L, 28.09.2024
Ilm
Horoskoop
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Toimetus
Klienditugi
Nõusolekud
RUS
ENG

NAISTEJUTUD ⟩ «Ma olin noor ja ilus, aga ikkagi jäeti mind maha! Nutsin nädalaid...» Kuidas läbikukkumine pöördus õnneks?

Katta Grüner II Foto: katta.ee
Copy

«Ma tundsin, et mu elu on läbi! Et ma olen täielikult läbi kukkunud,» jagab maalikunstnik Katta Grüner väga siiralt tundeid, mis teda valdasid kui mees ta maha jätta otsustas. «Ma olin noor ja ilus, meil oli väike tütar, ma andsin endast kõik – aga ikkagi jäeti mind maha!»

See oli väga valus, kõle ja pime hetk, kus naine ei näinud ainsatki valguskiirt. Ometi tõestas elu talle õige pea, et just suhte kokkukukkumine oli parim asi, mis talle tol hetkel juhtuda sai. Loe edasi, see on tegelikult tohutult palju lootust andev, üles tõstev lugu!

Kui keegi jätab oma tohutu energia ja värvika välimusega mulje, et see on küll «elukutseline õnnestuja», on see Katta Grüner II. See pole nii! «Mu sõbrad isegi ei usuks, milline luuser ma olen!» Naine jagab siiralt kahte kogemust, kus ta end täielikult läbikukkununa tundis. Esimene oli siis, kui ta noore ja armununa suhtesse astus ja tillukese tütre emaks sai. Kuni unelmate prints tuli ja teatas: kui naine ei tee kõike täpselt nii, nagu tema tahab, siis on see suhe läbi!

Samal teemal

«Ma jagan rõõmuga neid äpardumisi elus, kus ma olen olnud luuser,» sõnab Katta. Kuid tõde on see, et olles nende lugude keskel, tundusid need ikka hirmsad ja valusad.

«Noorena me kujutame endale ette, et kohtame printsi valgel hobusel. Siis me abiellume ja oleme õnnelikud. Aga minul läks kõik see asi teistmoodi,» jutustab naine. Tema õppis ülikoolis, jäi ootamatult lapseootele ning siis pidi ka suhe kiirkorras olukorraga kohanema. «Printsiga me elasime küll seitse aastat koos ilusti, üks ilus auto ka oli – noored tüdrukud lasevad end mõjutada ilusatest autodest ja ilusatest printsidest. Aga meie kooselu absoluutselt ei sobinud! Ja iseloomud ei klappinud.»

Katta on täna väga kaunis naine, aga aastaid tagasi veel enam. Seda suurem tundus saatuselöök.
Katta on täna väga kaunis naine, aga aastaid tagasi veel enam. Seda suurem tundus saatuselöök. Foto: Katta Grüner II

Alguses oli romantika ja suur armumine. Siis järgnes kohusetunne. «Ma olen kogu aeg mõelnud, et lastega ei tohi lahku minna ja lapsed peavad kasvama ühes tervikus peres,» avab naine. «Ma arvan, et mina ise ei olekski iial lahku läinud. Isegi kui iseloomud ei sobi. Mis iganes – ma oleks lõpuni olnud koos! Aga juhtus hoopis niimoodi, et lapse isa leidis, et me peame minema lahku. Ja see tundus mulle algul täiesti katastroofina! Ma olin nii õnnetu, täiesti läbi ja murdunud! Mõtlesin – kuidas see on võimalik? Mu lapse isa oli minust 20 aastat vanem. Mina olin noor ja ilus! Ja siis tema ütleb mulle, et temale ei sobi kooselu naisega, kes ei tee kõiki asju nii, nagu tema tahab! Ja iseloomu muuta ka ei suuda.»

Samal teemal

Saate kangelanna on maalikunstnik Katta Grüner. Taustal Kristinka.
Saate kangelanna on maalikunstnik Katta Grüner. Taustal Kristinka. Foto: Katta Grüner II

Katta aga mõistis selsamal hetkel, et seda ohvrit, mida mees nõuab, ta tõesti suhte nimel tuua ei saa. «Ma ei saa teha nii, et kaotan iseenda ära ja teen kõiki asju nii, nagu mu elukaaslane soovib.»

Samal teemal

Asjad, mille eest teda naisena kõlbmatuks nimetati, tunduvad enamikule meist igati normaalsed, aga mees nii ei leinud. Tema visioonis elas tema oma säravat ja tähtsat elu mehena, aga naise kohus oli olla tema vähem oluline, kaunis kaaslanna.

«No tema arvas, et üks korralik naine käib tööl, aga on alati kell viis kodus,» jutustab Katta. Naine aga tegi tööd kirega. Pühendumist kroonis kiire karjäär. Mees aga ei suutnud ega soovinud naises midagi muud näha peale välimuse ja niisama kenaks kaasaks olemise. «Ma mäletan nii hästi, kui me jalutasime,» meenutab naine. «Mu tütar oli siis kuuekuune. Ja ma ütlesin, et kui laps saab kaheaastaseks, siis ma lähen tööle. Ja selle peale vastas mu elukaaslane: «Noh, ega siunusugune blond küll mingit asjalikku tööd ei saa! Ei tea, kas on mõtet...» See suhtumine oli, et naisterahva töö ei ole nii väärtuslik kui mehe töö, see ei ole tõsiseltvõetav!»

Samal teemal

Kuid mehele see ilmselgelt absoluutselt ei sobinud ja riiud hakkasid pihta. Ja kuna naine polnud valmis ennast painutama mehe ettekujutuse sisse sellest, milline naine olema peaks, saigi suhe läbi. 

«Tegelikult ma tõesti püüdsin. Ma nutsin nädalaid,» meenutab Katta. Ehkki ka naine ise taipas – need kaks kokku ei klapi. Ometi jäid unistused alles. «Ma leinasin seda ideaalset peremudelit. Meid kasvatatakse mingites reeglites, milline on korralik tütar, naine ja ema. Kui sa lähed sellest normist välja, siis sa tunned ennast ebaõnnestununa. Ja ma tundsingi täpselt seda – ma ebaõnnestusin! Seetõttu, et mu suhe purunes.» Katta Grüner pidas läbikukkumiseks seda, et temas oli naisena julgust olla tema ise. Tal oli raske lasta end painutada ja lihtsalt leppida.

Katta maalib EKAs.
Katta maalib EKAs. Foto: Katta Grüner II

Katta elukaaslane oli vene rahvusest ja tuli koosellu mõnevõrra jäigemate soorollidega – mees teeb karjääri, naine olgu kodus. Selgus, et soorollid on palju jäigemad.

Kooselu sai lõpu, sest mees nõudis naise muutumist või lõppu. «Ja ma elasin seda nii üle! Kui ma jõudsin meie väikesesse korterisse, kuhu me tütrega pärast lahkuminekut elama läksime, siis ma istusin põrandale. Ma ei tahtnud mitte midagi teha! Ja mu viieaastane tütar ütles: «Aga emme, see on nii kihvt uus kodu, ma hakkan asju kappidesse panema!» Vahel on lastel rohkem seda selget pilku.»  

Samal teemal

Põrandale nutma naine ei jäänud. Ta elas oma valu läbi, siiralt ja sügavalt ning otsustas – nüüd aitab, lähen eluga edasi. Just siis jõudis endine kaaslane oma nõudlikkusest ja domineerimisvajadusest ka üle kasvada ja vaatas – see kritiseeritud naine oli ikka tegelikult päris hea. Ta soovis naist tagasi saada!

Suur oli tema üllatus, kui õrn ilus blondiin leidis endas piisavalt uhkust ja selgroogu ei öelda. «Kui keegi ei taha minuga koos olla, siis ma ei ole seal,» ütleb naine lihtsalt ja konkreetselt. Esmalt pühendus ta endale, siis elu nautimisele ja peagi leidis ta end kõigi aegade õnnelikumast suhtest kalli abikaasa kõrvalt, kes toetab teda kõiges ning tunnustab ja väestab tema olemust. Katta Grüner saab olla täpselt see, kelleks ta sündinud on. Kas see oleks saanud juhtuda ka valusa lahkuminekuta? Ei iial.

Katta Grüner II maal.
Katta Grüner II maal. Foto: Katta Grüner II

Lisaks jagab Katta pikalt ja siiralt täielikku ebaõnnestumist äris ning mitmeid teisi taipamisi. Mis aga selgub Katta loost? Ebaõnnestumised meie elus on kõige suuremad õnnestumiste allikad. Kui me ei lase asjadel, mis lõppeda tahavad, minna, siis ei saa ka uus ja parem tulla. Kannatusi ei valmista mitte elumuutused – need on loomulikud –, vaid vanast kramplikult kinnihoidmine. Ehkki ukse taga kolgib juba uus ja palju õnnelikum armastus ja tõeline eneseteostus. Niipea kui lased vanal minna, annad ka endale aega rahus terveneda ja taastuda, siis saab ka uus ja õigem tulla.

Kõik Naistejuttude pikad lood leiad siit!

Katta Grüner II kunst
Katta Grüner II kunst Foto: Katta Grüner II

Kuula ära terve saade – saad teada:

  • miks ilma läbikukkumisteta ei saa;
  • mis kasu sellest tõuseb, kui korraga kogu maailm kokku kukub;
  • millest aru saada, et te ei sobi kokku;
  • miks inimesed ei muutu – suhe jääb selliseks, nagu see algusest saati on;
  • miks vahel võib äris viltu vedada ka siis, kui teed kõik õigesti;
  • kui kardad ebaõnne, siis väldid ka õnne. Sest kõige suurem õnn on peidus valusaima ebaõnnestumise taga!
  • palju isiklikku, liigutavat ja ilusat Katta Grüner II elust;
  • miks just täna ja kohe tuleb elada seda elu, mida sa kogu südamest soovid.

Milliseid mõtteid saade tekitas? Jaga oma arvamust ja seda, millest veel saadet soovid, olen väga tänulik. Kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee. Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 351 osa leiad siit! Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.

Katta Grüner II näituse avamine «Maailma legendid».
Katta Grüner II näituse avamine «Maailma legendid». Foto: Karina Vaus

Kes on Katta Grüner II?

Kunstnik Katta Grüner II kannab kodanikunime Kätlin Rohilaid-Aljaste. Ta tegutseb professionaalse maalikunstnikuna, viljeledes uusnaivismi ning kujutades eeskätt võimsaid, värvilisi naisi, eesti mütoloogia tegelasi, linnu, loodusjõude ja fantaasiamaailmu. Tema käekirja tunneb ära julge värvikasutuse järgi ja lugude järgi maalides, mille sarnaseid keegi teine ei kujuta. Lisaks maalikunstile teostab Katta end moekunsti ja ehtekunsti vallas.

Kätlin on ka õpetaja Kuristiku gümnaasiumis. Heategevusporjekti «Igale koolilapsele arvuti» asutaja. Enne kunstile pühendumist tegi Kätlin lennukat karjääri mitme firma tippjuhina. Kunstiteadmised on ta omandanud Eesti Kunstiakadeemias. Tal on ka Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureusekraad halduses ning magistrikraad innovatsioonis ja riigijuhtimises.

Katta Grüner II kunsti leiad siit.

Katta Grüner II näituse avamine «Maailma legendid».
Katta Grüner II näituse avamine «Maailma legendid». Foto: Karina Vaus
Copy

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles