/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
Kas tuleb tuttav ette? Keegi hüppab peale ja süüdistab sind. Siis võtab vastutusest pääsemiseks süütu ohvri rolli – kõik teevad mulle liiga! Ja tagatipuks kuuled selja taga räägitavat, et seesama alatu ründaja on õilis päästja. Hoopis sina oled see vastik ja paha! Mis siin toimub? Oled tiritud draamakolmnurka.
Kuidas sealt välja saab? Mentor, koolitaja ja pereterapeut Lilian Saage annab nõu. Ettevaatust – see saade on silmi avav, kuula lõpuni ja sa ei lase endaga enam kunagi manipuleerida!
Mis asi on draamakolmnurk? Kas see puudutab ka mind? On see ohtlik? Mis mind päästab? Vastused rõõmustavad ei ole. Jah – see puudutab sind kindlasti, sest draamakolmnurga kasutamine on väga sage. Jah, see on ohtlik – see võib täielikult hävitada su vaimse tervise, maine, edu ja suhte. Juhtimiskoolitaja, mentor ja pereterapeut Lilian Saage selgitab teema lahti ja pakub ka lahendusi.
«Draamakolmnurk tõepoolest on igapäevane,» kinnitab Saage. «Sageli me ei märkagi seda, kuidas see meid kõiki puudutab.» Ta ei eita, et on ka ise draamakolmnurka kuulunud ilma, et sellest üldse aru saaks. «Mäletan, kuidas agressorist räägiti kui väga vihasest naisest. Ja agressori rollis olles inimesed ei märkagi, et nad tegelikult on ohvri rollis. Ma istusin seal ja mul vajus suu ammuli – issand, ta räägib ju minust! Enamik inimesi, kes mind tunnevad, ei usuks iialgi, et ma olen ohvri rollis olnud. Ma ei paista välja ohvrina. Aga me kõik oleme võimelised olema kõigis neis rollides. Enamik inimesi käitub draamakolmnurgas alateadlikult, nad ei tee seda teadlikult. Aga sellest hetkest alates, kui hakkad dünaamikast aru saama, tekib sul valik ja saad otsustada, kas sa tahad draamakolmnurgas olla või ei taha.»
Kuula ka Liliani väga põhjapanevaid mõtteid juhtimisest:
Mis on draamakolmnurk?
Tagurpidi kolmnurk, mille tipp on all – selle aluseks on ohvri roll. Draamat toidavad agressor paremal ja päästja vasakul üleval.
OHVER – tunneb, et jääb alla. Tema viis reageerida on kurta – vaene mina! Ta ei näe võimalust ise olukorda muuta, vaid ootab kõrvalist abi. Ta ei võta vastutust ja väldib otsustamist.
Pane tähele – ta võimendab oma kannatuste suurust meelega. Võimalus end ise aidata ei tule talle isegi pähe. Samas võib ohver olla samal ajal ametis teiste jaoks päästja rolli täitmisega, et põgeneda iseenda muredega tegelemise eest.
AGRESSOR – tunneb, et jääb peale. Võim on tema tegevuse eesmärk. Ta vajab seda, et kompenseerida hirmu ja ebakindlust. Alandab, süüdistab, kontrollib annab hinnanguid. Käitub vihaselt ja autoritaarselt.
Pane tähele – agressor ise tunneb end ohvrina, vahel sellest isegi teadlik olemata. Ta ründab, sest ta kardab, et on ohus. Teda valdab hirm ja rõhub tohutu vastutusekoorem. Ta usub – kui mina ei tee, siis mitte keegi ei tee. Ta võib kogu oma kurjuse ja karjumise foonil uskuda, et tal ongi õigus nii käituda, ta ajab õiget asja ja on tegelikult hoopis päästja.
PÄÄSTJA – ehk tingimuslik armastaja, kes astub vahele olukorda tasakaalustama. Tema tuleb appi ja hoolitseb. See on roll, mida ihaldatakse, sest see on tunnustatud, lugupeetud ja armastatud. Võimaldab näidata ennast suuremana ja võimsamana, kui sa tegelikult oled. Kuid oma tegevusega surub ta kannataja ohvri rolli ega lase sellest välja tulla. Samas tunneb ta ise survet anda endast rohkem, kui tal ressurssi on, kui ta teisi ei päästa on ta ise mõttetu.
Pane tähele – tema heategudel on alati hind, mis selgub hiljem. Tema aitab, aga nõuab vastu kontrolli su elu üle ja kui sa pole nõus alluma, muutub ta agressoriks. Natuke päästan, siis süüdistan sind tänamatuses ja hävitan – vägivaldse suhte tavaline valem.
Mis on nende ebatervete rollide alus? Nad elavad teiste elu, keegi ei ela enda elu, nagu ta tegelikult peaks, ega võta vastutust ainult enda eest.
Teooriale pani aluse psühhiaater Stephen Karpman. Praktikapõhine interpretatsioon Lilian Saage.
/nginx/o/2024/02/02/15865929t1he383.jpg)
