditsiin diagnoosib haiguse,» selgitab autor. «Mida varem tasakaalutust märkad ja korrigeerid, seda kergem see on.»

Rene põhimõtetest on iseäranis sümpaatne see, et ta pole ühegi toitumisteooria ega moedieedi ori. Ta ütleb rahulikult – igaüks on unikaalne! Söö seda, mis sind täna toetab. Hiina meditsiinil tuginev toitumine tugevdab organismi, aitab ennetada haigusi ja nendest kiiremini terveneda. Raamatust saab teada, milline toit sobib eri kehatüüpidele, kuidas valida toitu vastavalt aastaaegadele, millised toidud sobivad külmetushaiguste, seedeprobleemide, ülekaalu, väsimuse, valude ja teiste terviseprobleemide korral. Rene Bürkland on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üldarstina ning Tallinna Ülikooli psühholoogina. Ta on neli aastat õppinud Nanjingi ja Bejingi Hiina meditsiini ülikoolis hiina keelt, akupunktuuri, taimravi, gigong'i ja tuina-massaaži. Praegu võtab ta Hiina meditsiini keskuses vastu patsiente, õpetab Hiina meditsiini ja gigong'i. Rene Bürklandi raamatust on antud välja mitmeid kordustrükke ja aina enam inimesi leiab sellest endale kasulikku.

Tervise alkeemia. Hiina meditsiiniline lähenemine

Rene Bürklandi raamatud
Rene Bürklandi raamatud Foto: apollo.ee

tervisele ja haigustele

Kui Rene Bürkland mõistis, et huvi tema teadmiste vastu on palju suurem, kui ta üks-ühele konsultatsioonides edasi jõuab anda, koondas ta oma tõed raamatusse. See on imeline tervise käsiraamat, mis soovitab: märka ennast, pane tähele varaseid sümptomeid ja hoia ära tõsised haigused. Muuda eluviisi, toitumist ja tempot ja anna kehale võimalus terveneda. Hiinas pikalt elanud ja töötanud tohter jõudis Eestisse tagasi 2009. aastal, rajas Hiina meditsiini keskuse ja nõustab tänagi patsiente.

Raamat on läbi müüdud, saadaval e-raamatuna.

 

Liiga tublid, et olla terved

Rene Bürkland tõdeb, et paljude inimeste sisetunne juhatab meid tegema valikuid, mis oleks tervisele kõige paremad. Näiteks soov talvel kauem magada ja vähem rabeleda hoiaks ära hulga tõsiseid tõbesid, kui me seda kuulda võtaks. Häda on aga selles, et me ei võta! «Meil on imepärane võime lülitada välja ellujäämise instinktid ja panna tuimalt edasi. Inimesed on ülivõimekad, aga me peame aru saama sellest, et iga tegevus, iga mõte, iga liigutus nõuab energiat,» selgitab Bürkland. «Kust me energiat saame? Meil on kaks allikat. Igapäevase energia saame toidust, veest ja hingamisest. Ja siis on meil pärilik energia – varud, mille hulk on piiratud.» Tavaelus me ei tohiks kulutada rohkem, kui me saame ega minna pärilike varude kallale. Ja kui me oleme stressis, siis kulub seda ülimalt hinnalist ja taastumatut pärilikku energiat veel rohkem!

«Hästi lihtne märk, millest aru saada: kui sa sööd, magad korralikult ja oled hommikuks puhanud, siis on kõik hästi. Kui sa hommikul pead ennast üles ajama ja oled väsinud, siis see tähendab, et hakkad energiat oma varudest võtma. See saab otsa ja elu lõppeb siis.»

Loe ka seda: NAISTEJUTUD | Armastuse kerjamine: nii kui mehe sissetulek kadus, oli ka naise «suur armastus» kui peoga pühitud 

Stuudios Rene Bürkland.
Stuudios Rene Bürkland. Foto: Ahto Kruusmann

Töö, mis toidab

Tervise asjatundja nimetab kõige hullema enesehävitamise viisi – võrdlemise. Selle pinnalt on lihtne end tagant piitsutada, staatust taga ajada ja saavutuste nimel kogu aeg varudest võlgu võtta. Aga ühel hetkel tuleb piir. Siis saame aru, et tervis on kõige suurem varandus, aga selle taipamise ja taastamisega on juba hilja. Tööd tuleks algusest peale teha ja näha hoopis teisiti. «Töö peaks toitma inimest energeetiliselt ja füüsiliselt,» selgitab asjatundja. «Kui sa teed seda ego või staatuse rahuldamiseks, siis see sulle energiat ei anna.» Vältimatult vajalik on sügavam tähendus ja kutsumus tegutsemise taga. Aga kuidas aru saada, kas töö sind toidab või kurnab?

«Siis kui sul õhtul koju minnes on rohkem energiat kui tööle minnes,» toob Bürkland lihtsa näite. «Kuid ka tööst, mis inimesele väga meeldib ja toidab, on võimalik üle töötada! Tasakaal on oluline. Et hommikul tahad tööle minna ja õhtul ei ole rampväsinud. Iga inimene saab sellest aru, kas see töö teda emotsionaalselt toidab ja talle meeldib! Kui sa seda inimeselt küsid, näed sa tema silmadest vastuse hetkega ära. Siis ta hakkab võib-olla udu ajama, et talle ikkagi meeldib, aga...» Rene Bürkland hoiatab väga tõsiselt: tehes nädalast nädalasse tööd, mida inimene tegelikult teha ei taha, tekitab ta endale ühe haigustekitaja juurde!

Loe ka: NAISTEJUTUD | Kristiina Kuusing: «Üleminekuiga viis mind sügavasse kriisi. Hommikul ärkasin ja mõtlesin: täna oleks täitsa ok päev ära surra!»

Pööra tähelepanu oma südamele.
Pööra tähelepanu oma südamele. Foto: Shutterstock

Südames on vähe tuld

Rene Bürkland nimetab veel ühe olulise haiguspõhjuse. «Mul on palju patsiente, kellel on ärevushäired, kellel unehäired. Üks nende põhjusi on see, et südame energia on nõrk. Südames on vähe tuld. Ja see, mis südant toidab, on rõõm. Rõõm millest iganes, mis paneb su silmad särama.» Meie vajadused pole ainult füüsilised, vaid ka emotsionaalsed. Kui me need unarusse jätame ja kohustuste koorma alla vajume, hakkab tervis lagunema.

«Kui ma vaatan inimest diagnostika ajal – tal on silm täiesti tuhm. Tal pole sädet sees. Ja kui ma küsin tema käest, et mis ta unistus väikesest peast oli, siis nii kui ta mõtleb sellele, sellel hetkel tekib säde. Mõtle, kui saad teha iga päev kasvõi hetke seda, mis sind tegelikult toidab!» Teha seda tööd, mis teeb rõõmu, on meile vajalik juba selleks, et terve olla. Kui seda ei paku töö, on meie kohustus leida igasse päeva tegevusi, mis teeks rõõmu. See ei pea tingimata olema kõige tasuvam tööots. Aga sädemetekitaja jaoks peab elus aega leidma. 

Millal on parim aeg?

Hulk unistusi jääb teostamata, otsuseid langetamata ja esimesi samme astumata seetõttu, et inimesele tundub – oot, ma pole veel valmis. See pole veel õige aeg. «Millal on parim aeg alustamiseks?» küsib Bürkland filosoofiliselt. «Alati on parim aeg praegu! Sa ei saa tagantjärele midagi muuta ja edasist sa nagunii ette ei tea. Ainus aeg, mis sul on, on praegu.» Niisiis ära kahtle ega oota. Mõte tuli, tunne toetab, tegutse!

Rene Bürkland annab ka õnnestumise valemi eluks: «Need, kes jõuavad elus kaugele, neil on kaks asja – tunnetus ja teadmised. Ja tunnetuse jaoks on vaja aega – sa pead olema kohal, et tunnetada. Tänapäevane inimene elab enamiku ajast nii suures info ülekülluses, et kõik tõmbab meid keskmest välja. Kui me suudame kasvõi korra keskmesse tulla, siis me tunnetame kohe, kus kehas on midagi korrast ära. Ja kuidas seda tunnetust lahti tõlkida, seal tulevadki appi teadmised.»

Loogika on lihtne – niipea, kui keha märku annab, tähendab see, et tasakaal on paigast ära. «Me ei saa aru, kui me terved oleme,» ütleb Bürkland. Tasakaalutust ei tähenda veel haigust, vaid esimest sammu haiguse poole. Seal sekkubki Hiina meditsiin ja aitab taastada tasakaalu enne, kui me tõsiselt haigeks jääme. Lääne meditsiin hakkab tihtipeale ravima siis, kui tasakaalutu käitumine on juba ränkade tagajärgedeni viinud. 

«See, et sa saad aru, mis su keha räägib sinuga. Ja sealt on järgmine samm teadmised kuidas toidu, päevarütmi ja töö ja puhkuse tasakaaluga keha toetada.» Kes seda oskab, see püsibki terve. Kuid enamik inimesi muutub elu jooksul aina tuimemaks, ignoreerib keha märguandeid kuni tõsise haiguseni. «Kui sa tasakaalu korda ei tee ja energiat uuesti käima ei pane, siis jõuadki haiguseni. Mõni saab aru alles siis, kui kirstu kaas kinni pannakse!» Tavameditsiini arsti juurde jõuavad inimesed üldiselt liiga hilja, siis kui neil on juba väga tõsised tervisekahjustused. Ja kõik, mida arst saab teha, on sümptomite tasakaalustamine, et inimene saaks edasi funktsioneerida. «Aga see ei ole tervenemine!»

Kuula ära terve saade – saad teada kuidas päriselt terveks saada:

  • Miks me talvel väsinud oleme? Ja miks sellega võitlema ei peaks?
  • Kuidas aru saada, mis on ühe või teise tervisemure põhjus?
  • Millised on tõhusad tööriistad, mida me kõik saame oma tervise heaks kasutada?
  • Miks ühele sobib üks, teisele aga sootuks teine toit?
  • Miks loovinimestel on vahel tunne – ei jookse enam!
  • Mida teeb alkohol?
  • Kust algavad haiguste juured ja kuidas neid õigel ajal tähele panna?
  • Kuidas on seotud tervis ja mõtlemine?
  • Kuldaväärt soovitused, kuidas tunnetust taasleida.

Milliseid mõtteid saade tekitas? Jaga oma arvamust ja seda, millest veel saadet soovid, olen väga tänulik. Kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee. Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 329 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotify's ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.

Copy

Teised ajakirjad

Tagasi üles