Kas tead, et väga paljud meist seisavad juba läbipõlemise astmel? Ja inimene ise seda ei märka. Mitte enne kui hilja!
Kaks personali asjatundjat Ingrid Saar ja Sandra Marjamaa on mõlemad ise läbipõlemise ohvriks langenud. See pole lihtsalt stress ja väsimus, oh ei! See on olukord, kus inimene, kes abi otsida ei oska või ei julge, puruneb.
Plaanisime rääkida tööõnnest. Mis mõtet on veeta iga päev ärkvel oldud ajast enamik tegevuse kallal, mis silmi särama ei pane? Kuid tööõnne kannul luusib ka läbipõlemise oht. Ja selgus - esmalt tuleb lahendada suured mured, siis saab asuda väiksemate rõõmuda lisamise kallale. Läbipõlemine on hullult tähtis teema tänases Eestis!
«Naistejutud» – stuudios vasakult Sandra Marjamaa, Ingrid Saar ja Kristinka. Foto: Postimees
Mida kõrgemaks kerkib üldine pingefoon maailmas, seda suuremas ohus me oleme. Jah, ka sina, kes sa säravi silmi oma tööd armastad ja puhtalt entusiasmist ületunde teed. Sellest on vaja rääkida – see on parim võimalus ennast kaitsta! Mõtle nii – puhkus on osa tööst ja sinu normaalsest toimimisest. Isegi kihutav vormelauto käib boksis. «See on vajalik, et see võistlus lõpetada,» ütleb Ingrid Saar. «Sellel hetkel, kui sa oled tööhoos ja arvad, et sa puhkust võtta ei saa, on tohutu väärtus sellel, kui keegi tuleb ja ütleb: võta aeg maha! Siis saad sa kiiremini abi ja ka taastud kiiremini.»
Mis saab aga neist, kes seda ei võta? Kelle silmis töö on alati kõige tähtsam? Ka võimalus, et sa enam mitte kunagi ei taastu, et sa ei suuda enam ei töötada ega normaalselt funktsioneerida, on täiesti võimalik! Läbipõlemist me ise ei märka! Suurim oht seisneb selles, et kui me seda piisavalt vara ei märka, ei pruugi enam olla midagi parandada. Tuhaks põlenud inimest uuesti üles ei ehita.
Ingrid Saar töötas Postimehe personalidirektorina ja tegi tööd suure armastusega – inimeste jaoks leidis ta alati aega. Kui koroonaajal tõusis töökoormus järsult ning sel olid tagajärjed. «Mis siin salata – olen ka mina ise läbi põlenud, saanud abi ja toetust ja sellest välja tulnud. Kuid ma põlesin läbi nii, et ise ma seda ei märganudki,» tunnistab tark naine. Sest mitte keegi meist ei ole läbipõlemise eest kaitstud! See hiilib ligi sammhaaval. «Mul oli uskumus – töö on kõige tähtsam, tööd tuleb teha palju ja töö peabki olema raske. Abi küsida on tabu ja probleemidest rääkida ei tohi.» Selline oli kahjulik uskumuste pagas. Küllalt sagedane, eks ole?
Ingrid ise olukorra tõsidusest aru ei saanud ja kui isegi sai, siis lükkas aja maha võtmist edasi – siis tegelen, kui töö selleks võimaluse annab. Enamik meist teeb nii. Kuni saabus murdepunkt: «Tundsin end kurnatuna nii füüsiliselt kui vaimselt ja rõõmu jäi vähemaks. Nutt tuli peale. Kõik tundus koorem, raskus, ebaõiglane, surve.»
Ingrid Saar jutustab siiralt isiklikust läbipõlemisest ja sellest, mis teda aitas.Foto: Postimees
Ingrid läks psühholoogi juurde, kes tegi kaks testi, millest tuli välja läbipõlemine ja mittekliiniline depressioon. Soovitas: parim on võtta töölt aeg maha. «Mõtlesin – pean seda tegema, et terveks saada. Siis ma saan ju taas tööd teha,» jutustab naine, kuidas ta endale puhkuse ära põhjendas. «Raske oli eemalduda, kogu aeg tundus, et teen veel selle, selle ja selle ära. Psühholoog ütles selgelt: mida kiiremini sa iseennast aitad seda kiiremini tervened. Õppetund – sa ei pea kõik ise tegema. Ühel hetkel sa ei suuda end enam ise aidata ja keegi peab sulle ütlema – sa võid puhata, midagi ei juhtu.»
Koju jäädes õppis naine sihiteadlikult puhkamist, mitte millegi tegemist, tasakaalu loomist ja hoidmist. Ingird käib siiamaani regulaarselt teraapias, täna on ta vahetanud psühholoogi holistilise teraapia vastu. Kahe kuu pärast tööle naastes avastas suure enesearengu läbi teinud naine, et omaette on asjad lihtsad, aga tööl silmitsi pinge, stressi ja tempoga see tõeline töö alles algab! «Siin vajab tasakaalu hoidmine ja enda piiride seadmine otsust ja jõudu. Nüüd olen omandanud oskused, et enam mitte tagasi langeda läbipõlemisse või depressiooni, oskan end ennetavalt tagasi õigele rajale suunata.»
«Olen palju näinud, et inimesed oma tööd väga naudivad ja ereda leegiga põlevad,» ütleb personalispetsialist Sandra kõigepealt positiivsel toonil. «Kuid läbipõlemise oht on seal samuti reaalne.» Läbi võib põleda tehes tööd, mis tekitab stressi, on inimesele koormaks ja raskuseks. Kuid sama kergesti võib see juhtuda ametis, mida inimene ülimalt naudib, kus teda tiivustab entusiasm ja sisemine motivatsioon. Nii põnev on, et ununeb puhata.
Sandra sõnab, et ka tema ei osanud end hoida.Foto: Postimees
«Eesti naised on kõik kahjuks vaprad ja tugevad, nii et on sarnane kogemus olemas ka minul,» tunnistab Sandra. «Tollel hetkel ka mu isiklikus elus toimus ääretult palju, mis viis mind ka tööelus emotsionaalse krahhini. Mul tööelus tundus kõik justkui väga hästi, ma ei näinud mitte mingeid tagasilööke, nautisin oma tööd. Ja võimalusel selleks, et ennast mitte kuulata ja oma isiklike asjadega tegelemise eest põgeneda, tegelesin tööga ka vabal ajal.» Sandra kappas töökoormuse alla varjule, et muredega mitte tegeleda. Puhkus jäi tagaplaanile ning oligi tulemus käes.
«Aru sain ma sellest läbi tiimiliikmete märkamise,» tõdeb Sandra, et tegelikult tal vedas. Mitte kõigil pole õnne nii kokkuhoidvas ja hoolivas meeskonnas töötada. «Me oleme nagu väike tööpere. Mulle öeldi: «Kuule, sa vajad puhkust!»»
Mis on siis lahendus, kui inimene ise või tänu kaaslastele saab aru, et ta põleb kahest otsast ereda leegiga ja varsti on tuhk taga? «Variante on erinevaid,» ütleb Ingrid. «Aga kui taastumine on vajalik, tuleb see aeg alati võtta. Võimalikult vara! Ja kasutada psühholoogi abi, et leida põhjused, mis inimese läbipõlemiseni viisid.»
Õpi ennast märkama ja ennast kuulama – see vajab treenimist!
Jaga vastutust – mis on sinu vastutus, mis kellegi teise oma. Mida on sinu võimuses muuta, millega on targem leppida?
Planeeri puhkus kalendrisse ja ära ohverda aega, mida sa vajad iseenda jaoks.
Planeeri ka liikumine – see on vaimse tervise ja tasakaalu vundament.
Räägi avatult nii heast kui halvast – see mõjub hästi sulle, tiimile ja töösuhetele. Meeskondades, kus on soojad suhted, juhtub läbipõlemisi harvem ja tööõnn on suurem.
Leia töösõber, kellega saad olla täiesti aus ja avatud. Parem kui see pole sinu otsene juht või alluv, vaid neutraalne koostööpartner, kellega klapite.
Loobu teadlikult konkurentsist – see on salakavalaim läbipõlemise sütitaja!
Ole enda vastu hea! Ei jaksa, siis luba endal puhata. Sa võid teha vigu, mitte teada, mitte plaanitud tähtajaks jõuda – see on inimlik.
Plaani inspiratsiooni iseendale – vaatle rahulikult, mis sind käivitab. Ja tee seda iga nädal!
Kui mõte peas kerima hakkab, pane ta kirja – saad ta peast rahulikult välja visata.
Küsi abi ja räägi oma muredest, kui asjad raskeks muutuvad.
Reasta prioriteedid: kõige tähtsam oled sa ise, siis su pere ja alles siis töö.
Ära keskendu saavutamisele – need hetked on üürikesed. Keskendu tööarmastusele!
«Kui keegi vahetab töökohta läbipõlemise tõttu, paneb ta tavaliselt kogu süü ainult tööandjale,» mõtiskleb Ingrid. «Aga sama suur osa on ka inimesel endal! Läbi saab põleda ainult see, kes ise oma piire hoida ei oska. Ära lase endalt võtta rohkem, kui sulle vastu antakse, ära lase oma tasakaalu lõhkuda ega endaga mängida.»
Kristinka enda imeline meeskond. Tundub, et inimesed saavad hästi läbi, hoiavad, hindavad ja märkavad üksteist? Jah, nii tõepoolest ongi.Foto: Postimees
Läbipõlemise 6 astet
95 protsenti läbipõlenud inimestest tegelikult märkavad sümptomeid, keha märguandeid, aga nad ei võta seda tõsiselt. Nad saaksid õigel ajal peatuda, katastroofi ära hoida, endale tähelepanu pöörata ja mitte üle pingutada. Miks nad seda ei tee? Nad ei pea enesehoolt oluliseks. «Mina ise pole tähtis, töö on tähtsam!» Vahel ei luba end hoida ka hirm läbikukkumise või kriitika ees.
1. Liiga palju tööülesandeid, suur koormus. Mõnel polegi tööd ülearu, aga teda ähvardab läbipõlemine. Miks? Arvestada tuleb kõiki ülesandeid elus! Ressurssi võetakse rohkem, kui mul anda on. Läbipõletaja võib olla ka kodu, aga see avaldub tööl.
2. Rahuldamata baasvajadused: uni, trenn, söök, suhted. Unehäired, ära jäetud trennid, vahele jäävad lõunad, suheteks pole enam aega.
3. Väärtussüsteemis toimub muutus. Tööst saab otsustav koht! Töö tundub tähtsam kui sõbrad, suhted, sina ise ja tervis. Inimene loobub sotsiaalsetest kutsetest.
4. Toimub võõrandumine, lootusetuse tunne. Teised enam ei kutsu, loobuvad kontaktist. Ole siis üksi oma tööga. Inimene jääbki isolatsiooni.
5. Muserdumine, masendus, meeleolu langus. NB! Viis ja kuus lähevad väga kiiresti. Aga alles siin kogeb inimene püsivat meeleolulangust, varem see kõigub. Asjad ei paku enam rõõmu ja põnevust. Fassaad naeratab, aga süda enam ei laula.
6. Täielik vaimne ja füüsiline kurnatus. Must auk. Inimene ei suuda enam arvutit avada, tekkivad füüsilised reaktsioonid tööle mõtlema hakates, oksendamine, südamepekslemine. Inimene on nii kurnatud, et ei suuda fookust hoida ega tulemusi tuua.
NB! Läbipõlemist on palju. Uuringud kinnitavad – inimene, kes on kaks korda läbi põlenud ja jõudnud viienda-kuuenda astmeni, enam ei taastu. Tema närvisüsteem saab niivõrd palju kahjustada!
Kurb on aga fakt – kui inimene ei tee vajalikke järeldusi ega õpi teadlikult enesehoolt, tabab läbipõlemine inimest elus korduvalt!
allikas: juhtimiskoolitaja Lilian Saage
Tark töötamine on teadus:
Raamat targemast töötamisestFoto: apollo.ee
«Tööga õnnelikuks»
Tiina Saar-Veelmaa
Tiina Saar-Veelmaa on radikaalse ütlemisega naine, mis teebki ta nõustajana nii väärtuslikuks. Ei mingit udu! Ta innustab inimesi looma selgust oma soovidesse ja eesmärkidesse ning õppima tundma, hindama ja arendama oma unikaalseid talente. Kust tulevad õnnetud töötajad? Nende hulgast, kes seda ei tee. Tiina leiab, et tööõnn on inimõigus: «Igal inimesel on õigus oma tööst, õpingutest ja eneseteostusest rõõmu tunda. Olenemata sellest, millises punktis me parasjagu oma elukaarel oleme, kas elame maal või linnas, tegutseme ettevõtjana või mõnel töökohal. Teadlased ennustavad, et eluea pikenedes teeme 11 karjääri.»
«Kuna veedame suurema osa oma ärkveloleku ajast õppides või töötades, siis mida õnnelikumad oleme selles keskkonnas, seda õitsvamad oleme oma elus tervikuna.» Kõike seda lugedes võib mõelda, et jaa... tore oleks! Või siis loobuda ja leppida, et see on vaid väheste privileeg. Aga ei! Töö, mis tekitab stressi, kus inimene ei saa kasutada oma talente, kus teda ei märgata ega toetata, on sõna otseses mõttes tappev. See pole liiga karmilt öeldud. Õnnetud töötajad kannatavad tõsiste vaimse- ja füüsilise tervise probleemide all, nende eluiga on lühem, elu tervikuna rõõmutum, enesehinnang madalam ja suhted halvemad. Tiina Saar-Veelma on tulihingeline tööõnne uurija, koolitaja, lektor ja nõustaja.
Raamat targemast töötamisestFoto: apollo.ee
«Work Better. Live Smarter. Be Happier»
Danny Gestalten
Töötada tänases moodsas maailmas tähendab midagi hoopis muud kui vaid kümme aastat tagasi! Meil on tohutult võimalusi, mida paljud konservatiivsetesse mustritesse takerdunud ettevõtted, juhid ja töötajad ei oska või ei julge rakendada. Fookus on protsessil, mitte tulemusel. Hindame pingutust ja kulutatud tunde, mitte tulemust ja leidlikkust. See on suur viga! Hoogne raamat vaatleb 25 ettevõtjat üle kogu maailma, uurides, kuidas nad elavad ja töötavad oma tingimustel. Mida nad teevad nutikamalt? Mis kasu sellest tõuseb nii tulemustele kui töötajate õnnele? Raamatust leiad ka hulgaliselt praktilisi nõuandeid, teadmisi ja inspiratsiooni, kuidas nende jälgedes käia.
Foto: apollo.ee
«Buddha ja mässaja: salajane vaimukunst tööl edu saavutamiseks»
Vishen Lakhiani
Mindvalley asutaja Vishen on kirjutanud mitmeid edukaid raamatuid, kuid see on kõige esimene päästerõngas õnnetule ületöötajale. Viga on mõttemustrites! Ja igaüks saab neid muuta. Vishen soovitab ratsionaalsuse ja distsipliini kõrval rakendada teadlikult intuitsiooni ja samad tulemused on võimalik saavutada väiksema rügamisega. Vähe sellest – kõige säravamaid tulemusi saavutabki üksnes sel viisil.
Miks mõned inimesed on tööl teistest edukamad? Miks ideed, inimesed ja isegi ressursid armastavad neid? Kuidas nad fookust hoiavad ja segajad välja lükkavad – muide eriti vajalik oskus tänases maailmas. Ja need võitjad pole isekad ahnitsejad nagu varasema maailma edukad, nende võidust võidavad kõik. Asi pole õnnes, vaid teadlikes valikutes.
Foto: apollo.ee
«Ebatäiuslikkuse võlu»
Kristina Mänd-Lakhiani
Kohustuslik kirjandus igaühele, kelle tööõnne või eraelu mürgitab selline salakaval ja halastamatu nähtus nagu perfektsionism. Parem loobu otsekohe lootusest end täiuslikuks treenida, õppida või töötada. Seda ei juhtu! Ja jumal tänatud – sest ebatäiuslikkus on su suurim väärtus. Kristina Mänd-Lakhiani on Visheni ekskaasa ja Mindvalley kaasasutaja. Raamat on haarav, inspireeriv, intuitiivne ja struktuurne. Nagu autor isegi on see kirjutis julge, aus, hooliv ja kohati ebamugavalt otsekohene. Kuid just sellest on kasu – hägused ilujutud lubaksid enesepettuses edasi hõljuda!
Perfektsionism on asi, mis ei lase meil sageli kogeda sügavat õnnetunnet ning tunda rahu ja rahulolu. Elu jooksul armume kujutluspilti sellest, kes me võiksime olla, ja unustame selle, kes tegelikult oleme.
Raamat ilmus esmalt inglise keeles, saavutas rahvusvahelist edu ja on nüüd saadaval ka eesti keeles.
Kes või mis on inimese tööõnne suurim mõjutaja? «Midagi teha ei ole, see töötaja ise on,» ütleb Ingrid Saar. «Kui kõikidel töötajatel oleks hea kontakt iseendaga ja me täpselt teaksime, milline töö meid õnnelikuks teeb, siis oleks ju lihtne töömaailmas terve ja rahulolevana toimetada. Aga paljud ju seda ei tea!»
Kuula lõpuni kogu saade, saad veel teada:
Miks läbipõlemine on nii levinud?
Millest see tuleb – uskumus, et töö on tähtsam kui sina?
Mis on esimesed märgid, et läbipõlemine sind ohustab?
Kuidas seda ära hoida?
Kellest sõltub tööõnn?
Mida inimesed tööl enim väärtustavad?
Kuidas õppida ja arendad iseenda kuulamist?
Palju isiklikke lugusid ja valusaid ebaõnnestumisi meie kõigi eludest.
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
