NAISTEJUTUD ⟩ Tanel Jäppinen: «Eesti mehed on uskumatult üksildased. Isegi suhtes olles igatsevad nad...»

Tanel Jäppinen Foto: Maris Treufeldt
Kristina Herodes
, ajakirjanik
Copy

Tanel Jäppinen on meestega töötanud palju aastaid. Ta on rahumeelse vanemluse mentor, Isade Mastermindi eestvedaja ja kolme lapse isa. See annabki talle aluse ja julguse selgelt välja öelda: «Eesti mehed on uskumatult üksildased! Isegi suhtes olles. Mitte kedagi pole, kellele toetuda.» Miks see nii on? Mis mehi aitaks? 

«Eesti mehed on uskumatult üksildased,» ütleb Tanel Jäppinen tõsiselt. «Mehed elavad oma elu väga sagedasti üksinda, mina versus maailm. Isegi suhtes olles. See pole ainult isadespetsiifiline, vaid omane meestele üldiselt.»

Tanel Jäppinen «Naistejutud» saate stuudios.
Tanel Jäppinen «Naistejutud» saate stuudios. Foto: Kristina Herodes

See on tegelikult meeletu traagika. Mida need mehed tunnevad? Sügavale endasse maetud üksinduse valu ja läheduse igatsust. Kui peab pikalt kannatama, muudab see tuimaks ja kinniseks. Aga südamepõhjas igatseb ka mees hellust, soojust, armastust ja kontakti, kus ta võetaks vastu just sellisena, nagu ta on. See torisev, sõnaaher jurakas on ainult ilusa hinge kaitsekiht. «Meestel ei tule lähedast sõprussuhete loomine loomulikult,» teab Tanel. «Naistel on lihtne – lähed ja nutad oma sõbranna õla peal. Meestel ei ole väga selliseid sõpru.»

Meheks olemise koorem

Tanel Jäppinen ei tugine seda väites ainult iseenda ja oma tuttavate meeste kogemustele, vaid ka maailmas tehtud uurimustele. USAs küsiti meestelt: «Kas sul on lähedane sõber, kellega saad kõike jagada?» Vaid kolmandik meestest vastas, et jah, neil on selline sõber olemas. Mida see näitab – 2/3 meestest ei tunne, et neil oleks elus isegi üksainus toetaja, kelle ees julgeks ehe ja haavatav olla.

Kuula ka: NAISTEJUTUD | Terapeut: «Kui naine on liiga iseseisev, siis sellel on tagajärg...»

«Mina olen ise täpselt sama kohas olnud,» teatab Tanel ootamatu siirusega. «Ma olen käinud seda meheks olemise teekonda esimesed kolmkümmend aastat nii, et suhted teiste meestega olid võrdlemisi pinnapealsed. Saime kokku, rääkisime spordist, varasematest pidudest, kuidas perel läheb. Vastad ühe lausega: «Kõik on normaalne.» Ja tegelikult kuskile sügavale ei jõuagi!» Täna teab Tanel Jäppinen, milline meeletu kvaliteedivahe on pinnapealsel ja avatud vestlusel, üks raiskab aega, teine päriselt toetab sind. Ta ei läheks enam iial kinnisusse tagasi ja soovitab sama ka kõigile teistele meestele.

Tanel Jäppinen oma armsa perega. 
Tanel Jäppinen oma armsa perega. Foto: Maris Treufeldt

«Aga ma igatsesin seda!»

«Olen rääkinud meestega, kellel ei olnud lähedasi suhteid oma lastega,» teab Tanel täna. «Ja paljud tunnistasid, et nad igatsesid seda! Nad igatsesid lähedust. Aga tol ajal ühiskond ei toetanud seda. Ei olnud oskusi ka. Ma tunnen, et minul isana annab see ka ikka väga palju juurde, et mul on soe, intiimne, lähedane suhe kõikide oma lastega. See annab minu elukvaliteeti sama palju juurde, kui ilmselt panustab nende elusse. Ma tunnen end terviklikuna. Minu lähedal on inimesed, kellega ma saan olla sada protsenti ehe. Saan olla nõrk, kui mul on vaja. Mis on mehena olnud väga raske! Aga mul on see kindlus kodus olemas, et julgeda olla nõrk.»

Mida mehed igatsevad? Sooje, usalduslikke ja lähedasi suhteid. Võimalust olla ehe ja haavatav. Jäägitut toetust ja austust oma kallima ja laste poolt. 

Tanel Jäppinen lisab aga kohe juurde eluterve vaate – ei tasu end ühegi rolliga oma elus üle siduda. Isadus on küll väga oluline roll mehe elus, kuid see pole ainus asi, mis teda mehena defineerib. Terviklikkuse alus on näha ja vastu võtta ja nautida kõiki oma rolle mehena.

Loe ka: NAISTEJUTUD | Tütar küsis: «Kas emme sureb nüüd ära?» Kuid vapper eestlanna ei andnud alla! 

Tanel Jäppinen oma perega
Tanel Jäppinen oma perega Foto: Maris Treufeldt

Isade kogukond

Tanel Jäppinen veab ka isade kogunemisi Isade Mastermindi nime all. Koolitusgrupiks ta seda ei nimeta. «Me vahetame seal oma kogemusi ja toetame üksteist.» Tanel on ise olnud sarnase kogukonna liige ka rahvusvaheliselt, täpsemalt kolmes erinevas. Sealt sai ta teadmise, millist kasu meeste liit võib tuua. Kuid sai ka terava kogemuse – kui sa end ise avada ei julge, jääb ka kogu kasu saamata. Argusest.

«Olin ühe selle grupiga liitunud ja mul oli tiimijuhiga üks-ühele videokõne,» jutustab Tanel. «Ja siis ta küsis, kuidas mu suhe naisega on. Tol hetkel meil olid väiksemad kriisid. Ja ma ei rääkinud nendest! Maksin raha, et saada tuge, aga ei rääkinud sõnagi päris asjadest, mis tegelikult olid hingel. Kui ma kõne ära lõpetasin, siis vaatasin ise endale peeglis otsa – mida pekki! Ma ju tahtsin just seda tuge. Aga siin ja praegu ma seda ei saanud. Miks? Ma lihtsalt ei avanud ennast!»

Nii nagu eesti meestel on. Kõik on normaalne. Aga mida see tähendab? Mitte midagi. «Sa ei saagi aru, kas on nagi si***sti-normaalne või hästi-normaalne. Normaalne on normaalne,» naerab mentor. «Haavatavuse näitamine on mehele keeruline.»

Loe ka seda: NAISTEJUTUD | Armastuse kerjamine: nii kui mehe sissetulek kadus, oli ka naise «suur armastus» kui peoga pühitud 

Tanel Jäppinen usub, et haavatavuse näitamine on mehelik, julguse märk. Kuid see ei tähenda oma emotsioonidesse uppumist.
Tanel Jäppinen usub, et haavatavuse näitamine on mehelik, julguse märk. Kuid see ei tähenda oma emotsioonidesse uppumist. Foto: Maris Treufeldt

Mis on haavatavus?

Tanel ütleb meheliku loogikaga, et palju räägitakse igasugu asjadest, mis oleks nagu head. Aga mees küsib oma ratsionaalse loogikaga: mis asi see üldse on? «Haavatavus – mis see mehe jaoks on? See ei ole see, et kui ma olen haavatav oma naisega, siis ma nutan endal silmad peast välja ja kaotan end täielikult emotsioonidesse ära. Minu jaoks see ei ole haavatavus. See on oma kogemuse üledramatiseerimine ja täielik kontrolli kaotamine.»

Kuula ka saadet 14-aastase Sädega: NAISTEJUTUD | Ootamatu põhjus! «Enamik noori ei saa oma vanematega läbi, sest...»

Ennast avades võib jääda iseendaks edasi, pole vaja äärmusi. Aga emotsionaalset küpsust ei ole meestele õpetatud. «Kust ma õpin seda?» küsib Tanel. Ja toob näited: «Pisikesena öeldakse – kui sa nutad, siis sa oled tossike või tüdruk. Kui oled rõõmus ja tahad kilgata, siis toas peab vaikus olema. Ja kui said vihaseks, siis selle eest said karistada! Kolm baasemotsiooni olid kohe lapsepõlvest peale alla surutud. Kust see emotsionaalne küpsus peab tulema, et mõista ja mõtestada oma kogemust ning kogeda oma emotsioone selliselt, et need ei võta üle sinu käitumist ja olemust?» Tõesti, Tanelil on tõsi taga. Ei ole meestel sellist taustsüsteemi, mis neid toetaks. 

Nii tulevad mehed: «Olengi kivinägu! Mul pole ühtegi tunnet. Mul on kõik normaalne. Omal on sul probleem!» Keegi pole päriselt selline.

Loe ka: NAISTEJUTUD | Mis ohumärgid suhtes reedavad, et partner on emotsionaalselt ebaküps?

Tanel Jäppinen on südamega pühendunud vanemluse teemale.
Tanel Jäppinen on südamega pühendunud vanemluse teemale. Foto: Maris Treufeldt

Kes on Tanel Jäppinen?

Olen kolme lapse isa ja pühendunud abikaasa ning peale selle rahumeelse vanemluse mentor ning sertifitseeritud vanemlusmentor (Jai Institute of Parenting, San Diego, USA). Minu eesmärk on julgustada vanemaid - heaga saab! Karistusi ja teisi manipuleerivaid kasvatusmeetodeid tasub vältida.

Keskendun just teaduspõhise, lapsest lähtuva ja rahumeelse vanemluse toetamisele. Lisaks sellele, et julgustada lapsevanemaid tegema rohkem teadlikke valikuid, mis tuginevad nende enda pere väärtustele, on üheks minu eesmärgiks tõsta isade kaasatust laste kasvatamises.

Facebookigrupiga «Positiivne ja rahumeelne vanemlus» on liitunud 21 000 eesti lapsevanemat. Taneli iga-aastasest tasuta rahumeelse vanemluse lühikursusest on osa võtnud enam kui 35 000 inimest. Tasulises Lapsevanem 2.0 programmis osalenud enam kui 900 eesti peret.

Tanel Jäppinen andis äsja välja oma teadmisi koondava raamatu, mida saab tellida siit:

Tanel Jäppinen «Kuidas luua lapsega usaldusväärne ja tugev suhe»
Tanel Jäppinen «Kuidas luua lapsega usaldusväärne ja tugev suhe» Foto: Tanel Jäppinen

Tanel Jäppinen on mõistnud, enamik vanemlikke väljakutseid on tegelikult hõlpsasti lahendatavad suhteprobleemid.

Keegi meist ei ärka hommikul üles mõttega, et tahaks täna lapsega halvasti käituda. Muideks, ka lapsed ei ärka hommikul üles kindla plaaniga vanemaid närvi ajada. Miks siis asjad rappa lähevad? Me ei oska suhelda. Laps vajab turvatunnet, mõistmist ja vanema tähelepanu, kuid samamoodi piire.

Just sellest raamat räägibki – kuidas luua lähedast ja armastavat suhet, jäädes samaaegselt lapse jaoks autoriteediks, kelle järgi laps loomupäraselt joondub.

Karistuse katastroofiline mõju

Kui tulla mehelikkuse radadelt isaks olemise juurde, tõuseb olulise teemana esile karistamine. Tanel Jäppinen on seda palju uurinud ja teab, millist ränka hinda selle eest maksma peab. «Kui käin rääkimas karistusteta kasvatamisest, siis põrkun ikka ja jälle selle vastu: «Aga mina sain ju karistada! Ja ma olen normaalne. Mul on kõik korras,»» toob mentor konkreetse näite. «Kui terapeutidega neist kõik-korras-inimestest rääkida, siis seal pinna all ei ole kaugeltki kõik korras. Aga meile tundub, et kõik on korras, sest me surume kõik alla.» Tavaline enesepettus, kahjuks. Kahjuks nii sage meeste hulgas, et tahaks juba öelda, et see ongi norm. Aga ei ole!

«Aga kas ikka on kõik korras, kui ma ei suuda ennast kontrollida, kui laps nuppudele vajutab, ja siis käratan ja karistan teda? Kas on kõik korras, kui ma kaotan enesevalitsuse?»

Loe ka: NAISTEJUTUD | Kristiina Kuusing: «Üleminekuiga viis mind sügavasse kriisi. Hommikul ärkasin ja mõtlesin: täna oleks täitsa ok päev ära surra!»

Kui karistada, mis siis juhtub? «Sa kaotad suhte oma lapsega,» ütleb Tanel. «Ja ainult see on päriselt väärtuslik! Sa kaotad oma lapse austuse ja usalduse sinu kui vanema vastu, kui karistad teda. Ja seda ei saa enam tagasi!»

Karistamine hävitab kõige väärtuslikuma, mis suhtes on - usalduse, austuse ja inimeste vahelise sideme.

Veelgi rängemat hinda peab maksma karistust kogev laps. Lisaks sellele, et kaob suhe olulise inimesega oma elus, kaotab ta austuse ja usalduse ka iseenda suhtes! Ta kaotab turvatunde – vanem on lapse silmis kui ebajumal. Isa ei saa eksida. Niisiis olen mina ise halb ja süüdi. Me lõhume lapse eneseusalduse maast madalast.

Sind võiks huvitada ka: NAISTEJUTUD | Perelepitaja Kaido Taim: Mehele on suhtes kõige olulisem, et naine...

Aga ma pean õppetundi andma! Nii õigustab mõni vanem karistamist. Faktid kinnitavad vastupidist. «Karistamine viib lapse aju stressireaktsiooni,» teab Tanel Jäppinen. «Seal on tal piiratud ressursid – ta kas võitleb, tardub või põgeneb. Stressiolukorras on kogu õppimiskeskus, otsmikusagar, lihtsalt offline, välja lülitatud. Laps ei ole isegi võimeline seda õppetundi vastu võtma! Isegi kõrvas kuulmetoru on ahenenud, tal on füüsiliselt ka raskem infot vastu võtta.» See on parimal juhul hane selga vesi, halvimal juhul õli tulle kallamine.

«Ja veel milline topeltstandard! Ise käitud meelevaldselt ja siis nõuad lapselt enesekontrolli! Endal täiesti katus läinud, aga nõuad, et laps suudaks oma käitumist kontrollida!»

Mis juhtub lapsega karistamise tagajärjel? «Kaks varianti – sa kas murrad tema hinge, vaba tahte ja eneseusu või kui sul on tugevama natuur, siis tekkib temas tohutu trots. Ta hakkab vastu ja murrab viimaks sinu enda hinge.» Mõelge sellele.

Jõulupidude pinged

Miks just jõuluajal, mil laiendatud pere kokku tuleb, nii sageli pingeid tekkib? «Meil jäävad varasematest kokkupuudetest mingisugused hingehaavad. Isegi traumad jäävad hinge,» selgitab Jäppinen mõistvalt. «Ja need aktiveeruvad, kui veedame nende samade inimestega koos aega. Samamoodi meie lapsed toovad üles meie enda lapsepõlvetraumasid. Ja selle pealt me siis reageerime.»

Seda tuleks endale teadvustada, nii on lihtsam kerkivaid tundeid tunnistada ja ka valu tundes rahulikuks jääda. Jah, ta tekitas minus sellise ebamugava tunde, aga see on minu tunne. Aitäh, et seda tunnet mulle näitasid. Sa oled seda tehes minu liitlane, mitte vaenlane. Sel viisil mõeldes pole meil põhjust lapse või vanaema peale pahaseks saada ja saabki heas ühenduses lähedane jõuluaeg jätkuda. Jagamises, toetuses ja andestamises.

Kuula ära terve saade – saad teada:

  • mis peitub külma ja kinnise «mehelikkuse» maski all?
  • kuidas end mehena leida, avada ja julgeda haavatav olla?
  • kuidas luua usalduslik ja tugev side oma lapsega?
  • mis sellise suhte võimatuks muudab?
  • kui kohutavalt kallis on karistamise hind?
  • miks on nii lihtne tülli minna, kui suur pere kokku tuleb?
  • Kristina õppetund elust, kus ta pidi ahastusega tunnistama – jah, ma tegin oma tillukesele, vaevalt kolme-aastasele tütrekesele ülekohut!
  • Tanel Jäppineni väga isiklikud kogemused ja taipamised.
  • 3 võtmeoskust, mida arendada, et olla hea isa ja tasakaalukas mees.

Milliseid mõtteid saade tekitas? Jaga oma arvamust! Kirjuta julgelt ka seda, mis teemal saadet soovid. 2023. aasta «Naistejuttudest» rohkem kui pooled salvestasin just kuulajate küsitud teemadel ja kuulajate soovitatud külalistega. Aitäh, et nii aktiivselt kaasa mõtlete ja kirjutate! Kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee või Messengeri.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 328 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotify's ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine

Tanel Jäppineni leiad leheküljelt rahumeelne vanemlus, facebookist ja instagramist.

Tema raamatu «Kuidas luua lapsega usaldusväärne ja tugev suhe» leiad siit.

Copy

Teised ajakirjad

Tagasi üles