Ingela Virkus on väike kaunis naine, keda näeb igal tööpäeval «Telehommikus» uudisteankru rollis. Keegi ei usuks, et seesama vaevalt suhkrukoti kaalus naine oli vaid mõne aasta eest 20 kilo raskem ning endaga pahuksis. «Vihkasin oma keha tõeliselt,» tunnistab Ingela. «Ma vältisin üritusi, peitusin kodu pimedusse, ma ei tahtnud, et keegi mind näeks.»
Ingela asus kaaluga innukalt võitlema ja juhtus see, mis paljudel – stress kasvas, kaal ei mõelnudki kaduda! Hoopis juurde tuli. Mis viimaks aitas?
«Ise oled süüdi, paks!» «Söö vähem liigu rohkem!» «Oma viga, et oled pontsakas!» Oh, kui sageli on sellised kõrvalseisjate kommentaarid valed! Kas nad tõesti arvavad, et kõvasti juurde võtnud inimene seda ise märganud ei ole? Et ta ei tea, et miski enam selga ei mahu? Oh ei! Ta teab ja liigagi hästi...
«Kaks aastat tagasi ma kaalusin enda 164 cm juures üle 70 kilo,» sõnab Ingela. «See viis minult nii palju enesekindlust! Sulgusin tuppa. Ma ei suutnud oma keha armastada. Ja kui kevadel oodati, et saab õhemaid riideid selga panna, siis minu jaoks oli see kohutavalt suur stress! Isegi 30-kraadises kuumuses käisin ma mustade lohvakate riietega.»
Ingela Virkus räägib väga siiralt ja ausalt oma isiklikke läbielamisi – kuidas ta täiesti märkamatult hulga kilosrid juurde võttis, kuidas kannatas ja võitlust pidas ning mis teda lõpuks ometi aitas. Usu, see võib aidata ka sind!
Täna on Ingela sale nagu teleinimesed ikka. Naljaga pooleks võib tsiteerida Karlssonit: «Kui pisikesse purki mahub, siis saab telekasse!» Täna Ingela igatahes mahub, aga vaid mõne aasta eest ei olnud see sugugi nii. Praegu kannab ta suurust XS-S, varem oli see L.
Kuidas lisakilod tulid?
Kõige hullem oli see, et kaal lisandus täiesti märkamatult ja väga kiires tempos. See ehmatas naise, kes varem võis kõike süüa, korralikult ära. «Ma olen väga palju mõelnud, et mis hetkest kaalutõus alguse sai,» meenutab naine. «Mul oli lõputöö tegemisest suur stress, samal ajal tegin raadiotööd. Kõik need asjad tulid kuidagi järjest. Põlesin tööl läbi. Ja siis hakkasin piltidelt nägema, et igalt poolt paistsid voldikesed välja. Ma ei tahtnud endale veel tunnistada seda, aga mingi hetk hakati seda ka kõrvalt kommenteerima.»