NAISTEJUTUD Perelepitaja Kaido Taim: hea suhe ravib! Selleks on vaja...

Kristina Herodes
, ajakirjanik
Copy

Kas suhe õnnestub või mitte, selles saab otsustavaks üks asi, mille peale väga paljud paarid isegi mitte ei tule. Kas paarisuhe saab toimida ka ilma? Enamasti mitte. Perelepitaja Kaido Taim avaldab, mis see on.

«Hea suhe ravib,» avaldab perelepitaja Kaido Taim kaaluka tõe. «Kui me saame sellest rääkida. Me ju otsime kõik ellu inimest, kes oleks nii öelda hingesugulane. Inimene, kes mõistaks mind. Ja selleks, et mind mõista on hea ka oskus ennast mõistetavaks teha.»

Milline on hea suhe?

Perelepitaja Kaido Taim usub, et kõik saab alguse juba sellest mis alustel me suhte loome. «Enamikel juhtudel me ei astu suhtesse teadlikult,» sõnab ta. «Kuidas me astume suhtesse? On olemas selline mõiste nagu objekt-suhe. Subjekt on see, mida tunnetan, objekti vaatan mingite väliste kriteeriumite põhjal. Ja me püüamegi ennast teha väliselt atraktiivselt, kuni äärmuseni. Et kui see välimus teist inimest juba täielikult pimestab, siis jäetakse sisemus hoopis tähelepanuta. Aga oluline on tegelikult hoopis sisemus. Ma otsin inimest, kes mind mõistab, mitte seda kes lihtsalt vaatab välimust. Jah, täna olen võib-olla selline sire, aga kui paar kilo juurde võtan, siis ma enam ei vasta tellimusele.»

Kaido Taim toob välja veel ühe halastamatu suhete lõhkuja - see on ükskõiksus. Kunagi ehk oli armastus või vähemalt inimene uskus, et ta armastab. Aga kuna selle kasvatamisse keegi pole investeerinud, on meie osa asendunud ükskõiksusega. «Ükskõiksuses kaob kaastunne,» hoiatab Taim.

Enamik inimesi käitub lähedasega halvasti omaenda ebaküpsuse ja ebakindluse tõttu. Selle asemel, et võidelda, kes on süüdi ja kelle käes on võim, tuleks hea suhte nimel teadlikult ehitada MEIE-tunnet. Jah, enamik paare seda ei tea, aga just see saab suhte õnnestumises või ebaõnnestumises otsustavaks. See on teadlik valik luua meiet ja teha oma ego arvelt sellele ruumi. Teised tähtsad koostisosad hea suhte juures on võimalus turvaliselt kõigest rääkida ja soov mõista.

Suhte õnnestumise määrab meie-tunne, selle teadlik väärtustamine ja ehitamine.

«Karjumine lähedase peale – see on väga halb asi,» ütleb Kaido Taim konkreetsel toonil. Ei ole mingit «Aga tema ajas mu vihale» juttu! «Mehe ülesanne on ehitada perekonda, mitte lõhkuda seda.» Aga paljud mehed ja naised paraku lõhuvad just seda kõige väärtuslikumat asja, mis neil on – lähisuhet ja kõige kallimat inimest elus. Vahel teeb ta täiesti maatasa. Miks?

Konflikt või kilo kangil?

Kaido Taim usub, et erimeelsused on suhte loomulik osa. Neid võiks vaadata nagu võimalust areneda, kaaslase kaudu ise paremaks inimeseks saada. Ja meil kõigil on erinev lähetkoht seda teekonda alustada. «Me kõik tuleme oma perekondadest, kuidas oli seal suhted. Kas minu vanemad suhtlesid, kas nad rääkisid oma tunnetest? Väga võimalik, et mitte.» Lepitaja juhib tähelepanu, et inimeste vaated paarisuhtes võivad olla väga erinevad. Juba lastetuba, kõik inimese uskumused mõjutavad seda, kuidas ta ise paarisuhtes käitub. «Kas ma üldse teadvustan selle suhte olulisust endale? Raskusi on ka karegem taluda kui meil on eesmärk. Sportlane teeb trenni, ta teab miks ta paneb täiendava raskuse kangile - on vaja, et muskel kasvaks ja tulemus tuleks. Peresuhtes on ka eesmärk - pere areneb eelkõige läbi selle, et me aitame teineteisel areneda. Ja see raskus, mis meile on tulnud, on eelkõige nagu väljakutse.» Mida võib konfliktis mõista? «Ma saan aru, et ma pean õppima ennast teistele kommunikeerima, mina pean tulema toime enda tunnetega ja ma võin paluda teistelt abi.»

Selle nurga alt vaadatuna ei ole erimeelsused ja konfliktid suhte lõhkujad, vaid üks kilo kangil lisaks. Kui me ise arukalt reageerime. 

«Minu partner on inimene, kes aitab minus välja tuua selle negatiivse, mis minus on ja mida ma saan siis paremaks muuta. Ideaalis võiks me tahta paremaks inimeseks saada.»

Kaido usub, et ühisosa ja suhe võiks olla tähtsam kui ego. «Kui sa asetad teise endast eemale - mine tee ennast korda - kus siis oleme meie? Võiks olla, et see on minu kui mehe probleem kui mu naine on silmanähtavalt õnnetu.»

Perelepitaja Kaido Taim räägib asjadest otse. Kõik inimesed ei ole head ja selle jutuga ei maksa ennast petta!
Perelepitaja Kaido Taim räägib asjadest otse. Kõik inimesed ei ole head ja selle jutuga ei maksa ennast petta! Foto: Madis Veltman / Postimees

«Naistejuttude» kuulajad hindavad Kaidot kõrgelt ja peale igat saadet laekub hulgaliselt kirju, mis pakuvad uusi teemasid, mida just Kaido võiks selgitada. Ka selle saate teema – kuidas nõrgad mehed teistele haiget tehes tugevad näida loodavad ja tegelikult täiega läbi kukuvad – saime «Naistejuttude» kuulajatelt. Suur tänu teile! 

Teeme esmalt asjad klaariks. Pseudotugevus ja tõeline tugevust pole üksnes erinevad, need on lausa vastandlikud mõisted. «Tugev mees on see, kes suudab ennast kontrollida,» nimetab Kaido Taim Sokratese mõttetera. «Mis see tähendab siis? Kas mina kontrollin oma emotsioone või need emotsioonid kontrollivad mind.» 

Perelepitaja Kaido Taim usub, et tõeline tugevus tähendab teadlikkust. Soovi mehena ehitada peret, mitte lõhkuda seda!
Perelepitaja Kaido Taim usub, et tõeline tugevus tähendab teadlikkust. Soovi mehena ehitada peret, mitte lõhkuda seda! Foto: Madis Veltman / Postimees

Kuidas olla päriselt tugev mees?

«Tugevus tähendab minu silmis teadlikkust eneses toimuvast,» sõnab Taim. «Olla teadlik, milleks me nendes suhetes üldse oleme? Mis on mu eesmärk peres? Mehena peaksin tahtma peret üles ehitada. Mina loon selle kindlustunde ja tingimused, kus perel on hea ühineda. Ja ma mingil juhul ei lõhu seda! Aga kui ma luban endale agressiivsust, siis see lõhub seda. See tõukab teisi inimesi eemale.»

Enamik inimesi usub olukorras, kui emotsioonid üle pea ei löö, et tegelikult nad on head. Et nad panustavad pereellu, ütlevad endale – ma ju teenin, teen ja ehitan. Kuid nad ei anna endale aru, et emotsioonidele voli andes nad lõhuvad ära midagi ülimalt väärtuslikku suhtes – emotsionaalse turvalisuse. Vahel nii hullusti, et seda tagasi enam ei ehitagi. 

Kaido Taim usub, et mitte kedagi pole mõistlik kergekäeliselt sildistada, eriti tugevaks või nõrgaks. «Mõni tugevus võib osutuda nõrkuseks ja mõni nõrkus tugevuseks – kõik on suhteline,» sõnab ta. «Enamus mehi tahab (alateadvuses) olla kangelane ning panna oma paarilisele külge silt «nõrk» on väga libe tee. See lõhub suhet. Keegi ei taha olla koos «nõrgaga» ja ükski mees ei taha, et teda nähakse kui nõrka.»

«Ma ei ole kindel, et kõik inimesed on head,» teeb Kaido julge täpsustuse. «Ma arvan, et enamik inimesi tahab olla head. Teise inimese võib ära tappa heade kavatsustega – ta on halb inimene, ma löön ta maha. Oluline ongi märgata seda, et iga teo taga on kavatsus.» Milline on sinu kavatsus üht või teist asja teha? Kui enda vastu aus olla, siis sealt selgub suur osa tõde. Kas karjudes ehitad oma suhet? Ei, ilmselgelt lõhud. Mis on siis kavatsus? 

Kaido on oma töös tõdenud, et ka vägivaldselt käituv pool tunnistab lepitajaga eraldi vesteldes, et tegelikult ta ei taha olla selline. «Teadvustamiseks ja enesele tunnistamiseks on hea minna nõustaja juurde - neutraalsels inimesele on lihtsam tunnistada kui oma partnerile, kellega me kakleme. Seal on tavaliselt juba võimuvõitlus taga. Lihtsam on rääkida teades, et sind hukka ei mõisteta.»

Kaido toob ühe silmi avava näite šokiteraapiast.

Klient tunnistab, et karjub oma lapse peale. 

Nõustaja: Mis see põhjus on, et sa karjud? Sa ju väidad, et sa armastad teda. Sa tahad, et tema armastaks sind. Kas sa karjuksid oma lapse peale kui sa teaksid, et tal on elada ainult kaks kuud, tal oleks diagnoos? Ükskõik, mis ta teeb - tuba on koristamata, ta lõhkus midagi ära...

Klient: Ei, ma ei karjuks.

Nõustaja: Mis see põhjus siis on - see, et ta on terve laps, siis nüüd karjume või?

Perelepitaja Kaido Taim teeb selgeks mis on tugevus, mis nõrkus. Tihti ajavad mehed se need asjad segamini. 
Perelepitaja Kaido Taim teeb selgeks mis on tugevus, mis nõrkus. Tihti ajavad mehed se need asjad segamini. Foto: Madis Veltman / Postimees

Suhet lõhuvad 

  • Vastutuse mitte võtmine. Mis on kindel tunnus, et inimene ei võta vastutust? Teise süüdistamine! See, keda süüdistatakse, on inimese silmis ka vastutaja. Suhtes on kaks poolt ja võrdselt jagatud vastutus. Pole terve kui partner lõhub suhet ja on veendunud, et tagajärgede eest vastutab partner. Näited: «Sina tegid probleemi, lahenda siis ise ära ka!» «Mul ei ole mingit probleemi, sinul on probleem!» 
  • Teise süüdistamine enda käitumises. Enamasti käib see nii, et inimene reageerib üle, sest soovib oma frustratsiooni teise peal välja elada. Ning ettekäändeks otsitakse täiesti tühine asi teise käitumisest. Kui motiivi tüliks ei leita, võib selle ka välja mõelda või kokku valetada. Näited: «Sina ajasid mind vihaseks!» «No muidugi ma lõin, aga sa pruukisid oma suud ka lubamatul määral» «Mul polnud muud võimalust kui sind paika panna.» 
  • Jõu näitamine. See on kompensatsioonikäitumine, ühelgi tugeval inimesel pole vajadust demonstreerida oma jõudu. See vajadus on inimesel, kes tunneb end sisimas nõrgana ja soovib iseennast ja teisi veenda selles, et ta on kellestki siiski üle. Korraks, kui on õnnestunud kedagi füüsiliselt või sõnadega maatasa teha, ta kogebki naudingut, et ta midagi suutis. See võib pakkuda omalaadset katarsist - naudingut ja vabanemist. «Ma olen ju tugev! Ma olen temast üle!» Enamasti rünnatakse nõrgemat, ootamatult ja põhjuseta. Näited: hääle tõstmine, karjumine, rusikatega vehkimine, silmade pungitamine, asjade loopimine, ähvardavad liigutused ja füüsiline vägivald.
  • Ohvri demoniseerimine. Väärkäituja saab tavaliselt aru, et tema reaktsioon oli vale. See on ebamugav tunne, nii et ta püüab end iga hinna eest õigustada. Käepärane meetod on teise süü teadlik suurendamine ja enda osa pisendamine. Eesmärk õigustada ma käitumist, kuna teine ongi halb või ise süüdi. Näited: teise lausete moonutamine, liialdamine, «gaasikeeramine» ehk reaalsuse moonutamine, teise «mõtete lugemine» – lisades vestlusse inetusi, mida teine pole öelnud.
  • Suutmatus oma käitumist näha. Kui kaaslane peegeldab käitumist tagasi või juhib tähelepanu millelegi, mida saaks ka elutervemal viisil lahendada, siis inimene eitab seda. Need jäigastunud uskumused, mida iga hinna eest tuleb vältida, võivad olla näiteks:
  1. Mina ei tohi mingil juhul süüdi jääda. Süüdi jäämise hirmus ei suuda inimene tunnistada oma vigu ja nii pole võimalik neid ka parandada.
  2. Mitte keegi ei tohi teada! Neil inimestel on kaks täiesti erinevat nägu – üks partneriga, mis on julm, südametu ja halastamatu. Teine avalikkusele – kena, edukas, täiuslik inimene. Nad ise teavad seda suurepäraselt ja pingutavad tohutult, et fassaad püsiks. 

Kuidas oleks aus? Igaüks vastutab ISE oma tegude ja sõnade eest ning ka viisi eest, kuidas ta otsustab oma tundeid väljendada. Üheski tundes teise süüdistamine või teise märklauana kasutamine pole lubatud – see on väärkohtlemine! Partneri kohtemine moel, mis kahjustab kaaslast ja lõhub suhet on lubamatu ja sellele puudub õigustus.

Allikas: Lundy Bancroft, psühhoterapeut ja autor, kes töötanud enam kui 2000 vägivaldse inimese ja düsfunktsionaalse paarisuhtega. 

Loe ka Lundy Bancrofti ülemaailmseks menukiks saanud raamatut «Miks ta seda teeb? Kuidas mõtlevad vihased ja kontrollivad mehed»

Loe ka: NAISTEJUTUD | Peep Vain: Kuidas saada endale erakordselt hea ja tasakaalus elu?

Loe kindlasti ka: NAISTEJUTUD | Mis ohumärgid suhtes reedavad, et partner on emotsionaalselt ebaküps?

Ära süüdista 

Päris kindlasti on erimeelsusi ja konflikte kõigil paaridel. Küsimus pole selles, kas neid tekib, vaid selles, kuidas sa sel juhul käitud. Pinge tõuseb – mis siis jääb peale, kas armastus või ego? Kui armastus on suurem, siis on sulle esmatähtis armastus, lugupidamine ja ühendus. «Tuleb teadlikult luua MEIE-tunnet,» õpetab Taim. Kuid enamik inimesi seda ei tee. Nad näevad teist endast eraldi, näitavad näpuga ja süüdistavad, sest see on lihtsam! «Hea suhe võiks olla kõige tähtsam asi sinu elus. Ja oma kaaslast võiks näha nagu osa iseendast.» See lihtne vaade muudab suhet radikaalselt. Kui sa komistaksid, kas sa vihastad oma jala peale? Kas sa lööksid või alandaksid teda? Ei. Samamoodi tuleb hoida ja väärtustada oma lähisuhte partnerit.

«Ja oma eksimust on lihtsam tunnistada, kui sind ei süüdistata,» ütleb perelepitaja veel ühe inimliku asja. Mitte keegi ei taha olla koos inimesega, kes tekitab talle süütunnet.

Kui egoism on suurem, siis reageerid haiget saamise baasil, esmatähtis on saada oma õigust, tahtmist, võita. Selles protsessis lõhutakse ühendus.

«Kas ma suudangi seda üldse eristada?» küsib Kaido filosoofiliselt. «Ma tunnengi oma ego kaudu! Kui see inimene ei vasta minu ootustele juba mitu korda järjest, siis mul tekib õigustatud kahtlus – kas ta üldse armastab mind? Ja kui ei armasta, siis mul tekib pretensioon.» Karm reaalsus – armastus paarisuhtes on tihti tingimuslik. Ma armastan sind ainult siis, kui sa vastad minu ootustele ja teed seda, mida mina tahan. Kuid see pole armastus teise, vaid iseenda vastu.

Mida teha tüli keerises?

Mida siis teha kui lähedane sind ründab? Süüdistada pole tark, vastu karjuda veel vähem tark. Alla neelata ega maha vaikida olukord samuti ei saa – nii jätad sa oma piirid näitamata ja muutud tahes-tahmata kõige halva «kaasosaliseks», vägivalla võimaldajaks.

Justkui polegi väljapääsu? Siiski on. «Hea on väljendada läbi enda tunde,» soovitab Kaido Taim. «Kui sina mulle nii teed või ütled, siis ma tunnen ennast väga halvasti. Mitte läbi teise – sina teed valesti, sa oled vägivaldne! Ja nüüd kui teine partner hoolib minust ja kuuleb, et minul on raske, siis võiks eeldada, et ta püüab oma käitumist muuta. Kui ta hoolib. Kui ta on osavõtlik, siis suhe toimib. Aga kui ta ütleb: «See on sinu probleem! Mine tee ennast korda!» Siis tõenäoliselt see ei ole armastav suhe kohe kindlasti.»

Meie-tunnet saab ise luua

Kaido Taim tõdeb, et just meie-tunde puudumine on see ebateadlik alus mis laseb tülidel inetuks muutuda. 

Kaido Taim annab aga veel ühe õlekõrre: «Seda meie-tunnet võib alati tekitada ka. Me räägime ühelt poolt palju armastusest, teiselt poolt me räägime sellest liiga vähe! Küsi: «Kas sa armastad mind?» Kui ta juba ütleb jah, siis saad jätkata: «Mina armastan sind. Kui sa mind armastad, siis sulle võiks korda minna minu tunne.» 

Oma nõustamiskogemusest teab Kaido Taim hoiatada - sõnadega tuleb vastutustundlikumalt ringi käia! «Mälu me ära ei kustuta,» rõhutab perelepitaja. «Ärme tee üksteisele haiget! Ärme ütleme juurde veel midagi negatiivset. Me aina lööme mõrasid sinna kannu sisse, nii et pärast ta enam lihtsalt vett ei pea, ei ole võimalik enam kokku liimida. Mõned asjad on väga fundamentaalsed mida võib öelda ja sa neid enam tagasi ei võta. Ja teine neid sõnu ära ei unusta!» 

Perelepitaja Kaido Taim ja Kristina Herodes
Perelepitaja Kaido Taim ja Kristina Herodes Foto: Kaido Taim

Kuula ära terve saade – saad teada:​

  • mis peitub teada-tuntud kõva mehe mängude taga?
  • mida julmus, agressiivsus, vägivald ja õelutsemine tegelikult peidavad?
  • millise halva käitumise puhul on pall naiste väravas?
  • milliseid hävitavaid suhtevigu teevad rohkem mehed?
  • miks suhe on elu tähtsaim asi?
  • miks ka eneseareng ja paremaks inimeseks saamine käib partneri kaudu?
  • süüdistamine – kuidas me kõik ohvrid oleme?
  • mida teha selleks, et su kaaslane saaks üldse omaks võtta: «Jah, ma eksisin.»
  • kui meie-tunnet pole, kuidas seda luua?
  • mitu praktilist ja väga head soovitust, kuidas käituda keset tüli.

Milliseid mõtteid saade tekitas? Jaga oma arvamust ja seda, millest veel saadet soovid, olen väga tänulik. Kirjuta kristina.herodes@postimees.ee.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 345 osa leiad siit!

Kaido Taime poole saad pöörduda abi saamiseks lepitaja.eu või kirjutades pingedmaha@gmail.com.

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotify's ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.

Perelepitaja Kaido Taim
Perelepitaja Kaido Taim Foto: Madis Veltman / Postimees

Perelepitaja Kaido Taim aitab lahendada paarisuhete konflikte ja iseendas tasakaalu taastad. Võta ühendust tema kodulehel või kirjutades pingedmaha@gmail.com. Kaido pakub nii kriisinõustamist, paarinõustamist, perelepitust kui abiellumise-eelset konsultatsiooni, et luua teadlik paarisuhe.

Copy

Teised ajakirjad

Tagasi üles