N, 21.11.2024
Ilm
Horoskoop
Mälestusraamat.ee
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Kontakt
Nõusolekud
RUS
ENG

NAISTEJUTUD ⟩ Tõsine tervisemure kimbutab paljusid, aga haiguslehte sellega ei anta

Uuendatud 5. mai 2024, 12:21
Copy

«Terviseriskid on sel sama tõsised nagu läbipõlemise puhul,» hoiatab psühhoterapeut Tiina Saar-Veelmaa. «Ja vaimsed ning füüsilised kahjud sama märgatavad. Kuid haiguslehte, et end ravida, sel puhul ei kirjutata.» Jah, see on tööga seotud oht. Mis see on? Boreout ehk töötüdimus.

Mis asi on tüdimus?

«Inimkeeli see tähendab seda, et meie töises tegevuses on neid ülesandeid, kus me ei arene või mida me tajume lausa tüütute või ärritavatena liiga suures mahus,» ütleb Tiina Saar-Veelmaa, tõenäoliselt parim Eestist leitav ekspert sellel teemal. «Mingil määral me kõik kannatame tülikaid ülesandeid välja. Aga asi on proportsioonist väljas siis, kui inimene tunneb, et seda tööd tehes tema enam ilusaks, paremaks, targemaks ei muutu.»

Samal teemal

Tiina Saar-Veelmaa hoiatab: töötüdimus on väga sage ja selle all kannatavaid inimesi on märkimisväärselt rohkem, kui sel teemal kurta julgeb.
Tiina Saar-Veelmaa hoiatab: töötüdimus on väga sage ja selle all kannatavaid inimesi on märkimisväärselt rohkem, kui sel teemal kurta julgeb. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tuleb tuttav ette? Tõde ongi kahjuks terav – töötüdimus on väga sage ja selle all kannatavaid inimesi on märkimisväärselt rohkem, kui kurta julgeb. Kuid asi pole lootusetu – kui sellisesse olukorda sattunud oled, on sul siiski võimalus ohjad enda kätte võtta ja olukorda muuta. Igast mülkast viib tee välja, vahel me lihtsalt ei näe seda.

Miks see on tõsine mure? «Töötüdimusel on täpselt samad tervisekahjud nagu läbipõlemisel,» selgitab asjatundja. «Aga läbipõlemisega me saame minna perearsti juurde, seda diagnoositakse ja me saame haigusraha. Aga me ei saa ju minna perearsti juurde ja öelda, et mul on nii igav!» Karm reaalsus ongi selline, et tervisemured on tõsised, aga põhjus nende taga alles vähe tuntud.

Samal teemal

Tervisekahjud

Mis on esimene märk, millest aru saada – midagi tööelus vajaks korrigeerimist, samaviisi jätkata ei saa? «Väsimuse tunne,» toob Tiina Saar-Veelmaa esile. «Inimene tunneb, et tal ei ole energiat. Ega soovi midagi teha. Kasvab ärrituvus, inimese süütenöör on lühike. Immuunsüsteem nõrgeneb. Unehäired on kiire märk – see võib olla mõlematpidi, mõni ei saa enam uinuda, sest painavad mõtted on peas. Teist painab pidev unisus, kogu aeg tagaks magada.»

«Hästi levinud on seedeprobleemid, igasugused mao ärritused,» loetleb ekspert. «See kujund on justkui vaikimisi, et inimene ei seedi enam seda elu ära.»

Sagedad on nahakahjustused, põletikulised protsessid, teadlased on avastanud, et töötüdimuse sümptomid võivad väljenduda väga raskelt ja füüsiliselt.

Suurenema hakkab peidetud ärevus. «Ja kaob ka julgus minna avatud tööturule – äkki ma peaksin tegema midagi muud, sest enesehinnang on juba läinud nii halvaks.»

Samal teemal

Kuid loetelu on veel pikk, sest mistahes tervisemurede all keegi kannatanud on, kui ta satub töötüdimuse nõiaringi, võimenduvad need kiirelt. Siin võib peituda ka võti seletamatute, aga suurt ebamugavust valmistavate valude, ärevuse, paanika või muude sümptomite selgitamiseks – pidev tööl tajutav mutrikese tunne, kellest midagi ei sõltu. 

«Teadus on selline põnev valdkond, et seal kogu aeg uuritakse uusi nähtusi ja pannakse need konteksti,» selgitab Tiina. «Ei saa öelda, et rutiinset tööd pole kunagi varem olnud. Seda pole lihtsalt sellisel kujul teadvustatud. Töötüdimus on hiiliv – kui inimene teeb monotoonset tööd ja ei tunne enam neid heureka hetki, lukustub ta protsessidesse ja muutub masina osaks. Ja mis see hävitav aspekt seal on – see hakkab inimese minapilti mõjutama!»

Samal teemal

Mürgised protsessid

Ekspert kirjeldab, et selle tundega – töö on nõme, aga ma olen olukorra ohver, minust ei sõltu midagi, käib kaasas palju mürgiseid protsesse, mis mõjutavad kogu meeskonda. «Siis ma hakkangi rääkima, et juhid on lollid, protsessid on kehvad, info ei liigu,» kirjeldab Tiina Saar-Veelmaa. «Ainuke häda on selles, et inimene, kes seda ütleb, ongi võtnud juba sellise passiivse vinguva positsiooni – teised tehku! Seal ei ole väekat kohta, et kuulge sõbrad – need asjad saaksid olla palju paremini! Me tasalülitume, mugandume ja see tekitab tsentrifugaalefekti.»

Mida siit järeldada võib? Meeskondades, kus on palju vingumist, süüdistamist ja negatiivset suhtlust, on tõenäoliselt tõesti töötüdimus kusagil tagaplaanil juba hiilimas. Ja meeskonna moraali täielik murenemine ning kokkukukkumine on vaid aja küsimus.

Tiina Saar-Veelmaa
Tiina Saar-Veelmaa Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Harjutus – milline on sinu tööõnne seis?

Võta valge paberileht ja seitse minutit aega. Tõmba paberi keskele joon.

Kirjuta paremale poole kõik need tavapärased tööülesanded, mille kohta sa tunned – ma tahan. Ja vasakule poole kõik need asjad, mis on – ma pean.

Loe ülesanded kokku, arvuta protsent. Töösuhe on terve ja tööõnnega sinu jaoks asjad hästi siis, kui kehtib Pareto printsiip – 80 protsenti asju on selliseid, mida sa teha tahad ja 20 protsenti neid, mida sa pead tegema. Töötüdimus sind ei ohusta.

Kui tulemus on teine, siis tõsta teemaks, mida sa ise saaksid muuta. Väljapääsmatuid olukordi ei ole. Mõnda ülesannet täites oleks keegi teine palju õnnelikum, muutke tööjaotust. Või saaks seda töölõiku üldse mitte sellisel moel teha? Üha enam ülesandeid saab automatiseerida ja mehhaniseerida, et vabastada rohkem aega meeldivate ja loovate ülesannete joaks.

Allikas: Tiina Saar-Veelmaa

 Tsentrifugaalefekt tööl – mis see on?

«See on olukord, kus töö tõttu ka kogu ülejäänud elu ei kõla enam kokku ja tekitab hõõrdumist,» selgitab tööõnne uurija. «Liikumine, areng, kasv on ju elu mõte! Aga kui see seiskub, hakkab kõik lagunema. Väga libe tee on sattuda pseudomeelelahutuste küüsi, millest saab elu mõte. Need võivad olla klatš, tagarääkimine, liigne pidutsemine, ostlemine, liigne sportimine, narkootikumid, alkohol ja seksuaalne lodevus.»

Kui tööl on väga palju klatši, on see oluline märk – inimestel ei ole seal töökohas enam tegelikult huvitav. Ta täidab emotsionaalselt tühja aja millegi kättejuhtuva ja kahjulikuga.

Samal teemal

Tiina Saar-Veelmaa
Tiina Saar-Veelmaa Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Miks liigne töötamine junniks muudab?

Rutiinse töö mittetalumine on seotud ajuga. Meie põhiprogramm otsib välismaailmast selle kohta kogu aeg kinnitust ehk mammuteid, mida oleme tapnud – saavutusi või tunnustust ja märki selle kohta, et oleme olemas.

Kui aju seda tagasisidet ei saa, käivitub alarm. Seetõttu rahuldab inimesi sügavamal tasandil võimalus olla vajalik ja kasulik teistele, jätta endast püsivam jälg (olgu selleks saunale pandud uus katus, rajatud aed, restaureeritud tool, kirjutatud raamat vm) ning luba olla 102 protsenti mina ise koos oma tugevuste, nõrkuste ja isiklike väärtustega. Need kolm komponenti kokku moodustavad tööõnnevalemi.

Rahulolematud on need, kelle jaoks töö on end ammendanud. Nii võivad end tunda mainekate firmade töötajad – finantsistid, juristid, kes iga päev kasumi heaks rabavad ja käibenumbriteni küünitavad. Aga ka kõik teised.

Kõige värskemad tööpsühholoogia paradigmad kinnitavad, et inimesed soovivad piirideta karjääri, mis sobiks nende elustiiliga. Tööd, mis aitab end mõttekana tunda. Kahjuks pole meil ülemäära palju firmasid ja organisatsioone, kes selliseid karjäärivõimalusi pakuksid. Tulemuseks on läbipõlenud või alla oma võimete panustava töötajad. 

Jacob Levi Moreno on avaldanud mõtted, et kui inimesed enam ei loo ise, vaid tarbivad valmis maailma «konserve», kaotavad nad loovuse ja spontaansuse ning sellega ka võime muutustele elutervelt reageerida, elus toime tulla. Loomingulise eneseteostuseta on läbipõlemine garanteeritud. Loovus on ühiskonna sidusaine, mis annab paindlikkuse ja aitab inimestel kohaneda muutuva maailmaga.

Tundub olevat kurioosne, et «kõvad» teemad organisatsiooni tasandil (kasum, käive, efektiivsus) hoiavad juhtpositsiooni ja alavääristavad pehmeid teemasid ja inimesi kuni esimese suure krahhini – parimad lähevad ära, põlevad läbi, jäävad haigeks, äri jookseb ummikusse. Alles siis tuleb meelde, et inimene on inimene – haavatav, tunnustust vajav, ilu hindav, loov – kui kahju, et unustati seda märgata.

Kui inimene keskendub vaid kõvadele eesmärkidele ja numbritele, kohaneb ta ümber nägema inimeste asemel ressursse. Tema inimlikud jooned tihenevad ja tahenevad kuni ta ongi selline tihke mass, mis meenutab rohkem junni kui inimest.

Allikas: Tiina Saar-Veelmaa

Empaatia kaob

Kuid olukord ei muutu talumatuks mitte ainult inimese enda jaoks, vaid ka teistele. «Selle tagajärjel kaob inimesel ära empaatia,» hoiatab Tiina Saar-Veelmaa. «Ta on endaga nii pusas, et tal ei jätku enam ressurssi ega soovi teise inimese kingadesse panna. Tagajärg on see, et suhted töökohal muutuvad hästi toksiliseks!»

Samal teemal

Eriti ohtlik on olukord siis, kui töötüdimuse all tegelikult kannatab juhipositsiooni hoidev inimene. Ka seda tuleb ette, just pikaajaliste juhtide puhul. Talle võib inimlikult küll kaasa tunda, aga tegelikult on tema enda kohus töörõõm taas leida, vastasel juhul ta nakatab kogu kollektiivi ning kohtleb alluvaid nagu hingeta objekte, hävitades ka neid. Halb sisekliima ettevõttes võib näidata, et töötüdimuse sündroom selles ettevõtted on juba tavaliseks muutunud. «Me arvame väga tihti, et kui töökohtades muutuvad suhted toksiliseks, siis tihti avaldub mikroagressioon. Näiteks töötaja tuleb midagi küsima ja selgituse asemel talle nähvatakse: «Kuidas sa aru ei saa?!» See pole normaalne käitumine. See kihvatab ja jätab inimesele jälje. On väga palju inimesi, kellel selliste asjade kuhjumine viimaks plahvatab nii, et nad lõpuks hospitaliseeritakse,» hoiatab Saar-Veelmaa. «Kuid oluline on mitte teha järeldust, et inimesed ise on halvad. Pigem need halvenenud suhted on tagajärg, põhjus on hoopis mujal! Tegelikult on sellised probleemid halvasti disainitud töörollide tagajärg.»

Niisiis – kui sa probleemi eitad, kasvatad sa tegelikult selle mahtu ja kasvatad nii endale kui kaaslastele osaks langevat kahju. Töötüdimust tuvastades on õige aktiivselt lahendust otsida.

Tiina Saar-Veelmaa ja Kristinka. Teema on tõsine, aga lahendus on olemas.
Tiina Saar-Veelmaa ja Kristinka. Teema on tõsine, aga lahendus on olemas. Foto: Postimees

Kuula lõpuni kogu saade, saad veel teada järgmist:

  • Miks kohustundlik olla on saatanast?
  • Kuidas töötüdimust ära tunda?
  • Kuidas töötüdimust ära hoida?
  • Mida saab inimene ise teha?
  • Mida saab juht teha ja peakski tegema?
  • Kuidas käib talentide väetamine ja miks see juhi esmane kohus?
  • Kuidas mitte märkamine juhi poolt on töötajale «surmaotsus»?
  • Mis asi on ideosünkraatiline karjäär ja töödisain? Kuidas seda kasutada?
  • Mida tähendab «rätsepatööna disainitud» töökoht ja miks just see inimesi õnnelikuks teeb?
  • Mis on suurimad töötüdimuse ja halva töökliima tekitajad?
  • Rikkalikult konkreetseid, praktilisi soovitusi, et kahjulik tööelu taas tervislikuks ja inspireerivaks muuta.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 347 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Tiina Saar-Veelmaa
Tiina Saar-Veelmaa Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kes on Tiina Saar-Veelmaa?

Psühholoog, koolitaja, karjäärinõustaja, mentor ja tulihingeline tööõnne uurija. Ta konsulteerib organisatsioone, nõustab töötajaid, aitab probleeme lahendada ja tasakaalu leida.

Tiina Saar-Veelmaa põnevad tööteemalised artiklid leiad siit.

Karjäärinõustamises aitab ta asjatundlikult kaardistada tugevused, anded, unistused sotsiodünaamilisel meetodil ja keskenduda isikustatud eneseteostuse disainile, mis võimaldaks olla Sina ise. Lisaks on Tiinal põhjalik ülevaade tööturu võimalustest, majandusprognoosidest ja palgainfost. Ta aitab disainida isikubrändi ning leida ideid elustiiliettevõtte loomiseks. Kui on soov praeguses töökohas jätkata, leiab ta lahenduse ka selleks.

Tiina on pühendunud sellele, et inimeste tööelu saaks kasulikumaks nii inimesele kui ettevõttele ning inimesed oskaksid leida oma kutsumuse ja disainida endale ameti, mis tõeliselt rahuludust pakuks.

Rohkem teavet saab tööõnne leheküljelt Aaretesaar.

Veel ülimalt kasulikke ja kuulajate poolt kõrgelt hinnatud varasemaid saateid targema töötamise teemadel leiad siit: 

Samal teemal

Samal teemal

Samal teemal

Loe, kuidas tööga õnnelikuks saada!

Raamatud targemast töötamisest
Raamatud targemast töötamisest Foto: apollo.ee

«Tööga õnnelikuks»

Tiina Saar-Veelmaa

Tiina Saar-Veelmaa on radikaalse ütlemisega naine, mis teebki ta nõustajana nii väärtuslikuks. Ei mingit udu! Ta innustab inimesi looma selgust oma soovidesse ja eesmärkidesse ning õppima tundma, hindama ja arendama oma unikaalseid talente. Kust tulevad õnnetud töötajad? Nende hulgast, kes seda ei tee. Tiina leiab, et tööõnn on inimõigus: «Igal inimesel on õigus oma tööst, õpingutest ja eneseteostusest rõõmu tunda. Olenemata sellest, millises punktis me parasjagu oma elukaarel oleme, kas elame maal või linnas, tegutseme ettevõtjana või mõnel töökohal. Teadlased ennustavad, et eluea pikenedes teeme 11 karjääri.»

«Kuna veedame suurema osa oma ärkveloleku ajast õppides või töötades, siis mida õnnelikumad oleme selles keskkonnas, seda õitsvamad oleme oma elus tervikuna.» Kõike seda lugedes võib mõelda, et jaa... tore oleks! Või siis loobuda ja leppida, et see on vaid väheste privileeg. Aga ei! Töö, mis tekitab stressi, kus inimene ei saa kasutada oma talente, kus teda ei märgata ega toetata, on sõna otseses mõttes tappev. See pole liiga karmilt öeldud. Õnnetud töötajad kannatavad tõsiste vaimse- ja füüsilise tervise probleemide all, nende eluiga on lühem, elu tervikuna rõõmutum, enesehinnang madalam ja suhted halvemad. Tiina Saar-Veelma on tulihingeline tööõnne uurija, koolitaja, lektor ja nõustaja.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles