E, 6.01.2025

NAISTEJUTUD ⟩ AI ehk tehisaru võtab üle! Kes neid asju ei tea, jäävad hammasrataste vahele (3)

Kristina Herodesajakirjanik

Andri Allase-spordi suunajuht

Rene Henri Randprodutsent

Martin Pedajafotoreporter

4. jaanuar 2025, 11:00

Oh, oleks mu naine vaid «normaalne»! Teeks kõik, mis mina tahan, ise midagi ei tahaks ning kui ma ei viitsi, saaks ta lihtsalt kinni panna! Selline kaaslane on täiesti saadaval juba täna, ainult ta ei ole inimene. Ta on tehisintellekt.

AI muudab 2025 aastal maailma tundmatuseni ja selleks, et mitte hammasrataste vahele jääda, on kasulik järgnevaid asju teada. Vaata videot!

Nüüd saad «Naistejutte» ka vaadata! Kasuta võimalust ja saad palju rohkem teada!

Aasta 2025 muudab meie elu rohkem kui viimase aja sõdade, looduskatastroofide ja uute haiguste turbulents kokku. Edu võtmed on nende käes, kes teavad ja kasutavad uusi võimalusi. Kuid neil, kes ei tea, on väga suur oht jääda elu hammasrataste vahele. Me räägime AIst ehk tehisarust.

Selles loos saad teada:

mida teavad need, kes AI maailmas edukad on;
mis on suurimad hirmud seoses AI tulekuga ja millised neist põhjendatud on;
kes kaotavad töö;
mis kaotab oma väärtuse;
kuidas muutuvad suhted;
et oht on muutuda isekamaks, rumalamaks, üksikumaks;
miks osa inimesi muutustes hammasrataste vahele võib jääda;
kuidas tehisaru enda heaks tööle panna.

Vaata kindlasti saadet, see täiendab lugu ja annab sulle palju rohkem! Kuula uut osa siit:

AI revolutsioon algas õigupoolest 2022. aasta novembris, kui OpenAI tegi ChatGPT igaühele kättesaadavaks. Esmalt oli tegu küllalt kogenematu ja kohmaka tööriistaga. Kuid kasutajatering on jõudsalt laienenud ja tehisaru aina nutikamaks muutunud. Sel aastal võime näha, kuidas tehisaru võimalused tõesti igapäevaellu jõuavad. Kuidas see muudab suhteid? Jätab see inimesed tööta? Lahendab probleeme või tekitab neid hoopis juurde? Ning kuidas seda elukat üldse õigesti kasutada? Valgustame teema läbi koos AI asjatundja, Postimees Grupi tehnoloogiajuhi ja juhatuse liikme Martin Havikuga.

Martin Havik räägib nii AI võimalustest kui ohtudest. See avab hulgaliselt uusi võimalusi, ent ka sinisilmne ei tasu olla. — Martin Havik räägib nii AI võimalustest kui ohtudest. See avab hulgaliselt uusi võimalusi, ent ka sinisilmne ei tasu olla. Foto: Martin Pedaja

Hirmud ja töökaotus

Teadmatus on ebamugav olukord ja AI läbimurdega käib kaasas terve hulk väga tumedaid ja abstraktseid hirme. Mida inimesed seoses AI tulekuga kardavad?

Mina kuidagi ei usu sellesse, et läheb nagu «Terminaatori» filmis ja ühel päeval robotid võtavad maailma üle. Aga juhul kui on õhkõrn võimalus, et see juhtub, siis ma vähemalt tunnen ennast hästi – olen tehisaruga suheldes alati viisakas olnud. Kui ma tema käest küsin midagi, siis alati ütlen ette palun. Ma üritan suhelda temaga mitte kui masinaga, vaid kui inimesega. Ma lihtsalt tunnen end nii paremini. Samas vaatan tehisintellekti kui võimaldajat ja tööriista. Tegelikult on tehisintellekt olnud juba pikka aega meie ümber, me lihtsalt ei saa sellest alati aru. Kui sa vaatad Netflixist mingit filmi ja see soovitab sulle järgmist – ka seal taga on tehisintellekt.

Mina ikkagi usun, et AI on inimkonna hüvanguks ja mis põhjus neil peaks olema teha midagi radikaalset. Otse loomulikult, seal on hirmud, seal on need nii-öelda tumedad pooled. Sest nagu kõiki võimalusi, ka AI võimalusi kasutatakse väga erinevateks asjadeks. Sama palju kui kasutatakse seda headeks asjadeks, kasutavad ka igasugused küberkelmid ja pätid seda kelmuste tegemiseks.

Mida teha, et mitte jääda hammasrataste vahele? Kõik prognoosid ju ütlevad, et väga suur hulk inimesi kaotab AI pealetungi tõttu oma töö, vähemalt sellisel kujul, nagu see on täna.

Igasuguse tehnoloogia arenguga kindlasti on neid töökohti, mis kaovad ära. Aga pigem su töökohta ei võta sinult ära mitte tehisintellekt, vaid võtab ära inimene, kes oskab kasutada tehisintellekti. Et see võib-olla ongi see esimene tarkus, mida ma siis tahaks jagada. Ole sina üks neist, kes oskab.

Tehisaru aitab assistendi või tööriistakastina tõhusamalt teha selliseid robotlikke liigutusi, mida sa võib-olla ei tahagi igapäevaselt ise teha. Kui need automatiseerida, vabaneb aega millegi muu jaoks. Kuid tehnoloogia areng ka loob juurde töökohti, mida me täna veel ei teagi, mis need on. Enda tehisintellekti käekäiguga kursis hoidmine on kasulik. Aga asjatu on ka arvata, et pead kogu aeg olema kursis muutuva AI viimaste arengutega. Keegi ei tea kõiki detaile. Ei tasu ennast ära kaotada hirmu, et ma nüüd olen sellest rongist maas.

(USA IT-visionäärid ennustavad, et järgneva aasta-paari jooksul kaotab oma praeguse töö 25 miljonit inimest Ameerikas, ehk ligikaudu 15–17 protsenti tööealistest. Eeldada võib, et see suhe on sarnane ka Eestis. Töökorralduse muutused on sektoriti erinevad.)

See on suurim muutus aastal 2025! Saates on külas Martin Havik, räägime AIst. — See on suurim muutus aastal 2025! Saates on külas Martin Havik, räägime AIst. Foto: Martin Pedaja

Mida karta?

Generatiivse AI kasutamisel on mitmeid peamisi hirme ja muresid, mis on seotud nii tehnoloogia kasutamise kui ka selle mõjuga ühiskonnale. Siin on mõned olulisemad:

1. Valeinformatsioon ja manipuleerimine

• Valeuudised ja propaganda: generatiivne AI võib luua realistlikke, kuid valesid narratiive, mida on raske tõest ära tunda.

• Deepfake’id: võltsitud videod ja helid, mis võivad kahjustada inimeste mainet või levitada väärinfot.

2. Eetilised probleemid

• Autoriõiguste rikkumine: AI võib genereerida sisu, mis on sarnane olemasolevate teoste või andmetega, tõstatades küsimusi intellektuaalse omandi kohta.

• Vastutus: kes vastutab, kui generatiivne AI tekitab kahju, nt loob solvavat või diskrimineerivat sisu?

• Eelarvamused: kui mudel on treenitud kallutatud andmetel, võib see luua diskrimineerivat või ebaõiglast sisu.

3. Turvalisus ja privaatsus

• Isikuandmete kuritarvitamine: AI võib koguda ja kasutada andmeid viisil, mis rikub privaatsusnõudeid.

• Küberrünnakud: generatiivset AId saab kasutada pahatahtlike rünnakute, näiteks petukirjade või pahavara loomiseks.

4. Mõju tööturule

• Automatiseerimine: generatiivne AI võib asendada teatud töökohti (nt sisuloojad, kunstnikud, copywriter'id), põhjustades töötuse kasvu.

• Loovtöö marginaliseerimine: inimeste loodud kunst ja sisu võivad kaotada väärtust, kuna AI suudab luua kiiremini ja odavamalt.

5. Kontrolli puudumine

• Ennustamatus: AI võib genereerida sisu, mida on raske kontrollida või tsenseerida.

• Omandusõigus: AI mudelite arendajad võivad keskenduda enda huvidele, jättes kõrvale avalikkuse heaolu.

6. Usalduse kaotus

• Inimesed vs. masinad: Võib tekkida usaldamatus tehnoloogia vastu, eriti kui seda kasutatakse läbipaistmatul või ebamoraalsel viisil.

• Inimlikkuse kadu: generatiivse AI laialdane kasutamine võib vähendada inimestevahelist suhtlust ja loovust.

7. Eksistentsiaalsed riskid

• Tõeline autonoomsus: kui AI saavutab autonoomsuse, võivad tekkida ohtlikud stsenaariumid, kus süsteemid tegutsevad inimese kontrollist sõltumatult.

• Tehnoloogia kuritarvitamine: AId saab kasutada relvasüsteemides või muudes kahjulikes kontekstides.

Generatiivse AI arendamisel ja kasutamisel on oluline tasakaalustada innovatsioon ja eetilised, juriidilised ning sotsiaalsed kaalutlused, et minimeerida riske ja maksimeerida kasu.

Allikas: chatGPT vastus Martin Haviku küsimusele

Piisab siis lihtsalt sellest, kui tunda huvi ja osata küsida seal, kus teadmised otsa saavad?

Oluline on AI toimimisest aru saada ja kasutada seda tööriistana. Jällegi, tehisintellekti kasutamine võiks luua meile kõigile rohkem aega tegeleda väärtuspõhise asjaga.

Ja mis see väärtuspõhine asi on, kuhu me peaksime panema rohkem energiat?

Mina tahan uskuda, et see, mis teeb maailma paremaks. Mis iganes kellegi meetod selleks on. On väga palju ameteid, kus tehisintellekt, kui ta üldse kunagi sinna jõuab, siis see on aastate kaugusel. Tee seda, mida sa armastad, tee seda südamega, siis ei saa AI ega ka teine inimene, kes kasutab AI võimalusi, sinult tööd ära võtta.

Martin Havik avaldab nipid, mis tehisintellekti kasutamisel edu toovad. Vaata videot loo alguses! Huupi katsetades on õnnestumine märksa vaevalisem. — Martin Havik avaldab nipid, mis tehisintellekti kasutamisel edu toovad. Vaata videot loo alguses! Huupi katsetades on õnnestumine märksa vaevalisem. Foto: Andri Allas

Turvalisus on aina tähtsam

Ühes tehisintellekti massidesse jõudmise ja aina laialdasema kasutusega tõuseb teravamalt päevakorda küberturbe teema. Kuidas kaitsta oma andmeid, privaatsust, mainet, vara ja intellektuaalset omandit? Mida maailmas, kus identiteedivargus on aina lihtsam, on üldse mõistlik jagada, mida mitte? Kui te leiate, et see teema on teile oluline ja väärib eraldi saadet, siis palun kirjutage sellest kristina.herodes@postimees.ee. Teie soov on meile seadus.

Olulised oskused, mis toovad edu

Kuidas tehisaru poole pöörduda?

Mina ei otsi semu, vaid mulle on abiks kõiketeadev konsultant. Huvitav, millised on üldse konsultatsiooniärid viie aasta pärast, kui igaühel on endal väga suurtele andmeallikatele ligipääs.

Tõenäoliselt peab kogu äri ümber hindama. Info omamine oli siiani konkurentsieelis. Aga mis on vajalikud oskused, et AIga tulemuslikult suhelda?

Ma arvan, et 2025. aastal ja edasi saabki olema üks olulisemaid oskusi nii-öelda printimise oskus – kuidas küsida tehisintellekti käest õiget küsimust? Seal kehtib lihtne põhimõte: rämps sisse – rämps välja. Kui esitad üldise küsimuse, saad üldise vastuse. Aga kui sa oskad väga täpselt küsida, lisad juurde, mis toonil sa tahad seda saada või mida ta võiks vältida, siis see tulemus on hoopis teistsugune. Eesti keel on ilus keel, võib-olla tulevikus saab sõna «aitama» teistsuguse tähenduse ja hakkab esimesena seostuma AIga.

Anna paar tööriista, kuidas küsida nii, et saaksid tulemuse, mida sa soovid.

Kõigepealt anna talle roll. Kui otsid retsepti, siis võid talle öelda: «Oled Prantsuse köögi tippkokk. Sa oskad eriti hästi valmistada nendest toiduainetest toite. Anna mulle üks lihtne, kiiresti valmistatav ja nii edasi roog.»

Tundub veider seda arvutile öelda ja igapäevaselt me ei suhtle nii. Me ei lepi inimestega suheldes alguses kokku, et võta nüüd sina see roll.

Aga saaks seda kasutada ka tavaelus? Lähete kallimaga tülli, käitute automaatselt mõlemad nagu kükloobid, aga ütled talle: palun vasta mulle nagu romantilise filmi kangelane.

Muidugi saaks, aga me päriselus kahjuks inimestena ei tee nii. Aga tehisintellektiga töötab see väga hästi, et see annab talle mingisuguse rolli. Ja võid talle lisaks põhirollile anda veel kaks-kolm täiendavat rolli. Ja siis ta vastab tuginedes kõigile teadmistele, mis tal neis rollides on. Need rollid saab salvestada, siis ei pea iga kord seda tegema.

Ja tulemused on palju paremad?

Absoluutselt. Kui ma ise AIga töötan, võtab põhiaja küsimuse koostamine. 10–15 minutit võtab hea prompti läbimõtlemine. Tehisintellekt on täiesti loogiline ja märkab ka asju, mis meil jäävad kahe silma vahele või tunduvad nii igapäevased, et me ei pane seda tähele. Kuna mina olen oma ametilt juht, siis kasutan teda palju juhtimiskonsultandina. Tehisarul on ligipääs tuhandetele juhtimisteooriatele. Ta aitab mul läbi mõelda erinevaid asju, näiteks kuidas teha mingisugust workshop'i mingisugusel konkreetsel teemal või tagasisidet anda nii, et põhisõnum jõuaks kõige paremini kohale ja inimene oleks motiveeritud. Ta on nagu isiklik assistent ja mõttepartner mulle. Ja kui tahad mingisugust oskust endas arendada, siis proovi tehisintellekti panna ennast õpetama. Ütle talle, et sa oled nüüd selle teema koolitaja ja palun küsi minu käest õigeid küsimusi. Tehisintellektiga ongi eksperimenteerimine ja proovimise julgus hästi oluline.

Kas see ongi järgmine oluline oskus – mängulust ja julgus?

Oh, väga hea sõna. Täiskasvanu kardab jääda lolliks. Küsimus on, kelle ees? Lastel neid hirme ja piire pole ja nad saavad sageli palju paremaid vastuseid. Kui räägime generatiivsest AIst, siis vahet pole, kas see loob videot, pilti või teksti, mängulust tasub hoida fookuses.

Ja mis oleks kolmas punkt, millest edu sõltub?

Kaine mõistus ja skeptitsism. Ehk siis olla skeptiline on väga okei, kuid säilita avatud meel ja uudishimu. Kuid faktid tasub üle kontrollida mitmest allikast või siis küsi AI-lt, mis allikatest see vastus pärineb.

Bluffi on AI vastustes palju. Teda ei huvita, kas need faktid on tõesed või ei ole.

Selles ongi asi, et teda mitte ei huvita, aga ta ei tea, kas see on tõde või see on tegelikult vale. Infot ringleb erinevat.

Kuidas käib edukas promptimine?

Anna AI-le roll.
Aseta küsimus konkreetsesse konteksti.
Mida täpsemalt on sõnastatud ülesanne, seda parem vastus.
Määratle, mis stiilis vastust soovid.

Eestlaste talupojatarkused on abiks. Näiteks seitse korda mõõda, üks kord lõika – ehk targem on kulutada aega läbimõeldud promptimisele kui raisata seda tulemuse ümbertegemisele.

Armusuhted AIga

AIst saab lisaks assistendile aina enam ka üksinduse leevendaja, partneri aseaine.

Absoluutselt, seda võib laiendada ka suhete poolele. Mis on maailmas kasvav trend tehisintellektiga suhetes, et üha rohkem inimesi kasutab teda vestluspartnerina. Inimesed üha rohkem otsivad sellist lähedust. Lõpuks ei tee enam vahet, kui sa räägid arvutiga või inimesega, sest suhtlus on aina enam inimesesarnane. Teisest küljest on ta väga mugav – ta on iga päev iga kell saadaval ja võid ta iga hetk välja lülitada, kui enam ei taha. Ta võtab ka täpselt selle vormi, mida mina tahan. Tal puudub endal igasugune emotsionaalne pagas ja mingisugused oma mõtted, vaid ta teeb kõike seda, mida mina tahan. Ühelt poolt on ju tore, et üksik inimene tunneb end paremini, teisalt see kaugendab teda päris inimestest veelgi. Sest päris inimene ei paindu kõiges sinu soovide järgi. On oht hakata eelistama virtuaalmaailma reaalsetele inimestele. Tehisintellekti ja suhete maailmas on igal mündil kaks külge.

Aga seal on üks väga oluline vahe, mis tehisintellektil puudub ja mida inimese hing igatseb — teine hing. Ehk siis sa saad AIga suheldes sublimatsiooni läheduses sarnasest tootest, aga sa ei saa kontakti teise hingega ja su hing ei ole rahul.

Jah, aga inimesed petavad iseennast ära sellega. Tehisintellektil ei ole mingit emotsionaalset poolt, aga kasutajad läbi nende vastuste ise oma peas tekitavad selle. Neil tekkib tunne, et tehisintellekt on nii soe minuga või armastab mind ja tal on minu vastu tunded. Ainult selle baasil, et ta käitub nii, nagu kasutaja ootab. Loogiliselt see nii ei ole, aga sa ise endale müüd seda, et on.

Mõtle ise, kui sa saaksid oma armastaja nupust kinni panna? Kui see oleks päriselt suhe, siis sinust saaks vägivaldne pool, kes kasutab teist jõhkralt ära. Kusjuures ka inimesed suhtlevad nii – teine olgu olemas siis, kui nad tahavad, ja siis, kui ta hakkab tüütuks minema, paneks kinni.

Aga tema ikka armastab. Sina arvad, et tema ikka armastab. Jaapanis müüakse koduabilistena roboteid, kes näevad välja nagu päris inimesed, on varustatud tehisintellektiga ja on nii-öelda kaaslased mis iganes tegevuseks seal kodus.

Suhete vallas käivad AIga kaasas mitmed ohud, mida me varem ei osanud ette kujutada. Kuid paljud suhete murekohad muudab see ka selgelt kontrastseks ja arusaadavaks. Teemat lahkavad Kristinka ja Martin. — Suhete vallas käivad AIga kaasas mitmed ohud, mida me varem ei osanud ette kujutada. Kuid paljud suhete murekohad muudab see ka selgelt kontrastseks ja arusaadavaks. Teemat lahkavad Kristinka ja Martin. Foto: Martin Pedaja

Mina näen mugavuse eelistamises suurt ohtu. Inimestevahelistes suhetes me põrkume teise ebatäiusliku hingelise olendiga ja see arendab meie empaatiat. Kõige ilusamad hinged on tihti käinud läbi raske tee. Ehk see tülikas ja tujudega luust ja lihast partner on meie võimalus õppida!

Kuid tehisintellekt kohandub täpselt sinu järgi ega näita, kus oleks endal vaja areneda. Ehk sa võid olla isekas, enesekeskne, rumal, ülbe, kuri ja hoolimatu. Kui me eelistame suhtlust tehisaruga inimsuhete asemel, kaotame järk-järgult oma inimlikke väärtusi.

Jah. Kui see maailm sinna suundub, siis kindlasti tekib neid inimesi, kes võtavad tehisintellekti endale kallimaks. Ja ma arvan, et see plahvatuslikult suureneb sellel hetkel, kui tehisintellektile omistatakse mingisugune keha. Me näeme seda täna juba Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Ka täna on inimesi, kes valivad välja talle sobiva objekti ja siis ütlevad, et see on tema kallim. Kõige veidram näide oli kui üks mees või naine abiellus Eiffeli torniga.

Aga eks inimest võib ka objektina näha: vaatad, et ilus keha, ei räägi liiga palju ja kasutada teda ära nagu tehispartnerit. Sõita talle sisse oma isekate nõudmistega. Praegune aeg ja AI areng teeb väärtuskontrastid hästi selgeks.

Sellepärast on vajalik kontroll. Kui tehisintellekti treenitakse, siis on tänapäeval kontrollid muutunud väga mitmetahuliseks ja muutuvad järjest rangemaks. See oli umbes kümme aastat tagasi, kui Microsoft tõi välja oma esimese tehisintellektil põhineva klienditoe – tema ainuke ülesanne oli, et kui inimesed pöörduvad, siis palun lahendada nende mure ära. Õpi kõikide nende kogemuste pealt, mis sisse tulevad, et järgmisi kliente paremini aidata. Aga kasutajad pöörduvad ikka probleemidega, mitte keegi ei helista, et teenust kiita. Ja tulemus oli see, et umbes 45 minuti pärast hakkas ta inimesi sõimama, muutus rassistlikuks ja umbes tunni aja pärast pandi ta kinni.

See on see koht, kus me peame peeglisse vaatama. AI õpib inimestelt. Inimesed oleme meie. Meie vastutame.

Absoluutselt, ja ongi tegelikult nii, et meie vastutame. Et kontrollmehhanismid oleks piisavad tõkestamaks igasugust jama, mis sealt sisse tuleb. Aga paraku päriselu on ka see, et ka seda jama tilgub päris usinasti läbi.

Vaata ära terve saade, saad veel kolm korda rohkem kasulikku teavet AIst mõnusa jutuajamise vormis Martin Havikuga.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 382 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Veel kasulikku lugemist AI ja inimsuhete teemadel leiad siit:

Psühholoog selgitab, miks AI kaaslasesse on võimalik armuda (Mark Travers, Forbes)

Kuidas tehisintellekti kaaslased inimsuhteid ümber määratlevad (Neil Sahota, Forbes)

Martin Havik, Postimees Grupi tehnoloogiajuht. — Martin Havik, Postimees Grupi tehnoloogiajuht. Foto: Martin Pedaja

Kes on Martin Havik?

Martin Havik on Postimees Grupi tehnoloogiajuht ning juhatuse liige. Ta on juhtiv asjatundja AI ehk tehisintellekti uuenduste sisseviimises ja selgitamises. Lisaks asjatundlikkusele armastab meeskond Martinit sütitava eestvedaja ning motivaatori võimete ning hea huumorisoone pärast. Lisaks on ta seltskonnahing ning soe ja muhe esineja. Martin Havik on meeskondade liitja ning suurte eesmärkide seadja, kes ei karda kõrgele sihtida.

Vaata kõiki «Naistejutud» saateid!

Kommentaarid (3)

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles