NAISTEJUTUD Daniel Levi avaldab karisma saladuse: see on julgus olla...

Copy

Sa näed teda korra, aga juba ta mõjub. Mõtled, miks? Ta ei teinud midagi erilist, ei tükkinud esile ega tõstnud häält. Saladus on karisma! Mõnel õnnestub see kui muuseas ja teisel ka nahast välja pugedes mitte. 

Mis kasu on karismast? Kust seda saab? Aga küsime otse – üks Eesti kõige karismaatilisem muusik Daniel Levi Viinalass kindlasti teab.

Eesti inimestega asju arutades tuleb esile üks huvitav joon – rahul nagu ei olda, aga muutust ka ei taheta. Käib see kah, mis on. Ühest mehest või naisest piisab. Rohkem raha ei taha. Tarkust on ka parasjagu. Aga karismat mainides kostetakse kiiresti: «Seda võiks küll rohkem olla!» Ja õigesti arvavad – karisma on paljudes meist täiesti olemas, aga uinunud olekus. Me otsime valest kohast või pingutame valel viisil!

Karisma vabastamine teeb inimese loomulikult mõjuvaks ning elu palju õnnelikumaks. Aga enamik inimesi arvab, et neil karismaatilisust napib. Miks? 

Loe ka suurt kaanelugu Danieli ja Eleriga!
 

Daniel Levi on stuudiosse jõudes uskumatult vaba ja täiesti kohal. Me ei ole varem tuttavad, aga temaga ei tekki distantsi, sest tema soojus ja siirus sulatavad südame.

Daniel Levi ja Kristinka stuudios.
Daniel Levi ja Kristinka stuudios. Foto: Avo Elme

Mis on karisma?

Aga mis see karisma siis õieti on? Hästi on selle lahti selgitanud teadlane ja lektor Zoe Chance, kes ütleb oma raamatus «Mõjus peitub sinu jõud» lihtsalt ja selgelt: «Inimesed soovivad karismat arendada, sest see tähendab, et sinu kohalolu läheb korda.» Aga miks need inimesed teistele korda lähevad ja mida nad teevad, et neil õnnestub teistele korda minna? Need vastused on üllatavad. Ja karisma ei saa suvalist tähelepanu. Karisma on mõju, mis inspireerib positiivselt, jääb meelde ja tõmbab kaasa. Selle toimemehhanismid on sedavõrd huvitavad, et väärivad süvenemist.

Karismaatilisena pole võimalik mõjuda olemata siiras. «Ma tahan, et inimesteni jõuaks minu julgus olla haavatav. Ma loodan, et inimesed saavad sellest aru ja tunnevad ennast ära,» tunnistab Daniel Levi. Siirus koos karismaga läheb hinge ning jääb meelde, see ei vaja ainsatki show-trikki, tuld või tantsusammu. Tunneta ise seda võimsat kohalolekut:

Kuidas karismat saada?

Kas Daniel on kunagi mõelnud, kuidas olla karismaatiline? «Ei ole,» tuleb kiire vastus. «Ma ei ole vist oma elust ühtegi sekundit kulutanud sellise mõtte peale – vot, ma tahaksin olla karismaatiline.» Ja siin ongi võti. Ükski päriselt karismaatiline inimene ei tegele teadlikult sellega, et olla karismaatiline, ega näe vaeva selle nimel. Nii kui hakkad pressima, ei suuda sa seda enam kunagi!

Karismaga käib kaasas mitu huvitavat paradoksi. Esimene neist – kui üritad karismaatiline olla, siis mõjub see inimestele sootuks vastupidisel moel. Eks me ole seda kõik kogenud – inimesed, kes püüavad iga hinna eest esiplaanile ronida, kuulsaks saada, tähelepanu pärast võistelda ja teistest üle karjuda, tunduvad meile... tüütud. Päris kindlasti mitte karismaatilised! Need üritajad räägivad peamiselt endast, kasutavad palju sõna «mina», ei suuda kuulata, alustades mistahes teemat ja katkestades teisi: «Aga minuga juhtus sama... veel parem... veel hullem...»

Mida minatamine reedab? Et sel inimesel on enda arvates staatusest, võimust või tähtsusest puudu. «Mina» lõksus kipuvad olema ka inimesed, kes tunnevad end haavatavana ja on seetõttu kinni iseenda kogemuses, mistõttu ei suuda olla täielikult kohal ega lõõgastuda.

Karismaatiline inimene ei muretse oma mõju pärast ega pinguta selle nimel, et mõjuda. Mõju käib tema eheda olemusega loomulikuna kaasas. Kuid ta teab, et karisma ei ole tema ise, vaid see, mida ta teeb. Selsamal hetkel, kus eneseimetlus tõstab pead, kipub karisma kaduma. Isegi siis, kui see inimesel varem olemas oli.

Daniel Levi pole kunagi üritanud karismaatiline olla. Tema siht on hoopis olla ehe.
Daniel Levi pole kunagi üritanud karismaatiline olla. Tema siht on hoopis olla ehe. Foto: Rauno Liivand

Eneseimetlus on karismaatilisuse vastand

Vahel usutakse, et kõrge enesehinnanguga inimesed mõjuvad karismaatilisemana ja nartisissistid on sarmikad. Selles on vaid osa tõde – eemalt ja lühikest aega võib see isegi nii olla. Ja kasu nimel on nad valmis palju tähelepanu vastu pakkuma. Kuid eneseimetleja on seest õõnes. Juba pisut pikem kontakt paljastab tõe – pidev enesest rääkimine ei köida ja kaduva tähelepanu pärast võitlemine muutub lausa eemaletõukavaks.

«Võib-olla on asi minu nartsissistlikkuses,» ütleb Daniel siiralt naeratades. «Aga anonüümsust olen ma alati vältinud. Kõigele, mida ma teen, julgen ma alati panna templi peale – see ongi minu tehtud. Aga pigem on asi selles, et kui mu töö jääks anonüümseks, siis kaob sellest mingi õppetund minu enda jaoks ära.» Huvitav fakt on see, et ükski inimene, kes on tegelikult nartsissist, ei tunnista seda enda kohta ega oska end ise kõrvalt vaadelda ega analüüsida. Kui ta seda teeb, siis ta ilmselgelt nartsissist ei ole.

Karisma saladused

Viisid, kuidas karismat üritatakse saavutada, aga mis ei õnnestu:

  • pingutamine, teesklemine, rollide mängimine,
  • konkureerimine,
  • enesekesksus,
  • iseendale tähelepanu tõmbamine,
  • üritavad end tähtsana näidata,
  • eneseimetlus,
  • on kinni enda kogemuses või hirmudes.

Viisid, kuidas karisma tegelikult toimib:

  • julgus olla loomulik, avatud ja vaba,
  • koostöö ja hoolimine,
  • avar silmaring, 
  • jäägitu tähelepanu teisele,
  • suudavad panna teised inimesed end tähtsana tundma,
  • empaatia,
  • on täielikult kohal.
«Tunned sa end hästi ja vabalt?» Daniel Levi tunneb end igal pool hästi. Sest ta ei näe vaeva, et olla keegi teine. Loomulikkus on vabastav.
«Tunned sa end hästi ja vabalt?» Daniel Levi tunneb end igal pool hästi. Sest ta ei näe vaeva, et olla keegi teine. Loomulikkus on vabastav. Foto: Avo Elme

Jõu äraandmise lõks

Karismat vähendab see, kui me kardame konflikti, püüame meeldida ja hakkame eneselegi aru andmata tegelema jõu äraandmisega. Milles see seisneb? Vabandamises, põhjendamises ja pisendamises. Usu, sul on täielik õigus teha oma otsus sisetunde põhjal ja seda ei pea mitte kellelegi põhjendama, selgitama ega õigustama. «Need põhjendused ei ole mu enda jaoks, vaid kellegi teise jaoks, et kuidagi pehmendada seda lööki näiteks,» nõustub Daniel. «Mul endal ei ole vaja seda. Sest mu sisetunne juba ütleb, kas see on mu teekonnal õige või vale otsus.» Soovid oma jõudu tagasi? Selgita ja põhjenda vähem. Tee!

Vabandamine on küll osa viisakusest, aga püüdes meeldida, saab head asja liiga palju. Vabanda kui tõesti eksisid. Ära vabanda ette ja taha – nii muudad end asjata väikeseks. Kolmas lõks on pisendamine. Vahet pole, kas pisendad ennast või püüad alla tuua teisi – sa muutud alati ka ise väiksemaks ja sinu soovidega on lihtsam mitte arvestada.

Mida me teeme vabandades ja põhjendades? Anname juhtpositsiooni enda elus justkui kellelegi teisele. Nagu juht oleks inimene, kes meile kõrvalt hinnanguid annab ning kelle heakskiitu meil tuleks teenida. Aga ta ei ole! «Loomulikult, siis ta saabki bossiks,» nõustub Daniel. «Me teeme seda tahes-tahtmata ja justkui kingime selle jõu ära. Sest me loodame, et teise inimese heakskiit teeb meid lõpuks kuidagi täiuslikuks. Ehkki tegelikult kipub vastupidi olema.» 

Juhtpositsioonil on iga inimene oma elus ise ja kui annad kellelegi vabatahtlikult ära oma jõu – õiguse otsustada –, siis sageli ta hakkabki seda tegema. Sa jääd ilma väga väärtuslikust asjast – vabadusest ja õigusest oma elu ise elada. 

Daniel Levi ja tema vääriskivi Eleri aasta eest Eesti Muusikaauhindade galal. Sel aastal on Daniel Levi nomineeritud Aasta Popartisti kategoorias. 
Daniel Levi ja tema vääriskivi Eleri aasta eest Eesti Muusikaauhindade galal. Sel aastal on Daniel Levi nomineeritud Aasta Popartisti kategoorias. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Haruldane vääriskivi

Danieli elus on muusika ja mõtted tihedalt läbi põimunud armastusega oma naise Eleri vastu. «See on ütlematagi selge,» ütleb ta liigutus hääles. «Ta on ikka täiesti haruldane vääriskivi! See, mida Eleri meie suhtesse toob, seda ei saa mitte ühelgi viisil väiksemaks teha. Ta on alati kõigist nii erinev olnud nagu teiselt planeedilt.» Danieli võlus oma tulevase naisega kooliajal kohtudes just tema julgus ise mõelda. Eleri ei proovinud sulanduda või sobida, ta oli juba oma identiteedis kindel. «See oli nii ligitõmbav!»

Loe siit, mida Eleri arvab!

See mõte tasub meelde jätta. Paljude heade tüdrukute lõks ning õnnetute suhete algus on sobitumine. Tunne, et pean end kuidagi teise järgi voltima, et talle meeldida. Tegelikult on vastupidi – mida enam julged olla endaga aus, seda rohkem meeldid ja ligitõmbavam oled. Eleri on suhte jooksul pidanud ka järeleandmisi tegema, aga mitte kunagi iseenda identiteedist loobudes.

«Nii palju on naistelt õppida,» ütleb Daniel tuliselt. Ta usub, et ka tema bänd on nii pikalt koos püsinud paljuski just tänu sellele, et pundis on kaks ägedat naist Liivi ja Kata.

Daniel Levi kogemus:

Tead, ma kogesin seda toetust!

See kuidas sa mulle teed tegid, see oli nii tore. Minu meelest on see just väga äge, et «Naistejutud» ei ole mingi klatš, vaid see on päriselt. Sest minu meelest naised tunnetavad ja nende tunnetus on nii eriline, täiesti teine. Nii palju on õppida naistelt. Ma kuidagi tundsingi kohe, et minu eest hoolitsetakse. Aitäh sulle!

Ära hoia rusikas

Kuid vaatame edasi – mis muudab inimese meeletult ligitõmbavaks? See on haavatavus. Inimese julgus avada oma süda ja olemus, rääkida enda õnnestumistest ja ka ebaõnnestumistest. Kuidas Daniel seda julgeb? «Ma olen kogenud, et kui ma lasen asjadest lahti, siis see võib mind ennast tervendada. Aga kuni ma hoian seda kinnises rusikas, ma ei annagi võimalust sellel asjal terveks saada.» Ta toob kõige drastilisema näite oma elust – Elerile sai osaks tema truudusetus, mis purustas täielikult nendevahelise usalduse. «Sel momendil, kui usaldust ei olnud ja kusagilt ei paistnud paranemist ka, siis ma teadsin, et hoian veel kinni mingeid asju, mida tema veel ei teadnud. Ja tundsin sellist üleloomulikku kõnetust, et ma pean selle rusika nüüd lahti tegema ja talle kõik ära rääkima.» Ta teadis, et see võib asja hullemaks teha ja et ta riskib suhte lõpuga. Kuid juhtus hoopis see, et nii kui Daniel oli lõpuni aus, hakkas usaldus jälle taastuma. Eleri nägi seda ja sai aru, et tema kallim valib olla parem lõpuni haavatav kui vaid poolikult aus. Ja see liigutas teda. «See näide on mulle eluks ajaks meelde jätnud – nii kui ma häbist või süütundest tahan hoida mingit asja rusikas kinni, siis ma pean tegelikult sellest lahti laskma. Selleks, et kogeda ise vabadust ja tuua vabadust ka neile, kes on minu ümber.» Allasurutud, endasse peidetud ja maha vaikitud asjade vari käib muidu meiega alati kaasas.

Kasulik lugemine karismast ja mõjust

«Mõjus peitud sinu jõud»
«Mõjus peitud sinu jõud» Foto: apollo.ee

Zoe Chanse «Mõjus peitub sinu jõud»

Äsja ilmunud suurepärane raamat, mis selgitab lahti karisma fenomeni ning ka laiemalt meie mõju teistele või selle puudumist.

Dr Zoe Chance on ülipopulaarne lektor, teadlane, kõneleja ja kirjutaja, kuid tema tuntus toetub justnimelt selle teema sisukale lahtimuukimisele – kuidas inimesed üksteist vastastikku mõjutavad? Enda sõnul ei õnnestunud see tal endal alguses kohe kuidagi. Aga just siin ongi võti! Kõige karismaatilisemad inimesed on alati põrunud ja julgenud põruda. Zoe selgitab oma raamatus väga hästi lahti, millest koosneb karisma elus ja laval ja miks need, kes kõigest väest punnitavad, et karismaatilised olla, seda mitte kunagi ei ole. Ja üldse ei aita siin iseenda imetlemine ega fookusse seadmine – karismaatilised on inimesed, kes oskavad näha ja väärtustada teisi. Isegi kui laval on üks inimene ja vaatajaid on sadu tuhandeid, tunneb ikka igaüks: «Ta on siin minu pärast!» Aga seda vaid siis, kui esinejas on ehedat karismaatilisust. Daniel Levis on kõigi Zoe Chanse teaduslike kriteeriumide alusel seda maksimumkoguses.

«Nähtamatu mõju»
«Nähtamatu mõju» Foto: apollo.ee

Johan Berger «Nähtamatu mõju. Käitumist määravad varjatud jõud»

Saad lugeda mõjust pikemalt ja erinevate nurkade alt. Miks me midagi eelistame ja teist väldime, millegi poolt hääletame? Raamat räägib keerulistest asjadest lihtsate lugude vormis ning purustab hulga illusioone, mille küüsis elame. Me ei langeta enamikku otsuseid ise, meid mõjutavad teised. Sotsiaalne mõju ei suuna siiski meid käituma täpselt teiste järgi. Mõnikord me järgime või jäljendame teisi, teinekord aga väldime teatud valikuid just seepärast, et teised neid eelistavad. Ja huvitaval kombel – kui panna inimene lavale või suurema publiku tähelepanu alla, saab otsustavaks see, kas see roll ja asetus on tema jaoks mugav ja loomulik või erakordne. Esimesel juhul publik annab talle tiivad, teisel hävitab eduvõimaluse. Mõelge sellele ka oma lemmikuid toetades!

Eelarvamus, mis teeb esktravertidele liiga

Inimeste puhul, kes annavad endast rohkelt energiat välja ning on aktiivsed suhtlejad, langetatakse sageli ennatlik eelarvamus – nad kindlasti on pinnapealsed. Sügavus pole nende teema. Ka Daniel Levi on sellega kokku puutunud, ehkki meie vestlus kinnitab selgelt, et sügavamates kihtides ja südame teemadel vesteldes tunneb ta end kodus, klatš ja kõmu seevastu ei huvita üldse. «Kohati inimesed imestavad, et ma analüüsin nii põhjalikult. Võib-olla see tuleb ootamatult. Öeldakse: «Sa oled ju nii rõõmupall, et sina ei peagi läbi mõtlema asju!» Aga tegelikult ei ole nii. Mulle meeldib asju läbi mõelda. See on nii rets eelarvamuste maailm, milles me elame, mis on tegelikult ju naeruväärne.»

Daniel Levi on kokku puutunud ka arvamusega, et ilmselt on tal särav ja energiat pilduv lavakarakter, aga väljaspool seda? «Olen kokku puutunud arvamusega, et kui sa koju lähed, siis suletud uste taga sa ilmselt oled teistmoodi,» jutustab ta muiates. «Võib-olla nähakse minu isiksust mingi karakteri või rollina, mida ma mängin. Nagu ma oleksin mingi karikatuur. Aga tegelikult ei ole! Olen enda jaoks võtnud eesmärgi olla nii laval kui lavalt maas üks ja sama inimene. Ei taha tekitada mingit dualismi enda ellu. Kui mul on megahalb tuju, siis ma tahaksin olla ka laval piisavalt avatud ja aus, et saaksin seda öelda.» Seni pole Danieli laval veel halb tuju tabanud, aga ta usub, et nii palju ausust on tema sees olemas, et öelda oma publikule siiralt välja, mida ta päriselt tunneb. «Sellega kaasneb teatud sorti vabanemine ja avanemine isegi.»

Karisma ei võrdu ekstravertsusega! On ka äärmiselt karismaatilisi introverte. Milles on siis konks? Karisma on sisemine kvaliteet, julgus olla aus iseenda vastu. Väline sära ja hüpnootiline mõjuväli järgneb sellele. Millised komponendi seal veel on? Kuula saadet, saad teada.

Kuula lõpuni kogu saade, saad veel teada:

  • Miks on «tahan olla karismaatiline» inimesed tüütud?
  • Miks tähelepanu nimel pingutamine tõukab eemale?
  • Miks sobitumine pole seksikas?
  • Miks haavatavus on ligitõmbav?
  • Miks karisma on vajalik ja tasub üles äratada?
  • Miks ära rääkida on parem kui rusikas hoida ja maha vaikida?
  • Palju sügavat, puudutavat ja isiklikku Daniel Levist ja tema suhtest.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 333 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotify's ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Aitäh, et lõpuni lugesid! Aitäh, et kuulasid. Daniel Levi ja Kristinka .
Aitäh, et lõpuni lugesid! Aitäh, et kuulasid. Daniel Levi ja Kristinka . Foto: Avo Elme

Teised ajakirjad

Tagasi üles