NAISTEJUTUD ⟩ Autismiga inimesed - kullatükid, geeniused ja truud armastajad
Selgitab kliiniline psühholoog Inga Grinberg
:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
23. mai 2024, 23:05
«Mina tahaksin väga inimestega suhelda, aga mulle tundub, et ma ei mõista nende keelt. Püüan sobida, mind tõugatakse kogu aeg eemale. Kahtlustan, et olen autist.»
Kes on inimesed meie keskel, kes ei talu kallistamist, tugevat valgust ja ootamatusi? Kellel on väga raske öelda «tere», aga kerge olla truu armastaja?
Selgitame lahti autismispektri häired. Neid inimesi on aina rohkem. Ja nende elu on sageli täis traumat ja karme katsumusi. Kõige valusamalt teeb neile haiget, et neid ei mõisteta.
«Palun tee saade autismist. Neid inimesi on meie keskel nii palju ja keegi ei saa neist aru! See vajab nii väga selgust!»
Esimene selline kiri ja palve jõudis «Naistejuttudeni» juba aasta tagasi. Neid lisandus veel ja veel. Aga kuna vaimse tervise teemadesse tuleb suhtuda alati väga vastutustundlikult, ootas autismiteema lahtiharutamine tõelist asjatundjat.
Kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Inga Grinberg, kes puutub kokku oma praktikas psühhiaatria- ja psühhoteraapiakeskuses Sensus ka autismispektrihäirega patsientidega, on seda teemat sügavuti uurinud ning proovib teraapiatöös autismiga patsientide toimetuleku paranemisele kaasa aidata. Lisaks puudutas mind kui pühendunult ja hoolivalt Inga sellise eripäraga inimestest räägib. Kuidas autismispektrihäire jooni ära tunda enda ja teiste juures? Kuidas autistlike joontega inimesi aidata ja mõista? Heidame hämarale autismispektrile valgust!
Lisatud valik kuulajate kirju saatele:
Oumaigaad, kuidas see Autismi podcast käib nii totaalselt minu pihta! Aitäh!!!
Olen alles esimese kolmandiku ära kuulanud ja juba pean tegema pausi, sest need faktid ja see arutelu teie vahel, mis on nii õige! See on midagi, mida ma pole kunagi elus saanud ega kuulnud....tunnen ennast nii omas kohas ja hästi
Ma ei arvanud, et inimesi nagu mina on veel! Ma olen nii õnnelik praegu. Nagu kivi oleks kaelast kadunud.
Kuulan viimast saadet. Nii hea ja väga palju kõrva taha panna! Mina tänan!
/nginx/o/2024/05/14/16070843t1h98ec.jpg)
Mina tahaksin väga inimestega suhelda, aga mulle tundub, et ma ei mõista nende keelt. Püüan sobida, mind tõugatakse kogu aeg eemale. Et ma olen imelik. Püüan käituda samamoodi nagu teised, aga nende silmis on see ikka veider. Sellest on tekkinud täitsa omaette hirm. Isegi kui mind alguses võetakse omasugusena, siis muretsen – nagunii nad saavad varsti aru, et olen teistsugune. Kahtlustan, et olen autist.
***
Ma ei taha üksi olla, aga ma ei tea, kuidas leida endale õige kaaslane. Millegipärast tõmban manipuleerijaid või sõltlasi, ma ei oska neid ära tunda.
Milles autistlik eripära avaldub?
«Üksainus joon ei viita autismispektri häirele,» sõnab kliiniline psühholoog, peatades inimeste hoogu iseennast ja teisi diagnoosima tõtata. See töö jäägu siiski asjatundjatele. «Autismispektri häirel on oma kriteeriumid, mis peavad olema täidetud selleks, et saaks liikuda edasi. See on suhteliselt keeruline ja väga lai häire. Mis nende puhul eristub, on sotsiaalse suhtlemise defitsiit. Tal on raske teistest aru saada, tunneb, et teda ei mõisteta ja sageli tunneb, et teda tõrjutakse.»
«On leitud, et autistlike joontega inimesel on raske lugeda informatsiooni teise inimese silmadest, tema pilk uitab rohkem otsmiku piirkonna ja kaelapiirkonna vahel. Nad meeleheitlikult püüavad sotsiaalset infot saada, aga ei saa seda kätte. See on tegelikult väga hirmutav! Nad tajuvad seda juba lapsena, aga eriti siis, kui algab teismeiga.»
Selline aju eripära on kaasasündinud ning paneb autismispektri häirega inimese väga tugeva sisepinge alla. Pealtnäha tundub tema käitumine kummaline, aga temale endale on see olukord tõeliselt raske ja segadust tekitav. Kujutlege end üksi maailmas, kus kõik mõistavad justkui sama keelt, aga sinule ei anta sõnaraamatutki...
Fakte autismist
Tänaseks ei ole täpselt teada, mis autistlikku eripära põhjustab. ASH (autismispektri häired) on seotud geneetilise eelsoodumusega (haruldased geneetilised mutatsioonid või tavaliste geneetiliste variatsioonide kombinatsioonid), mis on koostoimes sünnieelsete ja varajaste sünnitusjärgsete keskkonnateguritega. Vanemate käitumine ei põhjusta ASHd.
Autism ei ole haigus vaid neurovariatsioon - sellesse võikski suhtuda nii enda kui teiste puhul nagu eripärasse ühes oma eeliste ja raskuskohtadega.
90–92 protsendil juhtudel on autismispektri häired pärilikud. (Võrdluseks, ATH puhul on sama näitaja 86 protsenti.) Kui diagnoositakse laps, tasub konsulteerida ka vanemat.
40–80 protsendil juhtudest kaasneb autismispektri häire diagnoosiga ATH diagnoos.
19–20 protsendil juhtudest kaasneb ATH diagnoosiga autismispektri ehk ASH diagnoos.
Inimene kasutab suhtlemisel verbaalseid ja mitteverbaalseid märguandeid, kehakeelt, miimikat jm, et jagada teistele arusaadavalt oma mõtteid ja tundeid. Autistlikke joontega inimesel on nendes oskustes püsivad raskused.
Omane grupis ajaveetmise vältimine. Ühiskondlike ja avalike ruumide vältimine või külastatakse neid kindlatel aegadel, kui pole ohtu sotsiaalseks kontaktiks.
Sotsiaalne haavatavus on kõrge igapäevastes valdkondades: lähisuhted, töö või kool, tervis jm. Suhtluse defitsiit ei tulene huvi puudusest, vaid oskuste puudulikkusest. Sageli kogetakse kooli- või töökiusu.
Autism ja autistlikud jooned on suitsidaalse käitumise kõrgendatud riskifaktorid (Cassidy et al., 2022). Autismispektrihäire esinemine tõstab suitsiidiriski 4-8 korda (Kolves et al., 2021)
ASH diagnoos on emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise riskitegurid. Ohustatus sõltuvuskäitumistest, toitumishäiretest, alkoholist, meelemürkidest, psühhotraumadest, ebatervetest suhetest on keskmisest oluliselt kõrgem.
Meestel on austlikke jooni lihtsam märgata, kuid neid esineb mõlema soo esindajate hulgas võrdselt.
Teraapiast on abi toimetulekuoskuste, sotsiaalsete oskuste parandamisel ning lähedaste toetamisel. Medikamentoosne ravi autismile puudub – ravida saab kaasuvaid häireid (ärevus, depressioon).
Pöördumise põhjuseks on autistlike joontega inimesel valdavalt ärevushäire või depressioon. Depressioon või ärevus on sekundaarsed, autismispektri häire on primaarne.
Kaasuvaid häireid esineb sageli mitmeid – sõltuvushäired, söömishäired, obsessiiv-kompulsiivne häire.
Autistlike joontega inimesele võivad probleeme tekitada:
- raskused suhtlemisel,
- sensoorne ülitundlikkus,
- toimetulek tempo ja pingetega, kiire väsimine ja läbipõlemisoht,
- kohanemisraskused, häiritus muudatustest.
Autistlike joontega inimestel võivad olla erakordsed anded:
- talent mistahes alal – eriti kombinatsioonis erihuvidega,
- erakordselt võimekas, kiire, tundlik ja süsteemne aju,
- rutiinitaluvus, püsivus, järjekindlus,
- pühendumisvõime, lojaalsus.
/nginx/o/2024/05/14/16070841t1hc03f.jpg)
Polegi nii haruldane
Kui sageli autistlikke jooni esineb? «Nüüd juba ühel 36st,» toob Inga Grinberg esile. Varasem esinemissagedus oli ühel 44st. Millest selline kasv? «Autistlikke häireid osatakse täna järjest paremini diagnoosida. See ei ole väga ammune teema,» tunnistab kliiniline psühholoog. «Maailmapraktikas on võimalik diagnoosida autismispektri häiret koos aktiivsus-tähelepanu häirega alles aastast 2013. Täna siin olles ma mõtlen suure südamevaluga nende naiste peale, keda ma võib-olla aastaid tagasi ei ole osanud diagnoosida. See ei ole lihtne diagnostika.»
Peaasi.ee andmetel saab Eestis igal aastal autismispektri häire diagnoosi 150 inimest. See arv oleks kindlasti palju suurem, kui abi oleks võimalik saada kõigil, kes ilma diagnoosita kannatavad.
Tänaseks on teada, et ka väga pikaajaliste psühhiaatriliste haiguste taga võib peituda avastamata autismispektri häire. Ja see teave võib aidata paljusid tagasi tavaellu, lausa päästa neid inimesi, keda ekslik ravi pole suutnud aidata.
Pikki aastaid arvati, et autismi seisundit esineb meestel rohkem kui naistel. Täna kinnitab Inga Grinberg aga viimastele andmetele ja enda praktikale tuginedes, et soode lõikes esineb seda häiret siiski võrdselt. «Naiste puhul lihtsalt on seda raskem märgata. Neid ei tunta ära, sest naistel esineb selline kriteerium nagu masking, tunnete kopeerimine. Tüdrukud on sotsiaalsetest kontaktidest rohkem huvitatud ja õpivad juba maast madalast suhtlemisoskusi jäljendama. Autistlikud jooned ei ole märgatavad, küll aga käivad enda erilisena tundmine ja raskused igapäevases suhtlemises selle inimese endaga kogu aeg südames kaasas. Näen väga palju naisi, kes on diagnoosimata.»
Autistlikud märgid
- Häiritus sotsiaalse kommunikatsiooni valdkonnas
- Võib esineda madal empaatia, raskused selle väljendamisel
- Ärevus ja hirm või vastupidi hirmu puudumine
- Ei vasta pilgule, pigem väldib silmsidet
- Ei tervita ega vasta tervitusele
- Rutiinivajadus, ärritub muudatuste peale
- Jäikus oma otsustes ja vaadetes
- Väga kitsad erihuvid
- Perfektsionism, vigade märkamine ja kriitilisus
- Detailsus, ei suuda aju detailidest välja lülitada
- Vähene või ebatavaline näomiimika
- Monotoonsus kõnes, suutmatus mõista kõnevärve
- Jäikus liigutustes, kohmakus, koordinatsiooniprobleemid
- Näo eripärad: suur silmade vahe, laiem näo ülaosa, tavalisest lühem nina (Missouri Ülikooli teadlaste avastatud)
- Mõni kehaline talent või ülivõime
- Vajadus ja soov toimuvat ette teada
- Tugevad reaktsioonid helile, mürale, valgusele, teatud materjalidele
- Talumatus kontakti, juhuslike puudutuste suhtes
- Seedetrakti probleemid, kõhukinnisus
- Ebatavalised toitumis- või magamisharjumused, tihti häiritus selles
Kas see käib minu kohta? Kehtib see mu kaaslase, lapse, kolleegi või sõbra kohta? Autistlikke jooni otsides tuleks võtta eesmärgiks luua mõistmist ja ehitada inimeste vahele sildu. Mitte mingil juhul ei tohi inimest leitud joontele tuginedes sildistada, solvata, haavata või ära tõugata.
Mõned jooned võivad avalduda, teised üldse mitte.
Inga Grinberg rõhutab, et stereotüüpset autismispektri häire esindajat ei ole olemas, igaüks on unikaalne.
:format(webp)/nginx/o/2024/05/08/16055789t1h2ecf.jpg)
Mis aitab autistlike joontega inimest?
Inimesele, kelle aju toimib enamikele sarnasel viisil, võib autistliku maailma mõistmine tunduda tülikas ja hirmutav. Miks ta pole nagu mina? Miks ta ei muutu, et mul oleks mugavam? Seda ei juhtu, ta jääb erinevaks. Kuid on täiesti võimalik õppida teineteise erinevustega toime tulema ja arvestama. Autismispektril inimene sinuga ise suhtlema tulla ei pruugi, aga kui sina ise ka talle ei lähene, võib ta kurvastada.
Ma vajan enda kõrvale inimest, kes aitaks mul aru saada suhtlusolukordade tähendusest. Sageli arutan ema või sõbraga mitu päeva ühte olukorda, et tunneksin end paremini.
***
Pean ette teadma varakult, kuhu lähen või mis toimima hakkab. Pean teadma, kes osalevad. Väiksemgi ebakõla või ebamäärasus võib mind panna loobuma.
***
Ma olen kogu aeg väsinud, iga tegevus päevas võtab nii palju energiat. Ka teiste jaoks lihtne poeskäik võib minu jaoks olla ületamatu väljakutse. Rahustid ja unerohi on teinud mind zombiks.
«Ta vajaks spontaansetele suhtlusolukordadele tõlki,» selgitab Inga südamlikult. Kõrge intellekti toel suudavad nad olukordadele, mis on tuttavad, omad toimetulekumehhanismid ehitada. Suhtluse muudab nende jaoks lihtsamaks konkreetsus. «Jah ja ei. Must ja valge. Asjad peavad olema selged. Liiga palju täiendsõnu muutub tema jaoks müraks ning väsitavaks.» Hea taktika on küsida selgitust – autistlikul inimesel on küll ebamugav seda teha, kuid see aitab selgust saada. Ja rahustav on teada, et kõik inimesed vajavad vahel selgitust.
Autistlike joontega inimesele ei saa ka öelda, et see, kuidas tema maailma kogeb, on tema enda tõlgendus, ei – enamjaolt need on faktid. «Nende puhul peame arvesse võtma, et kui ta ütleb, et kolleegid ei räägi temaga ja jätavad ta välja, siis see ongi päriselt nii,» toob Grinberg näite. «Ja kõrvale ei jäeta teda lihtsalt niisama, vaid sellepärast, et sellise inimesega on ebamugav suhelda.» Selline reaalsus on autistlike joontega inimesele valus ning võib endasse tõmbumist, eraldatust ja suhtlemisraskusi veelgi võimendada.
Suureks toeks sellise aju omanikule on toetav struktuur – kui võimalikult suur osa asju päevas on ette teada, tuttavad, korduvad ja rutiinsed.
Me tahame suhelda, me lihtsalt ei saa...
Levinud arusaam autistlike inimeste kohta on, et neid huvitavad numbrid ja asjad, mitte inimesed. Usutakse, et neil polegi tundeid, tahavadki omaette olla ega soovi suhelda. Vahel on nad sellise kaitsekilbi tõepoolest omaks võtnud, kuid üldjuhul on tegelikkus välisest muljest sootuks erinev.
Tahaksin olla mitte nii tundlik ja rohkem sotsiaalne, tahaksin rääkida teistega vabalt. Mul on raske võtta initsiatiivi. Sõber küsib – kuidas läheb, siis mina ei küsi vastu. Viisakuspöördumistele – tore näha, sina ka siin jm – on mul raske vastata. Mu vastused on õpitud, motoorsed.
***
Sotsiaalsed olukorrad – koosolekud, seminarid, grupitööd, vestlused – tekitavad probleeme. Tunnen, et ei suuda end kehtestada. Mul on palju häid ideid, aga midagi öeldud ei saa. Tunne, et mind ei võeta kuulda. Võin päevi ette mõelda, mida küsitakse, mis väsitab ja kurnab. Peale olukorda hiljem analüüsin tunde või päevi, miks teised just nii käitusid, miks nad domineerivad ja ei arvesta minuga.
***
Ma olen kade nende peale, kes oskavad suhelda. Lähen närvi, kui mind ei mõisteta.
***
Ma olen kuulnud, et autistidele ei lähe teised inimesed korda. Aga mina ei taha ju omaette olla! See pole tõsi! Ma pole üldse see, kellele teised korda ei lähe, aga neile tundub nii.
***
«See on väga õige tähelepanek, neile tõesti tundub nii,» kinnitab Inga Grinberg praktikast oma patsientidega. «Autistlike joontega inimene siiski väga soovib suhelda, väga soovib kuuluda ja olla tähele pandud. Aga need sammud, mida ta teeb, viivad teda eemale. Nad on järsud või otsekohesed, sest sellisest stiilist saavad nemad ise aru. Teistsugust suhtlemisstiili, mis on seotud müra ja läbi lillede ütlemisega, peavad nemad ise valetamiseks või keerutamiseks.»
Karm öelda, kuid just selline veidike ebasiiras ja kõike sugugi mitte ausalt väljaütlev suhtluslaad on valitsev standard. Autistlike joontega inimesed seda ei oska ega pea ka vajalikuks. Grinberg on kohanud ka patsiente, kes väidavad, et neid teised inimesed absoluutselt ei huvita. Kui teise panus aga tööalaselt vajalikuks osutub, muutub kohe huvitavaks ka inimene. Eitamine võib olla ka kaitsereaktsioon varasemate haiget saamiste tõttu.
Sarnasus ei aita
Kas kahel autistliku eripäraga inimesel on teineteist lihtsam mõista? «Ei ole,» tuleb asjatundjalt aus vastus. «Sellepärast, et nad reguleerivad suhtlust nii, et inimene valmistab end hästi pikalt ette – mõtleb ja analüüsib kõik läbi. Nüüd kui mõlemad partnerid käituvad sarnaselt, võivad nad hakata üksteist üleanalüüsima ja lähisuhtes on see keeruline.» Erandiks võivad olla paarid, mida seob üks ühine väga köitev erihuvi, millega tegelemine muutub kogu elu teljeks.
Lihtsaim on autistlike joontega inimesel olla empaatilise kaaslase kõrval, kes tema eripära teab ja aktsepteerib, ning on piisavalt iseseisev andmaks talle ruumi ja taastumisaega, mida ta vajab. Milline oleks unistuste suhe autismispektri häirega inimese jaoks? Inga Grinbergi patsiendid on seda kirjeldanud nii: mulle väga sobiks see, kui me elame erinevates kodudes ja saame siis kokku, kui mina seda soovin.
Arvamus, et autistlike joontega inimesed ei saa teistest aru, on samuti ekslik – nad saavad informatsiooni lihtsalt erinevalt. «Tegelikult nad loevad inimesi üsna hästi,» sõnab kliiniline psühholoog. «Aga kuna nad kogu aeg otsivad ohtu, siis on neil omad strateegiad.» Mõni patsient maskeerib silmsidet ja loeb sekundeid, teades, et teine inimene temalt silma vaatamist ootab. Psühhoterapeut soovitab varuda mõistmist – autismijoontega inimene vajab suhtlust, kuid suhtlusolukord – olgu kuitahes väike – on talle väga väsitav. Kui ta soovib pausi, siis ta tõenäoliselt seda tõesti vajab.
Arvamus, et autistlike joontega inimesed ei saa teistest aru, on ekslik. «Tegelikult nad loevad inimesi üsna hästi»
Küllalt tavaline on ka see, et suhtlusolukorras kohatult käitudes või isegi haiget tehes ei pruugi autistlike joontega inimene sellest ise üldse aru saada. Olukord võib hoopis temale haiget teha. Inga Grinberg paneb südamele, et paariterapeudid võiksid enne tööle asumist kõigepealt veenduda, kas partnerite suhtlemisraskuste taga ei peitu ühe või teise partneri teistsugusus või autismispektrile viitav eripära. «Muidu need inimesed võivad jääda paariteraapias aastateks käima ja ei saagi abi, mida otsivad. Aga kui paariterapeut oskab autismispektri eripära märgata, saab teadlikult treenida suhtlusoskusi, kuulamisoskust ja oma ootuste selget väljendamist. Need inimesed võivad väga ilusti õppida teineteisest aru saama.»
Elu ülitundlikuna
Julm paradoks autistlike joontega inimeste elus on see, et ümbritsevatele võivad nad näida tuimad ja tundetud. See on kaitsekoorik, tegelikult on nad ülitundlikud!
Ma ei talu kallistamist! Sünnipäevad kontoris on väga karm kogemus minu jaoks.
***
Šoppamine, ere valgus kauplustes, müra ja palju inimesi. Ühistranspordis palju võõraid liiga lähedal... Kogemata puudutused, kui teised mööduvad. See kõik on mulle väga raske! Kuidas seal oma enesetunnet parandada?
«Nad on sensoorselt ülitundlikud,» selgitab Inga Grinberg. «Tajudele, lõhnadele, värvidele ülitundlikud või vahel ka ülitundetud. Lisaks on nad ülitundlikud oma kehalistele sümptomitele, mistõttu käivad nad sageli arstide juures. On mõlemad äärmused, keskmist pigem ei ole.» Tundlikele inimestele väljakutsuvaid situatsioone püütakse vältida või siis kasutada abivahendeid.
Sensoorne ülitundlikkus pole samuti asi, mida need inimesed endale ette kujutaksid või positiivse mõtlemise abil muuta saaks. Ei! See on aju eripära. «See tähendab seda, et kerget ebamugavust nagu pluusi silti tajuvad nemad karjuva kraapimisega, mis tõmbab naha verele.» Eripära lähtub ka sellest, et neil inimestel on raske oma aju detailidest välja lülitada. «Nende inimeste alarmsüsteem on justkui hästi-hästi tundlikuks sätitud.»
Kust saab abi?
Tasub pöörduda Eesti Autismiliitu. Nende siht on toetada autismispektri häirega inimesi ja nende peresid ning kaitsta nende õigusi.
Tuge pakuvad ka Eesti Autistlike Naiste Ühing, mittetulundusühing Eesti Autistide Liit ja Ivica Mägi Autismikool.
Peaasi.ee pakub nõustamist, teavet autismispektri häire kohta, videoid sarnase mure all kannatavate inimeste kogemustest.
Ausad faktid: psühhiaatreid, kes oskaks autismispektri häireid ära tunda ja diagnoosida, on Eestis täna liiga väge. Teemas pädevaid kliinilisi psühholooge on samuti vähem kui oleks vajadust. Diagnostika on keerukas.
«Väga paljusid autistlikke inimesi aitabki juba enda eripära teadvustamine ja aktsepteerimine. Kui need inimesed kasutavad seda, mis neil on ja ei tee ennast maha omaduste pärast, mida neil pole. Oma huvide leidmine, akadeemiline haridus. Kui nad täidavad oma aja huvipakkuva alaga, siis nad ei tunnegi ennast nii erinevana.»
Inga Grinberg rõhutab, et autistlike joontega inimesed on ressursikad ja võimekad. Paljud kõrge intellektiga autistlikud inimesed ei vaja mingit teraapiat ega ravi, nad suudavad endale ise vajalikud tugistruktuurid disainida. Vaja on vaid teadlikkust ja toetust.
«ASHga diagnoositud naiste sõnul on kõige abistavam info olnud oma diagnoosi mõistmine, läbi selle iseendast aru saamine, aktsepteerimine, varasemate eluraskuste ja käesoleva seisundi ümberraamistamine ja sellele toetudes tulevikusammude planeerimine,» lisab Inga Gringerg lootust.
Elu täis ränkasid kogemusi
Kui autistlike joontega inimene oma eripärale selgitust ei leia, võib elu võtta traagilise pöörde. «Hakatakse olukordi vältima,» loetleb Inga Grinberg. «Väga levinud on sõltuvusained. Alkohol on hästi kiire rahusti, mida kasutatakse selleks, et leevendada meeleolu, ärevust ja saada suheldud. Paraku on alkohol lühiajalise kasuteguriga ja muutub sagedasemal tarvitamisel pigem olukorda kahjustavamaks.»
Olen nii ebakindel, ei saa ennast usaldada, ma ei tea, millal mu aju mind alt veab ja kokku jookseb. Lülitun välja nagu masin, ei kuule, ei suuda tegutseda, ei vasta inimestele.
***
Ma ei taju nälga ega janu. Võin olla terve päev joomata, süüa haruharva, mistõttu võin minestada ja tunda end halvasti. Sageli olen väsinud, pea või kõht valutavad, olen kurnatud, mustas meeleolus.
Mainitud «rahusti» vajamine on tegelikult oluline märk, mida ei tohiks tähelepanuta jätta. «Kui inimene on aastaid tarvitanud rahustit, siis tasuks otsima minna, mis eripära sellel inimesel on, miks ta seda rahustit vajab?» Grinberg teab, et nii mõnigi diagnoosimata autismispektri häire all kannataja leiab pikaajaliste rahustitarvitajate ridadest.
Autismispektri häirega inimest ohustab ka see, et tema süsteem, mis reageerib füsioloogilistele näitudele, võib olla justkui välja lülitatud. «See on üks osa kaasasündinud eripärast,» teab psühhoterapeut. «Kui tüdrukul diagnoositakse söömishäire, siis sealt võiks otsida esimese sõeltestina autistlikke jooni.»
Ohte on aga veelgi hullemaid! Südantlõhestav tõde on, et nende inimeste elukäik on täis traumaatilisi kogemusi, ärakasutamist, mürgiseid suhteid. «Kuna nad on ausad ja usaldavad, siis nad sageli ei märka, kui suhe muutub düsfunktsionaalseks. Nad ei näe neid olukordi, kus on tekkinud oht nende elule või tervisele,» hoiatab asjatundja. «Nad on väga haavatavad psühhotraumadele, seksuaalsele ja füüsilisele väärkohtlemisele. Nad ei oska läbi näha, kui neid kurjasti ära kasutatakse.»
Mis oleks alternatiiv traumadele, rahustitele ja alkoholile? «Varajane märkamine ja varajane mõistmine,» on Inga Grinberg konkreetne. «Mida varem nende inimeste eripära mõista, seda rohkem saab keskenduda sellele, mis neil on hästi. Nende võimalus areneda, õppida ja edasi jõuda on väga suur.» Akadeemilise hariduse lisandudes muutuvad autistlike inimeste isiksuse jooned nagu perfektsionism, jäikus, süsteemsus, loogilisus, töökus, järjepidevus ja ausus väärtuseks omaette. Inga Grinberg kinnitab, et pole ainsatki eluala, kus tipus poleks justnimelt autistlike eripäradega inimesed. «Kitsapiirilised huvid võivad väljenduda ükskõik kus, ka tippspordis.»
/nginx/o/2024/05/14/16070847t1h7cc4.jpg)
Noortel on vaimse tervise muresid küllalt palju, mis võiks luua soodsa pinnase erinevuste mõistmiseks ja aktsepteerimiseks. Ometi lendab nende kõnepruugis üsna lihtsalt sõna: «Autist!» Ühes teadlikkuse tõusuga vaimse tervise teemade vallas on kahjuks sagenenud ka selle teabe solvav ja pahatahtlik kasutamine. Kuid sõna autist uisa-päisa pruukida ei tasuks. Leidub oma eripära aktsepteerivaid autiste, kes eelistavadki just konkreetset pöördumist, kuid mitte kõik pole sellised. Näiteks need, kel on alles kõhklused, kuid mitte täit selgust. «Sest see on sildistav ja solvav,» selgitab Inga Grinberg hoolivalt. «See ei ole ju inimene ise, vaid mingi kitsaskoht tema elus. Kui oleme põdenud näiteks infarkti, siis me ei taha, et meid defineeritaks selle järgi: «Näe, südamehaige tuli!»»
Autistlike joontega inimesed viivad maailma edasi
Arvatakse, et suur hulk silmapaistvaid suurkujusid ajaloos olid autistlike joontega. Albert Einstein, Isaac Newton, Michelangelo, W. A. Mozart, Bob Dylan, Bill Gates, Woody Allenil kui paljud teised. Aina enam kuulsusi tunnistab avalikult, et on maadelnud autismist tingitud suhtlemisraskuste või muude muredega. Autismiga kaasnev stigma ja hirm õnneks aina väheneb.
Kartes sildistamist, väldib osa autistlike joontega inimesi ka diagnoosist teadasaamist. Enamik neist tegelikult aimab ning on oma eripära märganud. Vältimine on aga viga, mis maksab valusalt kätte inimesele endale – teadlikkus oma eripärast aitab inimest ja pakub suurt kergendust! Ah sellepärast tajun ma maailma teistmoodi! Ah sellepärast on mulle need asjad kerged ja need keerulised! «Diagnoos aitab inimesel selgitada, miks ta kogeb maailma ühel või teisel viisil,» ütleb Grinberg. «Ta pigem on inimesele abistav. Saame kasutada tõenduspõhiseid sekkumisi selleks, et inimest tema häire raskuskohtades aidata. Mina ütleks, et see on eripära – mõnel inimesel suuremate, teisel väiksemate variatiivsustega. Kahte sarnast autismispektri häirete sümptomitega inimest tegelikult maailmas ei ole, nad on kõik erinevad.»
Kliiniline psühholoog toob välja et autismispektri häired võivad olla kombinatsioonis mistahes identiteedi, isikuomadustega ja temperamendiga. Mõjutavad seda nii geenid kui varasemad kogemused. «Ja autismispektri eripäraga seotud jooned avalduvad negatiivset laadi pigem siis, kui keskkond inimest ei toeta. Näiteks invalideeriv keskkond, kus ta ei saagi tuge.» Parim, mida saab teha, on varajane märkamine ning toetava keskkonna pakkumine. Autistlike joontega inimene võib toimida neurotüüpilisest täiesti erinevalt. Teda võib olla väljakutse mõista. Temast jääb sageli mulje, et ta ei tahagi suhelda. Kuid alati tasub meeles pidada – see inimene on suhtlemisega hädas. Ära lase end heidutada järskudest kaitsereaktsioonidest või näiliselt tuimast pealispinnast. Kõige selle all on ta tegelikult erakordselt tundlik, kiinduv ja hella hingega inimene. Võimeline armastama pühendunumalt kui keegi teine.
Kullatükid
Autistlike joontega inimestel on mitmeid omadusi, mille märkamine ja mõistmine sulatab südame – neil on raske suhteid luua, kuid nad on truud ja jäägitult kiinduvad. «Nad leiavad endale turvalise inimese, kes on justkui tõlk välismaailmaga, kuid sellest inimesest on nad ka väga ohustatavad. Nad ei taju, kui nendega manipuleeritakse, ja nende silmis on see, mis teine ütleb, ju tõsi.» Nende heaolu aitab luua kindel inimene, kes kiindub ka neisse, mõistab ja siiralt hoolib.
Kuid kaaslase jaoks võib probleeme tekitada autistliku inimese harjumus otsida vigu ja ebakõlasid. «Me proovime lahti saada ideaalikastist,» kirjeldab terapeut. «See ongi oht, miks suhted, isegi sõprussuhted, murduvad. Tema peas on kaks kategooriat – asjad on kas õiged või valed, inimesed on kas targad ja rumalad.» Ka lähisuhetes ongi just ideaali mõranemine probleem, millega paariteraapiasse tullakse. Kui selline inimene suudab leppida, et suhelda võib ka mitteideaalse inimesega, muutub tema maailm palju rahulikumaks.
Intiimsuse vajadus autismispektri eripäraga inimesi ei defineeri, Inga Grinberg on nõustanud inimesi, kelle läheduse vajadus on äärmiselt suur ja ka neid, kes lähedast kontakti üldse ei vaja. «Hangumine on nende põhikaebus – kõike on korraga liiga palju,» selgitab terapeut. «Isegi siis kui ma seda soovin ja lähedussuhe on äärmiselt meeldiv, on füüsilisi aistinguid liiga palju ja samuti nende enda emotsioone.» Abiks on romantilised rutiinid paarisuhtes ja autistliku kallima teavitamine ees ootavast.
«Vahel kui paarina nõustamisele tullakse, siis ma küsin, mis sind võlus selle inimese juures,» jutustab Inga. Ja tõesti – autistlike joontega kaaslase juures osatakse nimetada päris palju plusse. «Ta ei peta mind kunagi, ta on alati aus, ta ütleb, mida ta soovib. Ta on väga kodune, ei käi õhtuti baaris.»
Autistlike joontega inimesed on väga truud oma enda otsusele, süsteemile ja rutiinile. Mistõttu leiab nende juurest maailmas üha haruldasemaks muutuva joone – tõelise truuduse. Maailmas, kus pühendumatus ja süvenematus on lausa epideemia mõõtmeid võtmas, võib autistlike joontega inimene mõjuda kullatükina.
Loe ja mõista autismi eripära
/nginx/o/2024/05/15/16074772t1hb57e.jpg)
Pete Wharmby «Ebatüüpiline»
Miks on autistlike joontega inimese elu nii ränk? Sest maailm nõuab temalt teistsugust käitumist, arvestamata tema eripäraga. Raamat avab ukse selle maailma mõistmisele. Autist pole mingi teise planeedi kodanik, vastupidi – me tunneme paljusid selliseid inimesi! Aga nad ei julge enda moodi olla, vaid on õppinud maskeerima. Ning tavalised asjad nagu helid, valgus, pidev kohanemine valmistavad neile suuri raskusi.
Raamat avab lähemalt autistlike inimeste elutunnetust, sõprussuhteid, andeid ja teeb seda empaatilisel ja sümpaatsel viisil, mida on lihtne mõista. Raamatu autor ise sai autismidiagnoosi alles 34-aastaselt pärast valusaid katseid suruda end neurotüüpilise enamuse seatud raamidesse. Autistlike joontega inimest ei saa muuta, teda saab õppida mõistma.
/nginx/o/2024/05/15/16074770t1hcd78.jpg)
Daniel M. Jones «Autism täiskasvanutele»
Haaravalt kirjutatud sissevaade autistlike joontega inimese maailma. «Mulle tundub, et kõik teised said kõigi vastustega käsiraamatu, aga mina ei saanud...» Autist seisab silmitsi paljude kirjutamata reeglitega ja mittesõnaliste ootustega, mida kõik teised tunduvad teadvat, aga tema mitte. See on hirmutav ja ebamugav. Raamatu autoril on endal autismispektri eripära. Kõike, mida kogeb autistlik inimene, suudab see raamat mõista. Dani raamat on täis praktilisi nõuandeid, mida lugejad saavad kohe ellu viia. Õpid, kuidas navigeerida tavaliste väljakutsetega, nagu suhtlemine, töökoha hoidmine või õpingutes edu saavutamine. Dani selge stiil, otsekohesus ja laialdased teadmised autismi kohta on mugavad lugeda autistlikele inimestele, aga ka kõigile teistele, lugemist lihtsustab konkreetne ja humoorikas laad. Raamat on inglise keeles.
/nginx/o/2024/05/15/16074859t1h6a06.jpg)
Paula Tilli «Teisiti. Minu aspergeri elu»
Autori siiras ja värvikas kirjeldus elust, mida tema elab ja mis on nii erinev paljude teiste omast. Miks toas olla on tema jaoks meeldivam kui soojal suvepäeval välja seiklema minna? Miks rutiin on talle tähtsam kui armastus oma kallima vastu? Miks ta sööb sama toitu iga päev ja võtab külla minnes alati oma roa kaasa, et ei peaks tundmatu toiduga kohanema. Teisalt kuulub autori maailma palju erakordseid võimeid, mida teistel pole. Paula toob välja tuhandeid värvikaid detaile, mis seda seisundit mõista aitavad. Ja mõistmisega muutub kõik – inimene mitte enam ei kannata oma sündroomi all, see pole tema jaoks enam autismispektri häire, vaid saab loomulikuks osaks tema elust ja identiteedist. Autismispektri häiret ei saa ravida ja autor leiab, et seda pole vajagi ravida. Isiksust ei saa muuta ja selle üritamine mõjub inimesele murdmisena. Paula Tilli soov on sarnaselt paljude sama eripära kaaslastega: «Palun, võtke mind sellisena nagu olen!» Raamatut saab tellida Eesti Autismiliidust.
Tony Attwoodi autismiteemalised videoid ja loenguid Youtube'ist. Dr Tony leiab, et autism on kingitus, kui õpid sellega elama.
Eestis selgitab autistlike joontega inimese maailmataju väga ilusasti lahti ka Birgi Soans, tema postitused leiad siit.
Süvene siin, mida autistid endast ise räägivad ning oma maailma avavad.
«Enamik autistlike joontega inimesi ei vaja ei abi, teraapiat ega ravimeid,» teab kliiniline psühholoog Inga Grinberg. «See on spektrihäire, nende inimeste eripära ei valmista neile toimetulekuraskusi, pigem annab neile isegi eeliseid. Nad on meie keskel, funktsioneerivad ilusti ja toetavad meid. Seda geneetikat on vaja, see on ühiskonnale kasulik. Nende teekond on lihtsalt teistsugune.»
Artiklile lisatud materjalid: kuulajate kirjad Kristinkale ning Inga Grinbergi patsientide kommentaarid. Avaldame ainult mõtteid, mida meil on lubatud jagada.
Kuula ära terve saade – saad teada:
- Kui sageli autistlikke jooni esineb? Millest see tuleb?
- Kuidas neid ära tunda?
- Mis autismispektril inimestele raskusi valmistab?
- Mis on negatiivselt afektiivne temperament?
- Millised võivad olla autismispektri häirega kaasas käivad eelised ja anded?
- Kuidas suhelda autistliku inimesega, et oleks võimalik teineteist mõista?
- Miks kahel autistlikul inimesel pole lihtsam teineteist mõista?
- Miks negatiivsed sildid nagu «nartsissist», «egoist», «vägivallatseja» jms võivad langeda ebaõiglaselt austliku inimese kaela?
- Kuidas autistlike joontega inimesed teistele haiget võivad teha?
- Mis asi on «masking»?
- Mis aitab?
- Kuidas võib autistlike joontega sündimine sinust kullatüki teha?
Milliseid mõtteid saade tekitas? Jaga oma arvamust ja seda, millest veel saadet soovid, olen väga tänulik. Kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee. Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 349 osa leiad siit!
Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.
:format(webp)/nginx/o/2024/05/14/16070844t1h0558.jpg)
Kes on Inga Grinberg?
Inga Grinberg on atesteeritud kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut, kes töötab psühhiaatria- ja psühhoteraapiakeskuses Sensus. Tal on Euroopa psühholoogitunnistus EuroPsy.
Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi psühholoogia eriala magistriõppe spetsialiseerumisega nõustamis- ja kliinilisele psühholoogiale. Ta on läbinud kognitiiv-käitumisteraapia põhiväljaõppe.
Praktilises töös on ta keskendunud noorukite ja täiskasvanute psüühika hindamisele ja individuaalsele psühhoteraapiale. Lisaks on erialases töös keskendunud kitsamalt aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning autismispektri häirele suunatud hindamisele ja psühhoteraapia sekkumistele.
Ta on Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu, Eesti Psühholoogide Liidu, Eesti Kognitiivse- ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni ja Eesti Lastepsühholoogide Ühingu liige.