N, 21.11.2024
Ilm
Horoskoop
Mälestusraamat.ee
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Kontakt
Nõusolekud
RUS
ENG

NAISTEJUTUD ⟩ Suhtekriis viis depressiooni: «Tahtsin autoavarii teha! Sõita suure hooga vastu puud»

Triin Mäe, kogemusnõustaja. Foto: Kristina Herodes
Copy

Kohtume, armume ja alustame suhet. Keegi ei mõtle, et jõuame suhtekriisi. «See juhtub kellegi teisega, meil on ideaalne suhe.» Triin Mäe jutustab siiralt, kuidas sügavasse kriisi sõudis justnimelt selline ideaalne suhe. «Mul oli kõik olemas – kena mees, ilus suur kodu, neli ilusat last, tegime kõike koos.» Ometi sellest ei piisanud.

«Minu kogemused on nii rajud, et kui ma neist kirjutaks, siis inimesed arvaksid, et olen need välja mõelnud,» ütleb Triin Mäe. «Sellepärast tahan oma kriise jagada!» Et teisedki tema valusatest paukudest kasu saaks, on naine õppinud kogemusnõustajaks. Praegu on ta veendunud – kriisi ei tasu karta. Aga ega kartmine aita ka, kriisist ei pääse keegi. «Selles kriisis olla on raske ja valus, aga selle taga võib olla see sädelev, elu muutev maagia!»

Samal teemal

Et mitte haiget saada, teen parem ise haiget!

Triin on kasvanud üles emotsionaalselt vägivaldse isaga, loonud suhte nartsissistiga, kasutanud ise agressiivsust, elanud lausa tänavatel. Praegu on ta enamiku neid valusaid sasipuntraid lahti harutanud ja teab, miks teda kui magnetiga just keeruliste partnerite poole kisub: soov leida isa tunnustus. Luua viimaks omati lähedane kontakt, mida ta kogu elu igatses, aga mitte kunagi ei saanud. Sarnane igatsus peitub mitmete naiste hinge salasoppides, mis juhib neid analoogsetesse mustritesse. Triin on erakordselt otsekohene ja räägib ära isegi kõige haavatavamad lood. «Mul on täiesti ükskõik, mis teised minust arvavad.» Siit saatest on palju silmi avavaid äratundmishetki leida.

«Sain juba noorena aru – kui mina ei määra, siis ilmselt saan ma haiget,» avab Triin. «Kui sa ise ennast kohe ei kehtesta, siis pannakse sind kusagile varupingile istuma. Olen kogu elu ruumi sisenenud valjuhäälselt ja rind kummis, et jumala eest haiget ei saaks.»

Samal teemal

Omandas ta selle isalt, kes oli alati valjuhäälne, domineeriv ja seltskondlik. Aga lähema suhtluse jaoks täiesti suletud. Kui miski ei meeldinud, valas ta selle kohe teiste peal välja – tujud muutusid sekunditega. Laps vaatas ja õppis. «Ühel hetkel otsustasin, et tema mulle enam haiget ei tee,» meenutab naine. «Ja ma muutusin ise temaks. Seisin tema ees, ta karjus mu peale. Issand, kuidas karjus – nii, et veresooned olid näost ja peast igalt poolt väljas! Ja mul mitte ükski lihas ka näos ei liikunud.»

Triin Mäe, kogemusnõustaja.
Triin Mäe, kogemusnõustaja. Foto: Kristina Herodes

Võimu ahvatlused ja varjatud ohud

Triin otsustas võtta isa endale eeskujuks. Võimu haaramise agressiivseid taktikaid testis nooruke Triin kohe tuttavate peal ja see töötas – vägivald on ju väga tõhus. Kuid selle varjus käib alati hirm positsioonist ilma jääda. Mis jõuga võetud, see ainult jõuga püsib. «See agressiivsus on ju pidev sisemine pinge,» ütleb naine välja asja, mida enamik domineerivaid tüüpe elu sees tunnistada ei tahaks, ehkki nad tunnevad sama. «Sul on kogu aeg hirm, et äkki kaotan kontrolli inimeste üle? Äkki ma kaotan kontrolli olukorra üle? Äkki keegi tuleb ja lammutab minu maailma laiali?» Sealt õppis naine ise emotsionaalselt kättesaamatuks jäämist – kunagi ei saa päris aus olla, muidu teine ju teab, kuhu teine kord suruda. Terves suhtes muidugi ei kasuta partner iial teise nõrkusi oma kaasa vastu, aga võimukad ei usu seda. Tohutut sisepinget väljendavad ootamatud vihasööstud ja tohutut sisemist ebakindlust kaitsevad müürid – mitte kellelegi ei tohi oma haavatavust näidata. Nii on pealtnäha võimuka valitseja staatus inimese enda jaoks tihti täis hirmu ja valu. «Aga teistele ma olin eeskujuks – oo, kui enesekindel ta on. Ma tahaks ka sama enesekindel olla!» Teiste arvamusega naine ei arvestanud, kui midagi tahtis, lasi teistel teha ja tuua. «Hea oli ainult see, et mul olid piirid väga hästi paigas,» muigab ta tagantjärele.

Kuid võimu fassaadi hoidmine on kindel tee depressiooni jõudmiseks. Nii juhtus ka Triin Mäe elus...

Samal teemal

Suhted emotsionaalselt kättesaamatute meestega

Suhteid looma hakates lähtus naine sellest, kelle endale eeskujuks seadnud oli – otsis emotsionaalselt kättesaamatuid mehi. Sarnaseid tõsisemaid suhteid on tema elus olnud kolm-neli. «Mind on alati tõmmanud need salapärased, kes ei räägi endast midagi,» mõistab ta täna. «See mind trigerdab. Siis ma mõtlen – huvitav, mis inimene ta on, nii põnev!» Reaalsus on sageli küll vastupidine – mida kõrgemate müüridega inimene end kaitseb, seda katkisem, tühjem ja ebaküpsem ta sageli on. Pole seal mingit põnevust, ta tajub seda ise ka. Seepärast ongi vaja iga hinna eest valvata, et mitte keegi ligi ei saaks. Suletud kaaslase kõrval pole eriti tark ka lootust hellitada, et igatsetud lähedus kunagi õnnestuks luua ja teine oma südame avaks – see saab olla üksnes tema enese valik ja otsus, mitte sinu. «Ega keegi mind sinna kardinate taha ei ole lasknud.»

Triin ja Kristinka Naistejuttude stuudios.
Triin ja Kristinka Naistejuttude stuudios. Foto: Triin Mäe

Samal teemal

Lähisuhtes viib see läheduse puudumiseni, mis tekitab väljakannatamatut hingevalu. Aga me otsime tuttavat. Kes on lapsepõlves õppinud seostama armastust ebaturvalisusega, otsib seda ka täiskasvanuna ja nõiaring ei lõpe, enne kui omad hingehaavad leitud ja parandatud saavad. «Aga kuhu ma olen läbi nende suhete õnneks ka jõudnud – arusaamisele, miks ma neid alateadlikult ligi tõmban. Ma lahendan kogu aeg seda valukohta suhetes isaga. Mu isa oli hästi ebastabiilne, tema tujud võisid viie sekundi jooksul muutuda.» Noorele naisele oli kõige valusam mõistmine, et isal on tema suhtes väga suured ootused ja kõrged nõudmised, mis on täiesti erinevad sellest, kes ta päriselt on. Nii sai talle osaks pidev, hävitav rahulolematus. «Ma nägin, et seda rahulolu ei tulegi. Mitte kunagi. Ma lihtsalt otsustasin – ma ei jõua enam haiget saada, pingutada ja nutta. Aitab.» Kas isa tundis kunagi huvi ka, kes ta tütar päriselt on? «Ei! Mitte kunagi.» See on kahjuks lapsevanemate juures üldse mitte harv viga – sünnib laps, meie peas sünnib temast ideaalne visioon, mida asume teostama, aga ununeb märgata, kes see väike isiksus ise on. Küll oleks maailm ilus koht, kui me ei laoks teistele oma võõraid ootusi peale ja laseks inimestel ennast ise leida!

Oma isaga jäid asjad kahjuks lahendamata. «Mu isa on surnud, aga ma olin kuni lõpuni ta peale pahane.» Isa ise enda käitumises mingit viga ei leidnud, nagu enamik temasarnaseid, uskus ta kaljukindlalt, et kõik teised on valed ja süüdi.

Samal teemal

Elasin tänaval

Mingil hetkel sai ka Triini emal mõõt täis, vanemad läksid lahku ja emotsionaalset vägivalda ei olegi tegelikult kohane taluda. «Kui ema-isa lahku läksid, siis ma olin väga õnnelik selle üle,» tunnistab naine. «Ma olin emale öelnud ka: «Kaua võib? Päriselt ka – kaua võib?!» Mida ema tundis, ma ei teagi, mina üritasin selles hetkes lihtsalt ise kuidagi ellu jääda.»

Tüdrukule mõjus see siiski traumeerivalt: «Mingi aja elasin isegi tänaval. Terve maailm jooksis kokku ja minust sai mässaja. Viieteistkümneaastasena sain aru: vahet pole, kui palju ma pingutan, teen ja annan – ega kodust ma seda armastust ja tähelepanu vastu ei saa. Ja kui ma seda ei saa, siis milleks ma üldse pingutan?»

Emal on väga raske, aga teismeline tüdruk sai enda kanda talle selgelt üle jõu käivad vanemlikud kohustused, nii koges Triin juba teismelisena läbipõlemist. «Lihtsalt istusin maha, ma ei jaksanud midagi teha, ma ei teadnud enam, kes või mis ma olen. Sain aru, et ükskõik kui palju ma annan, sellest ei ole mitte kunagi piisavalt.»

Samal teemal

Siis see pauguga lõhki käiski!

Oma praeguse suhte kohta ütleb Triin, soojus hääles: «Meil oli kümme aastat ideaalne abielu, see oli igatepidi ideaalne ja me tegime kõike koos.» Tagantjärele pole Triin päris kindel, kas see ikka oli ideaalne. Emotsionaalset lähedust polnud. «Tead, mingi maani see emotsionaalsus ei olegi nii oluline,» mõtiskleb naine. «Oluline on turvatunne, et me oleme koos. Ja minu enese emotsionaalsus tuligi välja alles pärast seda, kui pauk ära käis. Siis ma sain aru, et ma tahan rääkida päriselt asjadest, tahan olla päriselt mina ise ja haavatav.»

Ta lõi pere ja suhte, mis tema enda kodu põhjal vastas tema unistustele, ja püüdis seda kõike koos hoida. Ja kui asjad kippusid lagunema, tugevdas Triin omakorda kontrolli.

«Kuus aastat tagasi ma leidsin ennast sügavast suhtekriisist,» tunnistab ta avameelselt. «Minu suur kontrollivajadus oligi lõpuks see, mis selle kõik ära lõhkus! Et ma hoidsin seda tohutult ilusat pilti kümne küünega koos ja tegelikult selle fassaadi taha ei vaadanudki. Minu käes pidi olema juhtpositsioon, ma ju olin terve elu seda õppinud.»

Kuidas mees selle olukorraga leppis? «Ega ei leppinudki. Siis see pauguga lõhki käiski!» Mida mees täpselt tundis ja tunneb, Triin ei tea, seegi kaasa on emotsionaalselt eemaloleva natuuriga ja ei taha keerulisi teemasid läbi rääkida – tundub liiga hirmutav.

«See pauk seisnes selles – ma panin kogu oma õnne loomise oma mehe õlule!» See oli ehmatav taipamine, ehkki Triin sai ka aru, et oli seda kümme aastat teinud. «Minu jaoks oli nii, et kui inimesed on kokku loodud, siis nad teevad asju koos.» Tulles ise ebaturvalisest kodust, otsustas naine, et tema teeb oma suhtes kõik õigesti. «Läbi selle klammerdumise ma tahtsin kindlustunnet,» mõistab ta täna. «Et kõik püsib koos, ainult meil kahel.» Suhet hellalt hoida on imeline, aga see jätab kaaslasele alles vabaduse olla selline, nagu ta on. Ka head soovides ei saa suhet jõuga hoida – teine tunneb survet, koormat, piiramist ja see saab varem või hiljem saatuslikuks. Triini abikaasa avaldas soovi suhe lõpetada. «Ta ütles, et ta ei tea, kuidas me edasi läheme. Niimoodi enam ei saa ja niimoodi tema enam ei jõua. Siis ma sain aru, et ootasin kogu aeg, et tema mind õnnelikuks teeks. Ma ei osanud ise ennast õnnelikuks teha.» Seda saab ühel hetkel liiga palju ka väga armastavale mehele.

Samal teemal

Diivanile surema?

Triin käitus väga sarnaselt vaprate meeste ja naistega, kes on endale loonud kuvandi – ma saan kõigega ise hakkama. Kui sisetunne haiget tegi, pingutas rohkem. «Igasugused psühholoogid nii kõvale tšikile, nagu mina, olid kindlasti välistatud!»

Kuni ühel hetkel enam edasi ei saanud – keha korraldas sellise mässu, et seda polnud võimalik enam ignoreerida. «Ma hakkasin tohutult kaalust alla võtma,» kirjeldab naine. «Mul oli nii halb iseendaga olla, et hakkasin juba iseennast vihkama. Mul oli neli last, ma kaalusin 48 kilo, mu keha ei võtnud enam toitu vastu – oleksin võinud diivani peal istuda ja rahulikult lihtsalt välja surra. Mul polnud toitu enam vaja. Kuhu see pall veereda saab?» Praegu ta mõistab – vahel peame ootama, et olukord oleks veel halvem, et jätkuks jõudu selleks, et me päriselt selle radikaalse otsuse teeksime. «Arvestades minu fassaadi, siis minul oli kõva tõuget vaja!»

Samal teemal

Kliiniline depressioon

Triin Mäe mõttemustrid muutusid süsimustaks ja jäid püsivalt selliseks – naine uskus, et ta surebki nüüd ära. Sest elul ei ole enam mõtet, midagi head pole ees ja mitte keegi ei armasta teda. «Mulle tundus tõesti, et nüüd on kõik. Ühel hetkel oli mul nii valus, et ütlesin telefonis emale: «Tead, ema, ma tahaks autoavarii teha! Sõita suure hooga vastu puud, et ma saaksin pool aastat haiglas puhata ja kui ma üles ärkaks, siis kõik on juba möödas.»

Triin Mäe jõudis kliinilise depressiooniga ravile. «Ütlesin psühholoogile – ma ei tea, kes ma olen. Ma ei tea, kuhu ma lähen. Ja ma kahtlen absoluutselt kõiges, mida ma kunagi teadnud või õppinud olen. Ma pean iseennast täiesti algusest peale üles ehitama.» Praegu mõistab Triin sügavuti paljusid oma tundeid ja nende tagamaid, mida varem vaadatagi ei julgenud ning ainult teistele süüks pani. Kuula ära kogu kariderohke lugu, kuidas ta viimaks oma teraskõva fassaadi tagant välja pääses ja iseennast tervikuna vastu võttis.

Kuula lõpuni kogu saade, saad veel teada järgmist:

  • Kuidas kriis meile kasulik on.
  • Kuidas kriisis on alati kaks võimalust – purustada suhe või saada palju parem suhe?
  • Miks enamik laseb kriisi raisku – astub ämbrisse ja jääbki sinna kolistama?
  • Miks sildid ei loe – enamik on teiste pandud ja neid saab muuta!
  • Miks levinud arvamus «ma olen kinnine» enamasti ei kehti ja ei tee kedagi õnnelikuks?
  • Miks haavatavus lähisuhtes on suurim julgus ja väärtus?
  • Miks seal, kus vahelduvad võimuvõitlus ja armumine, pole päriselt suhet?
  • Miks enamik suhteid lõpeb soovist iseenda eest ära põgeneda?
  • Kuidas leida märke sellest, kes sa tegelikult oled ja leppida endaga?
  • Miks fassaadide mahapanek sind ja sinu suhteid tervendab?
  • Miks hirmus püsimine ja hirmu ajel tegutsemine on kõige halvem valik?
  • Triini traumaatilised lapsepõlvelood.
  • Triini ülirasked raseduselood.
  • Miks ühegi mehe ega naise ülesanne pole oma kaaslast õnnelikuks teha, ehkki on väga tavaline ja ebaõiglane seda oodata.

Järjejutt! Üheskoos Triiniga manifesteerisime saates ka suhte, mis tema südame tõesti õnnega täidab. Mida ta vajab? Väga lihtsaid asju, mida on täiesti reaalne saada!

1. Emotsionaalset lähedust, kus probleemide eest ei põgeneta, vaid vaadatakse neid koos.

2. Väga tähtis on kvaliteetaeg koos kallimaga – võimalus üheskoos kogeda uusi elamusi ja elamust vastastikku võimendada.

3. Ja veel üks tähtis komponent heas suhtes – intiimsus. Piirideta lähedus sügavas usalduses ja teinetese tingimusteta aktsepteerimises. Eks ole ilus!

Armsad sõbrad – elame armsale Triin Mäele kaasa! Siit algab ka järjejutt – palusin tal jagada, kas ja kuidas see kõik täitus. Sellest kuuled õige pea.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 353 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Triin Mäe, kogemusnõustaja.
Triin Mäe, kogemusnõustaja. Foto: Kristina Herodes

Kes on Triin Mäe?

Triin Mäe on erakordselt julge, särav ja aus naine, kelle katsumusi täis elust saaks kirjutada põneva romaani. Temale endale oli see muidugi ränk kogemus, aga Triin pole allaandja tüüpi – tema otsustas kõigist löökidest ja ämbritest õppetunnid üles leida ja neid ka teistega jagada.

Praegu tegutseb Triin Mäe kogeusnõustajana ning kliendid hindavadki teda eeskätt tema eheduse, aususe ja otsekohesuse pärast. «Ma pole selline nunnu nõustaja, kes niisama kuulaks ja kätt hoiaks. Mina aitan otsida ja aru saada, mis see inimese elus õieti on, miks see nii on, kust see tuleb ja kuhu see juhatab. Iga asi meie elus on põhjusega – saa vaid pihta ja võta vastu!»

Triin Mäe leiad Facebookist, Triin Mäe kogmusnõustamine lehelt. Kui tunned, et sind kõnetavad sarnased teemad, saad ühendust võtta +372 5558 3171 ja info@triinmae.ee. Triin tegutseb Keilas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles