N, 21.11.2024
Ilm
Horoskoop
Mälestusraamat.ee
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Kontakt
Nõusolekud
RUS
ENG

NAISTEJUTUD ⟩ Kristinka luukered: «Näljutasin end nii hullusti, et kaotasin peaaegu...»

Copy

Mõni naine ei saa dieedi peale isegi mitte mõelda. See on lihtsalt liiga riskantne! Miks? Ta on läbi käinud kohutava toitumishäirete teekonna, mistõttu  oleks äärepealt kaotanud võime kunagi emaks saada! Miski hinna eest ei taha kukkuda tagasi sellesse põhjatusse kaevu, kus mittesöömise kinnisidee kogu elu mõtte alla kugistab. Kust ma tean? Ma ise olen selline naine. 

«No mis tal viga, paksuks ei lähe, eluaeg sama peenike!» Oeh... Ma olen seda lauset oma elus nii palju kuulnud. Vahel on see öeldud vihaga, vahel imetlusega, vahel kadedusega, aga keegi ei tea tõde. Lihtsalt pean ausalt ära rääkima, mis selle taga on.

Samal teemal

Mul on isiklik, õudne toitumishäirete lugu, mille tõttu ma peaaegu oleksin kaotanud võime emaks saada! Kuidas see täpselt alguse sai on tagantjärele keeruline täpselt öelda – küllap oli selle taga soov leida puuduvat armastust kontrolli kaudu. Kõike oli elus hirmutavalt palju ja kõik asjad tundusid liiga kaootilised. 

Kusjuures kõige jaburam on see, et ma polnud paks! Olen disainilt eluaeg olnud normaalkaalus, mul ei olnud väga suurt kalduvust juurde võtta. Oleks võinud rahul olla, aga ei! Saatuslikuks sai see, et olin häirivalt ideaalkaalu lähedal, aga siiski mitte päris see. Sama pikk nagu modellid, samasuguse luustikuga nagu modellid. Ja korraga tundus – ma peaksin järelikult olema ka sama peenike! Hakkasin ennast survestama ja modellimõõtu toppima. Ja näljutamine andis kiiresti tulemust. Õige pea sai sellest elu keskne telg ja kõhn püsimisest kinnismõte. Kohati tundus isegi, et kogu minu väärtus seisnes peenikeses kehas, millel number 34 rõivad elegantselt puusadele vajusid. Juurde võtta või midagi süüa näis võrduvat surmaga. 

Samal teemal

Kõik tundus normaalne! Ma polnud kunagi nii peenike, et keegi oleks kahtlustanud näljutamist ja see ongi kõige hirmsam.
Kõik tundus normaalne! Ma polnud kunagi nii peenike, et keegi oleks kahtlustanud näljutamist ja see ongi kõige hirmsam. Foto: Regina Herodes

Väga kiiresti arenesid välja traumaatilised toitumishäired. Hirmus on isegi meenutada, mida suhu panna julgesin. Mõnel päeval sõin veidi tatart, teisel kotikese porgandeid. Päevas ega öös polnud ainsatki sekundit, mil ma poleks toidust mõelnud, seda samal ajal paaniliselt kartes ja endale keelates. Naistearst vaatas mu kontkõhna keha ja hoiatas: «Kui sa otsekohe sööma ei hakka, siis sa ei saa mitte kunagi lapsi! Kui sa näljutad ennast nii hullusti!»

Samal teemal

Kohtumine selle targa arstiga sai pöördepunktiks – olen talle tänaseni tänulik. Siis korraga jõudis teadvusse, et elus on muudki peale peenike püsimise. Siis tegin otsuse, et soovin sellest olukorrast välja tulla ning näljutamise jama ära lõpetada. Tsüklit ei olnud mul juba ammu, aga see ei tundunudki enne arsti juurde minekut probleem. Nüüd panin need kaks asja kõrvuti – minu ühiskondlikult aktsepteeritav vorm versus minu võimalus olla kunagi ema. Ja seal polnud midagi võrrelda! Täna olen kolme lapse ema ning see on suurim õnn ja varandus, mis elus olla võib. Ma ei annaks endale iial andeks, kui oleksin tol hetkel sundmõtetesse kinni jäänud ja valinud selle hulluse ajel kõhnuse!

Kristinka – tavaline, terve ja parajas mõõdus inimene. Arvestage, et toitumishäirete perioodil kaalusin ligi 20 kg vähem!
Kristinka – tavaline, terve ja parajas mõõdus inimene. Arvestage, et toitumishäirete perioodil kaalusin ligi 20 kg vähem! Foto: Meeli Küttim

Mis aga oli kõige hirmsam? Ma ei näinud mitte kuidagi haige välja! Kahekümnendate algusaastates keha pidas pealtnäha kõik vastu. Olin perfektsete mõõtudega, ei tundunud mitte kuidagi nälginud. Nägu oli sile, silmad säravad, juuksed paksud ja ilusad. See kõik nägi välja ohtlikult normaalne! Ehkki tegelikult olin aastaid ennast näljutanud.

Samal teemal

Ja see on väga suur lõks. Inimesed kõrvalt ei saa aru kui suures probleemis ja kriisis sa oled. Kogu selle pealtnäha väga ilusa välimuse taustal olin ma tegelikult üliõnnetu, väga üksildane, tohutu suurtes toitumishäiretes, mul ei olnud tsüklit ja ma ei olnud enam üldse funktsioneeriv naine! Tagantjärele meenutades neid kahte-kolme kondist aastat mu elus nagu polekski. Mu maailma ei mahtunudki eriti muud kui mittesöömise psühhoos. See röövis kogu elu. Mõtlen õudusega, kui see oleks kestnud kauem. Sofi Oksanen on oma raamatus «Stalini lehmad» väga hästi kirjeldanud, kuidas toitumishäire varastabki inimese terve elu ära ning et «50 kg kaalumine on täiskohaga töö».

Samal teemal

See oli väga jube periood mu elus. Sain sellest välja suurte raskuste ja tagasikukkumistega, üldse mitte nii, et ükskord arst ütles ja muutsin suunda. Alguses mu keha võitles vastu – juurdevõtmine osutus väga vaevaliseks. Aeg-ajalt kukkus kaal tagasi, aeg-ajalt kukkusin enesesüüdistusse, et veidigi suurem vorm on inetu, paks ja kole. Ei saa salata, et leidus ka sõpru moeringkondades, kes kommenteerisid: «Sa olid ju nii ilus ja peenike, mis sinuga küll juhtus?» Elada tahan! See ilus-peenike oli surmaeelne seisund!

Ära usu! Pealtnäha täitsa terved, noored inimesed. Sõbranna vasakul on modell ehk niigi juba väga sale inimene. Kondine Kristinka paremal.
Ära usu! Pealtnäha täitsa terved, noored inimesed. Sõbranna vasakul on modell ehk niigi juba väga sale inimene. Kondine Kristinka paremal. Foto: Regina Herodes

Aga ma ei andnud alla. Taastumine nõudis aastaid tööd, kuni jäin püsima tervisliku kaalu ülemisse ossa. See on suurus, kus olen umbes 20 aastat olnud. Täpselt ma ei tea, kuna ma ei kaalu ennast. Ma ei ole kindlasti peenike! 

Samal teemal

Isiklik toitumishäirete läbielamise traagika on põhjus, miks ma kaaluteemas absoluutselt ei suuda sellist asja teha – teeme paremaks, muudame vormi, võtame veidike alla. Ma ei saa. Mul on traumaatiline kogemus taustal. Ainus asi, mida mina täna taga ajan, on tervis, hea suhe ja side endaga. Kui ma liigun ja söön häid asju, siis ainult nende põhimõtete raames. Kuni see parandab mu enesetunnet, kuni mul on mõnus, kuni ma ei pea mitte midagi endale keelama. Isegi kui ainuüksi mõtlen – sööks natuke vähem –, läheb häirekell tööle: «Mäletad, Kristinka, kui halb sul kunagi oli!» Ja ma ei tee seda üldse.

Sest see on minu lõks. Ma olen kukkunud sügavasse kaevu, ma tean, kus see kaev on ja et minu jaoks seal piirdeid ei ole ja ma ei julge sinna ligi minna. Igal pool mujal ma võin reformida, arendada, ehitada ja muuta asju aina paremaks-paremaks-paremaks. Aga see ei puuduta minu keha ega minu välimust.

Sel korral teie küsite ja Kristinka vastab.
Sel korral teie küsite ja Kristinka vastab. Foto: Erakogu

Vastused saavad veel küsimused:

  • Mis on sinu pika suhte saladus?
  • Kui kaua sa abielus oled?
  • Milline inimene sa tegelikult oled?
  • Mis on inspireerinud nii palju töösaateid, kas tööõnn või tööprobleemid?
  • Kõik, mida tahtsite teada «Naistejuttude» köögipoolelt
  • Kust on pärit kunstianne?
  • Mis on sinu tasakaalus keha saladus?
  • Kuidas sa jaksad 24/7 olla siiras, südamlik, energiline, mitmekesine?

...ja lisaks palju muid küsimusi, vastuseid, teemaarendusi. See saade sündis teie soovil, kallid kuulajad. Tunnistan, päris kõikidele küsimustele ma ei jaksanud vastata. Kui soovite, teen sellest lisaosa.

Välimusele laieneb see samuti, need kaks asja on omavahel seotud. Miks ma pole mitte kunagi kasutanud ühtegi moodsat, noorendavat iluremondi meetodit? Ka seal on oma põhjus. Ma ei pane pahaks, kui teised teevad, see on igaühe vabadus. Inimesed on selle koha pealt erinevad ja see on väga normaalne mitte mõelda nii nagu mina.

Minu jaoks on enda loomulikku välimusse mittesekkumine üks osa sellest, et hoida head sidet endaga. Nii kui ma hakkaksin ennast kuidagi parandama, sisestaksin endasse ühes sellega sõnumi: «See, kes sa iseendana oled, ei ole piisav, hea ega ilus!» See lõhuks ära minu terve sideme iseendaga. Ja see tervislik side iseendaga on kõige väärtuslikum minu jaoks! 

Leian, et igaüks võiks tunda ennast oma kehas mugavalt ja piisavalt kõigi oma kilode, kortsude ja ekstratega, mis igaühel on siin, seal ja kolmandas kohas. Ma olen nõus olema see kortsus, kitsaste huulte ja rippuvate silmalaugudega, juuksed on ka juba natuke kehvemaks jäänud. Mis tahes on need minu ebatäiuslikkused – las nad olla! Inimesed ongi sellised, elu ongi ebatäiuslik ja see ongi väga lahe. Aga tehes mingi sekkuva liigutuse, kaotan kõige suurema väärtuse, mis on iseenda tingimusteta aktsepteerimine. 

See lugu ja saade sündis niisugusel meetodil: saatejuhiks olid kuulajad, nemad esitasid küsimusi. Kristinka vastas. Nii ausalt, kui oskas. Küsimusi on kõigi elualade kohta suhetest ja salakirgedest kuni töö ja taipamisteni. Saates on teemasid kümme korda rohkem.

Aitäh teile, armsad kuulajad! 350 saadet koos on kõva sõna.
Aitäh teile, armsad kuulajad! 350 saadet koos on kõva sõna. Foto: Kristinka maal

Aitäh, armsad kuulajad, et oleme tänu teile ja koos teiega jõudnud uhke ja ümmarguse 350. saateni! Kui midagi kõnetas, siis palun soovita saadet ja lugu ka oma sõpradele. Suur tänu selle eest.

Kuula lõpuni kogu saade, saad veel teada:

  • Miks igasugune kehakaalu korrigeerimine on minu jaoks välistatud?
  • Mis kehtib iluremondi puhul – just see on põhjus, miks ma midagi ei tee!
  • Kuidas on lood abieluga?
  • Mis on pika kooselu saladus?
  • Milline inimene on Kristinka tegelikult?
  • Miks tarkus «küsi ja sulle antakse» minu elus hoopis teistmoodi töötab?
  • Mis on varjatud põhjus tööteemaliste saadete taga?
  • Kuidas on kulgenud teekond töömaailmas, mis on ämbrid ja mis õnnestumised?
  • Mismoodi see käib – «konstruktor läheb peas tööle»?
  • Väga palju isiklikku Kristinka kohta, mida teada soovisite.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 350 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Valik hetki Kristinkast

Olen kolmest õest keskmine, kunstniku Ott Herodese ja koolitaja Luule Herodese laps. Mu ema on surnud, isa tänaseni tegevkunstnik. Vanaema Ljudmilla Herodes oli Eesti esimene naislendur. Suguvõsas domineerivad ametid on kunstnik ja psühhiaater.

Olen lojaalne inimene – 24 aastat pikas püsisuhtes, 10 aastat praeguses töökohas Postimehes, 14 aastat enne seda Kaubamaja loovjuhi ametis ning veel varem 10 aastat tantsuõpetaja «Panda» stuudios. Kõigi elu jooksul kogutud sõpradega olen tänaseni sõber.

Õppinud olen EKAs moekunsti, lisaks kehakultuuri, futuroloogiat, turundust, juhtimist. Räägin viit keelt. Pidev juurdeõppimine ongi peamine hobi. Ma ei leia, et midagi hästi oskaksin – alati saab paremini.

Neile, keda huvitavad alternatiivsed tähendussüsteemid:

Päikesemärgilt olen Kaalud, Kuu Kaksikutes, 6 planeeti Skorpionis. Ehk eemalt näed malbet Kaalude esindajat, lähedalt suhtlusaldist Kaksikut, aga nähtamatuks jääv südamik kannab Skorpioni jõudu. Astroteemadest rohkem saad lugeda Margit Korbe lugudest portaalis Elu24.

Igor Mang tegi mulle 12-aastasena sünnikaadri, kuhu kirjutas nii: «Sina pead sõnadega leiba teenima, kirjutama ja rääkima. Välimuselt oled Veenuse-Kaalud, tegelikult Saturni-Kaalud. Sinu asi on juhtida ja otsustada, mitte õrn ja ilus olla. Ja sa oled üldse Marsi inimene, keevaline seal kena Kaalu sees.»

Human Designi tüübilt olen Projektor. Domineerivad väravad:

57 Kirgas Intuitsioon (intuitiivne teadlikkus ning leebe viis seda väljendada), ühenduses 20 Tunnetuse häälega (võime öelda välja asju, mida teistel on vajalik ning toetav kuulda).

48 Tarkuse Kaev (elu sügavuste tundma õppimine) ühenduses 16 Meisterlikkusega (talent, energia ja pühendumine)

61 Sisemine Tõde (võime teha vahet tõel ja valel) ühenduses 24 ratsionaalse mõistusega (vaikiv mõistmine).

Iga vaba hetke veedan looduses – maalin, matkan, avastan inimesi ja maailma.

Veidrused: elus ära söönud kõigest 2 krõpsu, aianduses absoluutselt andetu, unustab täiesti tavalisi sõnu ära, sööb kriiti, naerab ja nutab palju.

Meeskonnakaaslased nimetasid lisaks: «Kartmatu! Sa ei suuda absoluutselt paigal püsida. Mõnus puhkus on sinu arust see, kus saab riskida ja kalju kohal kõõluda. Sa oled väga tugev – olen oma silmaga näinud, kuidas sul peaaegu õnnestus lahti tõmmata uks, millel peal oli kirjas «lükka». Suudad tikk-kontsadega vabalt üle jääväljaku kepsutada, samal ajal stoorit tehes ja kolme veinipudelit kaenlas hoides.» Aitäh teile, mu kallis tiim! 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles