N, 21.11.2024
Ilm
Horoskoop
Mälestusraamat.ee
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Kontakt
Nõusolekud
RUS
ENG

NAISTEJUTUD ⟩ «Oh, ma olen nii hea suhtleja!» Miks nii arvajad on tihti hoopis tüütused?

Merit Miller Foto: Eneli Riim
Copy

Enamik eestlasi oleksid tegelikult suhtlemises andekad, aga praktikas hoiab neid tagasi negatiivne sisekõne. Ole sina see, kes saab suurimad plusspunktid. Abiks on teadlikult treenitud suhtlemisoskus.

Mis on küpsus? «See on oskus märgata, et midagi on valesti, aga mitte seda öelda,» ütleb Merit Miller. «Ja jääda sealjuures ise rahulikuks.»

Kuula lõpuni kogu saade ja loe pikka lugu ning oledki juba tugevamas positsioonis.

Miks mõned inimesed jõuavad suurepäraste suheteni, teevad edukat karjääri, neil on palju sõpru ja õnnelikud pered? Asi on lihtne – suurte juttudeni jõudmiseks on eeskätt vaja osata pidada kergeid seltskondlikke vestlusi. Small talk pole tühiasi, vaid komistuskivi paljude meie teel. Teeme selle asja klaariks! Anname hulga praktilisi ja testitud soovitusi, et õnnestuda.

Miks mõnede inimestega on niivõrd raske suhelda? Ärritumise asemel võiks neisse suhtuda kaastundlikult. Kõik need rusikatega vehkijad, tähenärijad ja teiste vigadele osutajad ei ole muud kui kamp ebaküpseid tüüpe. Nad ei pruugi olla tigedad. Ole eeskätt enda vastu sõbralik, siis on lihtne ka teistega lahke olla ning kõik see peegeldub mitmekordse toetusena tagasi. Oma tarkusi jagab coach, kommunikatsiooniekspert ja small talk'i asjatundja Merit Miller.

Kasuta oma eeliseid

Eestlaste hulgas on palju inimesi, kes kardavad suhtlemist. Miks? Nad ise usuvad, et nende suhtlemisoskus on niivõrd nigel, et parem on selliseid olukordi üldse vältida. Mõnel on negatiivne kogemus. Mõnel eelarvamused. Enamasti tegelikku põhjus ei ole, on vaid negatiivne sisekõne. Merit Miller kinnitab, et small talk ja suhtlemisoskus laiemalt on täielikult õpitavad ja harjutamine teeb meistriks. Ta jagab parimaid nippe, kuidas õnnestuda ja kuidas oma hirmudest üle saada. «Suhtluskunst ühest küljest tõmbab inimesi ligi, aga teisest küljest on ikka neid hirme ka,» ütleb asjatundja.

Samal teemal

Kuula ka läbipõlemisest – oskus enda heaolu hoida on tähtis ka suhtlemises. Inimene, kes on ülepinge all murdumas, ei suuda enam adekvaatselt suhelda ja seda oleks isegi kohatu temalt nõuda. Tal pole selleks ressurssi! Tal on lühike süütenöör, tal pole kannatust kuulata, ta reageerib üle, tõlgendab negatiivselt, ei märka teise tundeid. Väga tähtis on leida eeskätt tasakaal endas.

Hea suhtleja ei tähenda seda, mida sageli arvatakse

Nii mõnigi inimene kuulutab enda kohta enesekindlalt: «Oh, mina olen nii hea suhtleja!» Enesekindlus on muidugi väärt joon. Kuid enamik nii arvajatest eksib. Mida see hea suhtlemine siis tema silmis tähendab? «Mul ei saa jutt kunagi otsa!» Lisaks mainitakse plussina huumorimeelt, mis pahatihti tähendab kohatuid ja solvavaid nalju. See, et Onu Heino neid teeb, ei tähenda, et see oleks hea stiil.

Pahatihti on enda silmis superhead suhtlejad hoopis tõelised tüütused – pika jutuga, enesekesksed ja empaatiavaesed. Vahel isegi nartsissistlike joontega tegelased, kelle maailma ainus oluline inimene ongi tema ise, kõik teised on vahendid, keda kasutada. 

«Pane tähele, et su jutt ei läheks liiga pikaks,» nimetab kommunikatsiooniekspert tavalise vea. «Hea suhtleja ei ole see, kes räägib palju. Pigem isegi vastupidi. See on inimene, kes oskab kuulata ja päriselt kuulata! Olla kuuldud ja tõepoolest kuulatud – see on suurim luksus meie ühiskonnas! Meil on kõigil seda puudu ja kui sina seda pakud, annab see sulle täna suured plusspunktid.»

Saatekülaline Merit Miller aitab suhtluskunstist paremini sotti saada.
Saatekülaline Merit Miller aitab suhtluskunstist paremini sotti saada. Foto: Susann Kõomägi

Samal teemal

Suurimad hirmud

Mida me kardame? Vastused on üllatavad. «Mulle meenub kohe üks New York Timesi uuring, kus küsiti, mis on inimeste suurimad hirmud,» teab Miller rääkida. «Number üks oli sisenemine võõraid täis ruumi ja teine avalik esinemine. Kolmandal kohal oli surm.»

Loo esimene kontakt!

See tundub palju hirmsam ja raskem, kui see on! Vajad vaid kuut konkreetset sammu:

✓ otsin silmsidet,

✓ näitan näoilmega, et soovin suhelda,

✓ lähen tema juurde,

✓ naeratan,

✓ hoian silmsidet,

✓ ulatan käe.

Tea, et kuulamine on tähtsam kui ise rääkimine – selle asemel, et püüda olla huvitav, ole teisest huvitatud.

Pea meelest, et tähtsam kui see, mida ja kuidas sa ütled, on emotsioon, mille suhtlus teisele loob. Just emotsioon püsib meeles ka siis, kui nimi ja kontakt on ammu ununenud. Parim, mida soovida, on luua liitlastunne, soojuse ja sõbralikkuse õhkkond.


Allikas: Merit Milleri koolitus «Small Talk ja suhtluskunst»

Mõni ekstravertsem natuur loeb ja ei saa aru, mis selles siis nii hirmsat on? Aga teine teeb kõik endast oleneva, et neid olukordi vältida ja jätab seetõttu elus kasutamata suure hulga võimalusi.

«Ilmselt on see hirm olla tõrjutud,» selgitab ekspert. «Kui ma kellelegi lähenen, kas ta on üldse nõus minuga rääkima?» Äkki ta tõukab mu eemale? Seda hirmu on paljudel võimendatud koolis ja varases lapsepõlves. Edasi on protsess paljuski muutunud juba alateadlikuks. Hirmu tekitab sisekõne, aga just sisekõne aitab ka hirmust üle saada. Kuidas võib hirmu loov sisekõne kõlada? «Mõtteid, mis võivad hirmu tekitada, võib olla mitmeid,» selgitab Miller. «Hirm olla tõrjutud, et minuga ei soovita suhelda. Hirm, et toimub mingi katastroof. Hirm, et ma ei saa hakkama. Hirm häbistamise ees.» Paljudel hirmudel puudub tegelikult põhjus, mis takistaks neil olla sama aktiivsed suhtlejad.

Merit Miller ja Kristina Herodes stuudios.
Merit Miller ja Kristina Herodes stuudios. Foto: Merit Miller

Ma ei saa uusi sõpru, sest mul ei ole sõpru!

Inimeste enesehinnangule ja vaimsele tervisele mõjub isolatsioon halvavalt ja mis eriti kurb – üksindus võib viia meid nõiaringi. Parim, mida enda heaks saame teha, on hakata suhtlema! Isegi kui me ei julge. Võita on rohkem kui kaotada.

Samal teemal

«Kõige tähtsam otsus on teha see esimene samm,» soovitab koolitaja ja kommunikatsiooniekspert. Aga kui ei julge? «Loeb, mismoodi me ennast häälestame. Häälesta, et lähed inimesi aitama. Ära näe, et suhtlusolukord on esinemine või eksam. Võib-olla saan kahe? Mõtle nii – ma sisenesin siia võõraid täis ruumi. Ka need teised inimesed tunnevad ennast üksikuna. Ma saan astuda ühele neist ligi ja ta heas mõttes ära päästa.»

Merit ise on täna suurepärane suhtleja. Kuid ta ei tee isegi nägu, et see on sünnipärane anne – ikka õpitav talent. 

Sõbrad ja Merit.
Sõbrad ja Merit. Foto: Davide Fracassi

Merit Miller soovitab:

Keskendu aitamisele

Ära mine suhtlema, kontakte looma või «eksamit tegema», mõeldes – kas nad ikka võtavad mind omaks? Mida nad minust arvavad? Palju positiivsem on minna inimestele appi – teine on samuti uus ja üksik, sa päästad ta ebamugavast olukorrast.

Näita käsi

Inimese aju on sel moel juba ajalooliselt disainitud – kui vestluskaaslase käed on nähtaval, tunneb inimene end palju turvamisemalt ja paremini. Heaolutase tõuseb, stressihormooni tase langeb.

Ära tee asja keeruliseks

Väikesed lapsed ei aja asja keeruliseks, vaid küsivad siiralt: «Kas sa tahad minu sõber olla?» või «Kas sa tahad minuga mängida?». Pea meeles, et täiskasvanuna on vorm teine, aga sisu sama – me otsime kaaslast ja vastuvõtmist.

Keegi ei jälgi sind

Merit selgitab heatahtlikult, et inimeste pingetaseme lööb lakke see, et mida teised arvavad. Suurt pinget külvab tunne, et inimesed jälgivad ja annavad hinnanguid. Tõsi on aga vastupidine – enamik inimesi ei märka suurt midagi, sa ei huvitagi neid nii palju. Suurem osa inimesi on ametis iseenda ja oma tunnetega.

Isegi suhtlusse astudes on karm reaalsus see, et vestluskaaslane ei pruugi olla kuigi huvitatud ja kohal. Ta ei pruugi isegi kuulata! «Me oleme viisakad ja proovime üksteist kuulata, aga kas see meil ka välja tuleb? Statistika on selline, et suudame keskmiselt 11 sekundit teist inimest kuulata,» ütleb Merit halastamatu fakti. 

Kuulamise asemel

Mida me siis teeme, kui me ei suuda kuulata? «Me hakkame vahele segama,» sõnab Merit Miller ilustamata. «See on hästi inimlik. Ma ise ka eksin vahepeal. Me hakkame küsima, öeldes endale vaikses sisekõnes – see on ok, ma aitan tal seda lugu rääkida! Aga ei ole! Küsimine on vahelesegamine. Või siis hakkame jutustama mina-ka-lugu. Hakates seda rääkima, me samuti segame vahele!» Mida siis oleks tark teha? Olla neist vigadest teadlik ja treenida kannatlikkust.

«Hea suhtlemisoskus tähendab kuulamisoskust. Emotsionaalne kontakt on kõige alus – kui suudame selle luua, saavad sellelt pinnalt tekkida kõik muud jutud.»

Samal teemal

Small talk pole väike asi

Tihti teevad tõsised eestlased selle vea, et alatähtsustavad emotsionaalset ühendust. Nad tahavad kohe asjast rääkida. See võib olla suur strateegiline viga. «Ka see suur juht on tegelikult inimene,» selgitab Miller. «Ükskõik, mis tema positsiooninimetus on. Kui jätame vahele sõbraliku soojenduse osa, mis on vajalik selleks, et luua emotsionaalne kontakt, võtab palju rohkem aega, et jõuda selle tulemuseni, mis meid tegelikult huvitab.»

Karm tõde on, et me ei pruugi oma kohmaka suhtluslaadi tõttu sinna isegi mitte kunagi jõuda.

Loe ja saa veelgi osavamaks:

Saa paremaks suhtlejaks.
Saa paremaks suhtlejaks. Foto: apollo.ee

Kuidas rääkida ükskõik kellega

Leil Lowndes

Suhtlemisoskus ei ole kaasasündinud anne – igaüks saab seda õppida ja praktika kaudu meistriks saada. Kas sa oled kunagi imetlenud edukaid inimesi? Kellele alati öeldakse: jah? Sa oled näinud neid töökohtumistel või seltskondlikel üritustel enesekindlalt vestlemas. Neil on head töökohad, toredad elukaaslased ja huvitavad sõbrad. Nad ei ole sinust ei targemad ega paremad! Nad on vaid oskuslikumad suhtlejad. Õpi see kunst ära ja kõik need eelised kuuluvad ka sulle. Rahvusvaheliselt tunnustatud koolitaja Leil Lowndes paljastab eduka suhtlemise saladused ja selle taga peituva psühholoogia. 92 lihtsat ja tõhusat tehnikat. See raamat on võti edukate vestluste pidamiseks ükskõik kellega ja igal ajal. Leil Lowndes on kommunikatsiooniekspert, kes koolitab rahvusvaheliste ettevõtete tippjuhte. Ta on hinnatud esineja ja korraldab kommunikatsiooniseminare USA rahukorpuse, välisriikide valitsuste ja suurettevõtete jaoks. Ta on seitsme suhtlusteemalise raamatu autor.

Saa paremaks suhtlejaks.
Saa paremaks suhtlejaks. Foto: apollo.ee

How to Make Small Talk: Conversation Starters, Exercises, and Scenarios

Raamat aitab praktiliste näidete varal saada sujuvamaks suhtlejaks. Fookuses on just silmast silma kontakt, mida on aina vähem ja milles inimesed ennast väga ebakindlalt tunnevad. Nii palju jääb kaitsva ekraani taha! Kuidas alustada vestlust võõra inimesega? Miks seda üldse teha tasub? Mida suurepärase esmamulje jätmiseks teha? Raamat väidab optimistlikult, et igas olukorras ja iga inimesega on võimalik vestlusteema leida, mis teid liidab ning pingeid maandab. Loe, harjuta ja saa meistriks!

Merit soovitab heaks suhtlejaks saada soovijatele: kõik algab headest suhetest iseendaga. Kui inimene ei ole enda vastu heatahtlik ja sõbralik, vaid kriitiline ja karm, on ta täpselt samasugune ka kaaslaste vastu. See suhtumine on kohe äratuntav ja seda ei saa ka võltsnaeratuse taha maskeerida.

Suhtlemisoskust parandab ka saade Silja Silleriga, kuula seda:

Samal teemal

Merit Miller «Naistejuttude» stuudios.
Merit Miller «Naistejuttude» stuudios. Foto: Merit Miller

Samal teemal

Kallid kuulajad – small talk ja suhtluskunst on teie palutud teema ehk just selline saade, mida soovisite. Kui sul on veel mõni küsimus või teema, millest saadet soovid, siis kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee. Annan endast parima, et teie soovid täita! 

Kuula lõpuni kogu saade, saad veel teada:

  • Mis inimesi tagasi hoiab, miks me oleme nii viletsad suhtlejad?
  • Mis on uuringute põhjal kaks kõige suuremat hirmu?
  • Küpsus – milles see väljendub?
  • Mida õppida ja üle võtta nelja- kuni viieaastastelt lastelt?
  • Praktilisi soovitusi kehakeele kasutamisest.
  • Praktilisi soovitusi hääle kasutamisest.
  • Kuldaväärt nõu, kuidas jõuda suurte juttudeni nii, et small talk komistuskivina enam jalgu ei jääks.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 339 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Merit Miller.
Merit Miller. Foto: Eneli Riim

Kes on Merit Miller?

Ettevõtja, coach ja small talk'i koolitaja, Juustukuningate ja Coaching Agency asutaja ning Juustukuningate Stuudio eestvedaja.

▪️ Small talk'i koolitaja ja kommunikatsiooniekspert.

Mu small talk'i koolitused on praktilised, sisukad, hoogsad, tõstavad motivatsiooni, tuju ja suhtlemise kvaliteeti ning liidavad tiimi. Eesti ja inglise keeles. Mu lemmiktegevus! Suur missioon: eestimaalased osavamateks suhtlejateks!

▪️ Pereettevõtte Juustukuningad asutaja ja brändingu autor.

▪️ Juustukuningate Stuudio üks asutaja ja sündmuste eestvedaja.

▪️ Executive Coachi ja Coaching Agency asutaja, mis aitab ettevõtetel oma juhtidele ja talentidele või eraisikutel leida sobivaid coach'e.

▪️ DiSCi testid ja koolitaja.

▪️ Turundus-, müügi- ja kliendisuhete juhi kogemus rahvusvahelistest ettevõtetest KPMG, Hyundai, Scania.

▪️ Aktiivne vabatahtlik: Eesti Pereettevõtjate Liidu president, JCI senaator.

▪️ Hobid: reisimine, teater, ballett, kunst, disain, maitsed, tennis, kabe (meistrijärk, Eesti ja NSVL tšempion, MMi 4. koht).

▪️ Rikas ka: kaks poega ja kolm pojapoega. ♥️

Meritiga saag ühendust Coaching Agency lehelt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles