N, 9.05.2024
Ilm
Horoskoop
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Toimetus
Klienditugi
RUS
ENG

NAISTEJUTUD ⟩ Miks halvasti öelda on palju lihtsam kui hästi? Põhjus, mida enamus ei tea

Kristina Herodes Mihkel Maripuu
,
Copy

Hea sõna tõstab, halb trambib porri. Piisab sõnast, et tappa tahe, purustada süda või hävitada usk. 

Ja siiski on paljude inimeste meelest sopa loopimine tavapärane ja mugav. Seevastu midagi head öeldes tundub, et see tuleb justkui isikliku konto pealt kinni maksta. Kuidagi kohe ei raatsi...

Saates on külas energiast pulbitsev, särav ja siiras tantsuõpetaja Merle Laud. Hakkasime otsima inimvõimete piire ja olukordi, mis meid ebamõistliku ülepingutuseni tõukavad. Ja saime jälile ühele põhjustest – teiste ootused. Ja sõnad! Sõnad võivad olla kui halastamatu piitsalöök või kuri kubjas, kes ei lase ennast kuulata.

Selles saates avaldame ka ühe seiga Kristinka elust, mida enamik inimesi ei tea.

Samal teemal

Sõnade eest peab vastutama

«Vahel vaatan inimesi, kes väga palju kipuvad arvama,» ütleb Merle Laud. «Aga neil ei pruugi olla mingit ülevaadet teemast. Ma ei saa austada inimest, kes mind ei austa. Kes isegi ei proovi süveneda sellesse, mis ma olen kõik teinud, et sinna jõuda.» Tavaline on, et negatiivselt arvustatakse hetke, tajumata eelnevat ja võtmata vastutust järgneva eest. Kui sinu madaldava sõnavõtu tulemusel tunneb teine end halvasti, kaotab entusiasmi või soovi jätkata, jõuab võib-olla isegi enesehinnangu lagunemiseni, kes siis vastutab? Tõsi, osa vastutust langeb ka sõna vastuvõtjale ja tõlgendajale. Kui ta on tugev, siis ta ei hooli. Kuid suurem vastutus on siiski halvasti ültejal. Vaadake sõna nagu kuuli. Pole päris kohane end õigustama hakata: «Ise oled süüdi! Kust mina teadma pidin, et sul kuulivesti seljas pole! Meil on sõnavabadus.» Vabadus kehtib siiski koos vastutusega.

Merle Laud usub, et halvasti ütlejale ennast tõestama hakata ei tasu.
Merle Laud usub, et halvasti ütlejale ennast tõestama hakata ei tasu. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

«No eks ma ise ka annan hinnanguid, aga ma katsun seda kuidagi nii teha, et see ei kahjustaks teist inimest. Aga ilmselgelt keegi solvub. Kui ütled midagi konstruktiivses vormis ja teine inimene solvub, siis probleem ei ole ju minus, vaid selles inimeses endas – miks ta seda olukorda solvanguna võtab?»

Samal teemal

Mida vähem teadmisi, seda enam hinnanguid

Halvasti ütlemise, kommenteerimise, kritiseerimise ja hinnangute andmise juures kehtib sageli üks huvitav asi – mida kitsam on vaade ja vähem teadmisi, seda rohkem tundub inimesele, et mina tean, kuidas käib! Ta on midagi selgeks õppinud ja hindab selle alusel kogu elu. Kuigi elu on hoopis teistsugune. Kui inimese vaatenurk on piiratud, siis iga teine võimalus on vale! 

Ja kerge on anda negatiivset hinnangut kellelegi või millelegi, mis on võõras. Olgu see mingi tegu, hoiak, inimene või inimgrupp. Näiteks vihkavad tuliselt vähemusi need, kes ei tunne neist ainsatki. Või kurjustavad tugitoolisportlased halastamatult mõne sangari kallal, kes medalit ei saa. Aga kui võistleks oma küla Jüri, öeldaks mõistvalt – ta ju proovis, andis endast parima, seekord läks nii. Kes lahmivad, need tavaliselt ei tea.

«Mina arvan, et see on silmaringi küsimus,» leiab Merle. «See, kellel ei ole mingeid teadmisi ega tausta, kes lahmib lihtsalt puusalt... Sa ei saa tema arvamust ju tõsiselt võtta!» Kuid kurioossel kombel tema ise võtab ja ootab seda ka teistelt ning just sedalaadi ütlejad teevad meie avalikus ruumis kõige kõvemat häält. 

Võtame Merlega tegelikult selles saates ette õige mitu teemat. Alustuseks võtame vaatluse alla inimvõimete piirid – kas elus on vaja teada saada, kus sinu omad lähevad? Ja miks me vahel enne aru ei saa, kui pingutus juba ülemääraseks muutub? Ja tihti me teame küll, et peaks nüüd hinge tõmbama, sest ei tee seda – kuklas trummeldab hirm selle pärast, mida teised arvavad. Äkki ma valmistan kellelegi pettumuse? Äkki seetõttu, et ma rohkem ei jaksa, tuleb keegi ja ütleb halvasti? Nii et need asjad on väga tihedasti läbi põimunud.

Samal teemal

Kaitsvad mõtted sõnade eest

Fakt on see, et olgu me kui tahes tugevad, tasakaalus ja teadlikud – kuri sõna teeb haiget ikkagi. Mis päästab aga sügavalt haavumisest kellegi sõnade mõjul? Teadmine, et see inimene räägib endast ja enda piiratusest. Sina võid olla suvaline objekt või päästik, mis aktiveeris tema hirmud, alaväärsuse ja kompleksid. Enamik kriitilisi ja kurje lauseid räägib ütlejast endast, mitte sellest inimesest, kelle pihta need saadetakse. «Ja ma ei hakka talle midagi tõestama,» toob Merle välja veel ühe lõksu, kuhu on kerge langeda. On ju inimlik hakata end õigustama ja kui keegi nimetab meid millekski inetuks, mida me ei ole, tahaks talle näidata, et ta eksib. Pole vaja. Nii vaid haakud teemaga, mis muidu lihtsalt mööda läheks. «See inimene, kes mõistab, mõistab ka ilma sõnadeta. Kes ei taha mõista, ei mõista ka kõige paremate selgitustega. Sa võid talle sada korda selgitada. Miks sa üldse oma aega ja energiat selle peale kulutad, kui tema isegi ei ürita?»

«Ma ei saa austada inimest, kes mind ei austa,» ütleb Merle Laud.
«Ma ei saa austada inimest, kes mind ei austa,» ütleb Merle Laud. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Hästi ütlejatel on kuradi tugev selgroog!

«Ma ütlen nüüd ühe asja, mis ajab paljudel karvad turri,» hoiatab Merle. «Kui ma vaatan mistahes kommentaare, siis enamik on halvustavad. Aga on ka mõni tore ja toetav. Ja müts maha nende inimeste ees, kes julgevad öelda ka midagi hästi. Mul on jäänud mulje, et neil, kes julgevad eristuda ja hästi öelda, neil peab olema ikka kuradi tugev selgroog! Respekt.» Lihtsam on ju minna ilkujate lambakarjaga kaasa. Kui keegi ees õiendab, siis kaagutada kaasa. «Kohati on mul kommentaare lugedes küll tunne, et IQ suhtes ei ole miinimumnõuet.»

Samal teemal

Harilikult ei taha keegi esimest hinnangut anda, see on samuti riskantne. Aga kui keegi on juba mustaks lambaks tembeldatud või tühistatud, on teda hea kambaga koos tümitada. 

Öelda midagi head – see vajab rohkem julgust kui öelda midagi halba. Positiivne otsekohesus ei tähenda valimatute verbaalsete mudapommide pildumist, see on midagi hoopis muud. Sellest on ka eraldi saade ja lugu.

Samal teemal

Merle Laud teel Mont Blanci tippu.
Merle Laud teel Mont Blanci tippu. Foto: Vytautas Dranginis

Teekond Mont Blancile ja otsustavad 200 meetrit

Teised ei tea! Me kuulame sageli kõrvalisi arvamusi ja need on niivõrd valjud, et me ei kuule enam oma sisetunnet. Merle elus tuli see selgelt välja teekonnal Mont Blanci tippu. 200 tõusumeetrit enne tippu muutus ilm eluohtlikult halvaks. «Tuul oli nii tugev, et reaalselt puhus mu pikali,» meenutab seikleja. Grupijuht sõnas, et kui üleval oleks vaja kedagi päästa, siis ta läheks. Aga kui seal ootaks kaks õlut, siis see poleks piisav motivatsioon. Kui keegi grupist soovinuks omal vastutusel siiski üles minna, siis takistust ei tehtud. Ehkki riskist teavitati. Merle otsustas hetkega – ei. «Polnud kahtlust ka!» Kui ühel kaalul on teiste arvamused, sõnad ja hinnangud, teisel aga elu, saab tõesti selgeks – see esimene ei loe kohe üldse mitte!

Kuula ära terve saade – saad teada:

  • miks hästi ütlejad väärivad austust
  • kuidas piisavalt vara aru saada, kus on sinu inimvõimete piirid
  • seik Kristinka elust, mida enamik ei tea
  • miks liikumiseta ei saa
  • kui salakavalalt teiste ootused meie elu suunavad
  • kuidas me vahel iseenda oma lubadustega nurka mängime
  • veel väga palju põnevat Merle Laua elust ja kogemustest

Milliseid mõtteid saade tekitas? Jaga oma arvamust ja seda, millest veel saadet soovid, olen väga tänulik. Kirjuta kristina.herodes@postimees.ee. Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 346 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.

Kõik «NAISTEJUTTUDE» pikad lood leiad siit!

Kes on Merle Laud?

Merle on tantsija, tantsutreener, klubi juht ja tulihingeline liikumise aktivist. Tema liikumisoskust, sära ja graatsiat on 2007. aastal tunnustatud aeroobikakuninganna tiitliga ning Merle kuulub püsivalt kõige populaarsemate treenerite hulka.

  • MyFitnessi rühmatreeningute treener
  • Bodyjam'i instruktor
  • Nike'i treener (pole hetkel aktiivne)
  • Esteetika- ja tantsukooli tantsuõpetaja
  • A-Rühma tantsutüdrukute juhendaja (RSK Tarvas) – praegu paus
  • Aqva spordikeskuse juhataja
  • Iga-aastased Rakvere Ööjooksu stardieelsed soojendused toimuvad tema hõigete saatel

«Olen lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Mul on tantsija ja tantsuõpetaja rakenduskõrgharidus, mis tähendab, et praktikat palju, mille kaudu tulevadki kogemused. Pigem määratlen end tantsu-, spordi- ja elufanatina.»

Merle elab Rakveres, aga tema tundidest saavad MyFintessis osa ka Tallinna trennisõbrad. Tema tunnid on igal teisipäeval.

Merle ise usub, et energiat on talle looduse poolest suuremal hulgal antud, aga rõõmu ja positiivsuse saab ta soojadest inimsuhetest, liikumisest ja loodusest.

Merle Laud ja Kristinka – jah, meil läks saadet tehes ikka tantsuks ka! 
Merle Laud ja Kristinka – jah, meil läks saadet tehes ikka tantsuks ka! Foto: Mihkel Maripuu / Postimees
Copy

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles