L, 21.06.2025

NAISTEJUTUD ⟩ «Sa oled nii palju alla võtnud!» Miks see ei ole alati kompliment? (1)

Kristina Herodesajakirjanik

Andri Allase-spordi suunajuht

Madis Veltmanfoto-ja videoreporter

21. juuni 2025, 11:00

Kuidas pääseda kehakompleksidest? Saabunud suve tume pool ongi see otsatu põdemine: rinnad liiga väiksed, kõht liiga paks ja üldse, ma peaks alla võtma, et randa minna! Ei, sa ei pea. Kehakopleksidest saab lahti ka muul moel - vaata saadet!

Naistejutte saad alati ka kuulata. Võta meid kaasa autosõidule, randa või jalutuskäigule!

Saates on külas säravalt positiivne, halastamatult otsekohene ja vingelt andekas pesudisainer ja ettevõtja Kriss Soonik-Käärmann, kes sai õige kiirelt pihta - pesudisaineri töö on psühholoogi töö. Sinu ülesanne pole aluspükse müüa, vaid naisi nende kehakomplekside küüsist välja aidata!

Sina Kriss oled eneseteostuseks valinud väga väga intiimse valdkonna - töötad inimeste keha, nende komplekside, nende kirgede ja nende armastusega.

Ma alguses ei saanud üldse sellest aru, et mis maailma ma satun, kui ma 16 aastat tagasi alustasin. Kui oled pesudisainer, siis kõik tulevad sinu juurde oma muredega ja räägivad, et olen pikalt otsinud sellist rinnahoidjat ja ma ei ole leidnud. Nad hakkavad avama ennast sulle. Ja siis ma sain aru, et jah, mul on pool minu tööst ongi selline selline psühholoogi töö, et rääkida inimesi välja nende hirmudest või ühiskonna ootustest.

Aga ütle brutaalse aususega välja - mille pärast naised põevad?

Ma arvan et esimene asi on alati kehavormid. Eriti kõik siin kõhu kandis eksju, et kuidas ikka varjata. Minu jaoks on see stilistiline küsimus, et mõned asjad sulle sobivad, mõned asjad ei sobi. Iga keha saab õigete riietega ilusaks stiliseerida, seda mu kogemus kinnitab! Juba selles, kas paned särgi pükstele peale või paned pükste sisse on suur visuaalne erinevus.

Kriss Soonik aitab naistel kompleksidest vabaneda. — Kriss Soonik aitab naistel kompleksidest vabaneda. Foto: Madis Veltman / Postimees

Ehk siis enamus naisi kujutab ette, et mind on liiga palju ja ühiskond surub peale: ma olen paks. Nagu regivärsi rahvalaul: «Olen paks, olen paks, sina ka, sina ka!» Lõpetame ära!

Nojaa, kelle jaoks sa paks oled? Loeb see, mis sa ise mõtled. Kas keegi on sulle tulnud ütlema, et issand jumal, ära tule kodunt välja, sest et sa oled nii paks? Keegi ei tee seda. Muidugi on inimesi, kes on halvad ja ütlevad selliseid asju, aga nende sõnad räägivad nende enda hirmudest, mitte sinust.

Teine asi on see suuruse küsimus. Ei ole vaja muretseda, mis see silt seal riiete sees on. Suurem number võib-olla sobib su kehale palju paremini, mitte mõelda: ei, mina kannan kogu aeg S-suurust! Ma ei saa suuremat proovida. Lõika ära see silt, kui ei meeldi!

Pigistav asi teeb igaühe paksuks. Ma ei ütle, et kandke telke, aga parajaid asju, mõistliku vabaduse astmega.

Ja meil on ju tänapäeval igasugu oversize asjad moes. Aga see on täiesti jälle proovimise asi. Ära pigista ennast sinna sisse, sa tunned ennast ahistatud seal, siis sa ei tunne ennast mugavalt. Mis on seksikus? See ongi see, et inimene tunneb ennast oma nahas mugavalt, on iseendaga rahul, ei ole midagi keerulisemat. Mina igapäevaselt üldse ei mõtle selle seksikuse peale kui ma disainin, ma tahan pigem, et jah, see oleks julge, vaba, rõõmus - need kuidagi käed käivad käsikäes. Võta endale natuke suurem suurus tunned ennast paremini, siis näed parem välja. Ei ole üldse oluline, mis number seal sees on.

Kriss ja Kristinka. Mõlemad kannavad Kriss Sooniku uue kollektsiooni ulakaid rõivaid. — Kriss ja Kristinka. Mõlemad kannavad Kriss Sooniku uue kollektsiooni ulakaid rõivaid. Foto: Madis Veltman / Postimees

Julgus olla väljendub ka selles, et mul on okei, kui sa mind vaatad. Aga lähme mööda keha edasi - piirkond, mille pärast on ülipalju põetakse, on rinnad.

Vanad head rinnad. Ma olen nii mõnegi naise välja rääkinud rinnaoperatsiooni ideest. Me tihti arvame, et kui kuskil nägin sellist hinda ja sellist hinda, siis ka minul peavad sellised olema. Ikka suuremad...

Ja need, kellel on need unistuste rinnad, arvavad, et peaks olema väiksemad, sest liiga raske on.

Ma ei ole siiamaani sellest aru saanud, miks nad peavad olema suuremad? Mul endal on suhteliselt väiksed ja lapsed on kõik välja veel imenud, mis vähegi oli imeda. Aga tunnen end veelgi paremini - need ei ole ainult minu rinnad, vaid need on andnud minu lastele toitu, ma olin nii uhke selle üle, kui ma esimest korda hakkasin tissi andma oma beebile. Mõtlesin, et lõpuks ometi on nagu neil ikka mingisugune funktsioon. Me näeme rindu selliste seks objektidena, aga tegelikult on neil ülioluline roll elu alustamisel.

Ma näen, et loomulikkus on tagasi. Vahepeal olid rinnad kõik kuskil kurgu all. Üldiselt ma arvan, et on nii palju erinevaid suundasid ja kõiki akstepteeritakse. Tõesti on need, kes tahavad, pangu endale suured rinnad, palun väga! Kes tahavad, elagu väikeste rindadega - kõik on lubatud. Minule ei tule isegi mõttesse suuremaid rindu tahta. Olen ühe korra kandnud push up rinnahoidjat - ma ei saanud normaalselt süüagi, vaatasin oma rindasid kogu aeg, abikaasale ka ei meeldinud. Mul ei ole vaja minna noa alla vabatahtlikult.

Aga pepu, kui palju selle pärast muretsetakse?

Tead ikkagi Eesti naisele see pepu ei ole nagu nii suur teema kuidagi. Seda ma kindlasti ei ole näinud, et keegi tuleb mu juurde ja ütleb: «Oh, ma tahaks, et mu pepu oleks suurem!»

Kriss Sooniku imekaunis modell - ka tema põeb! — Kriss Sooniku imekaunis modell - ka tema põeb! Foto: Johanna Eenma

Hämmastav, mille pärast võib põdeda! Pildistasime viimaste fotoseeriat Londonis, meil oli imeilus pikkade kätega ja pikkade jalgadega modell. Ja juba esimesel tunnil ta tunnistas mulle: «Ma ikka panen tule kustu õhtul, enne kui riided ära võtan. Ma ei taha, et mu boyfriend näeks, need pikad jäsemed noh...» Siis me küll kõik kõrval mõtlesime, et mida? Enamus naisi unistaks sellistest ja pikkadest jalgadest eks ju, aga tema jaoks oli see, et issand nad on ikka liiga pikad.Tema tahaks normaalse pikkusega jalgu. Igaüks leiab mõne asja, mille pärast põdeda ja tahaks midagi muud. Kui jälgime päevast päeva teisi ja mõtleme, «tema vist on küll väga õnnelik, et tal on selline keha», siis võid kindel olla - tema kiusab ennast täpselt samasuguste küsimustega nagu sina. Ma pole näinud naist, kes oleks 100% rahul. Seda tasub teada ja leppida - need on minu käed, need on minu jalad, minu keha. Nii on!

Sina hakkasid disainima ajal, mil oli väga tavaline, et rinnahoidja sees juba olid rinnad kaasa pandud. Hull pushimine käis. Ja sina tegid sellise «armasta ennast nii nagu sa oled» kollektsiooni.

Oli nii palju naisi, kes ütlesid issand jumal ma olen nii kaua seda oodanud lõpuks ometi.

Enne sinu mudeleid ma vihkasin rinnahoidjaid! Ei salli kui miski litsub ligi ja näpib sind hommikust õhtuni, jube vastik kehakate.

Ongi. Aga siis mõtled - miks see peab nii olema? Me olime ühed esimesed, kes sellist suunda hakkasid tegema mitte ainult Eestis, vaid maailmas. Londonis oli see suur hitt, samuti Jaapanis.

Kui vaatame ajalugu, siis mood muutub aina mugavamaks. Sul peab olema enda kehas mugav ja kõik mida kannab, peaks toetama seda. Kaasa arvatud enesehinnangut.

Millegipärast kõik arvavad, et neil on kogu aeg midagi valesti. Tegelikult ei ole! Vaata nüüd ennast - sa oled ju tegelikult perfektne sellisena, nagu sa oled selles hetkes. Muidugi me kõik tahame ennast muuta ja paremad olla. Mina ise ka. Kui ma teismeline olin, ma julgen ennast profiilis vaadata, sest ma teadsin kogu aeg, et mul on liiga suur nina. Täna ma ei pane tähelegi enam seda nina, me kõik läheme kuskilt läbi ja nii meie teekond on. Hea, kui aktsepteerime ennast.

Mul oli ka enda arust sada häda - liiga väiksed tissid, kondised põlved. Aga ega see on peas kinni. Fakt on see, et aluspükste müügiga sa poleks rahvusvahelist karjääri teinud. Sa ikkagi oskad neid unistusi ja hirme lugeda ja nende vastu teraapiat pakkuda.

No eks ma proovin jah. Alguses olin täiesti pesudisainer, siis naised ütlesid: ma tahaks väljas ka neid asju kanda. Nii hakkasin üha enam täiskollektsioonide poole liikuma.

Sul on konkreetne kontseptsioon, kuidas läbi sinu naiseliku disaineri pilgu võiks suhtuda.

Positiivselt! Elu meie ümber on väga keeruline praegu ja ma arvan, et riided peaksid meie elu kergemaks tegema. Nad peaksid meile rõõmu tooma. Pesu ei tohi sind kuidagimoodi ahistada. Ja minu meelest võiks asjal alati olla midagi erilist, väike kiiks, ma ei taha tavalist asja teha.

Maailm on liikunud õiges suunas, me ei ole enam nii kammitsates. Ei ole vaja seda polsterdust, ei ole vaja igalt poolt ennast kokku tõmmata. «Sa oled nii palju alla võtnud» - see ei ole alati kompliment! Ma ütlen ausalt, et nelikümmend pluss naiste puhul tekib pigem juba küsimus, et on sul ikka kõik hästi? Ega sa haige ei ole? Veidi pehmem võib näha palju noorem, värskem ja tervem välja.

Öeldakse, et kortsud saab sirgeks süüa.

Absoluutselt, ma olen ma olen täiesti sama meelt!

Vaata või käkras õhupalli, kust õhk on välja läinud. Ega tagumik, kust on kõik rasvarakud lahkunud, ei näe väga teistsugune välja. Pekike on päris kasulik asi.

Jaan ja me tuleme igas kujus ja kõik need on ilusad. Jah, meil on need kompleksid, aga see on asi, millega me peame lihtsalt elama. Me ka muutume ajas, see on ju täiesti normaalne. Mina ise olen muutunud, samuti mu disain. Täna ma olen nelikümmend üks, mul on kaks last ja ma ei ole kindlasti see sama naine, kes ma olin kahekümne viie aastaselt, nii ei saa eeldada, et kogu disain on täpselt samasugune nagu siis oli. Muutustega peab lihtsalt rõõmsalt käsikäes käima.

Aga julgust peab ka olema. Need püksid, mille mulle jalga panid, paistavad sirgelt läbi. Saate vaatajad näevad. See on asi, mille peale väga paljud inimesed ei tuleks.

Täpselt vastavalt sellele, kui julge sa oled, saad sa minu asju kanda. Kui sa tahad, näitad peput, aga kui ei taha, paned spordipüksid alla ja keegi ei näe midagi. See on kõik vastavalt enesetundele. Minu idee on selles, et paned kihiti ennast riidesse. Ma ei ütle, et pead paljalt välja minema. Aga ma ei ütle ka, et sa ei või seda teha, kui tahad.

Kiirabi kehakomplekside vastu

Siruta end välja - sirge selg muudab iga keha otsekohe kaunimaks, proportsionaalseks ja seksikaks ning isiksus selle sees mõjub enesekindlalt.
Trend on pöördunud. Soov olla «täiuslik» on igav ja isikupäratu, äge on olla iseenda moodi ilus. See aktsepteerib kõiki erinevaid kehasid.
Ekstreemsust vaadatakse - see on ürginstinkt, mis on seotud ohutaju mitte imetlusega. Moonutatud välimus tähendas meie esivanemate jaoks võimalikku nakkust, eluohtlikku väärastumust. See on tegelik varjatud põhjus, miks kirurgiliselt moonutatud kehasid sel määral vaadatakse. Sõnum on: haige!
Milline keha on ilus? Terve ja loomulik ja keha on kõike ligitõmbavam, seksikam ja elujõulisem. Tervis on võtmesõna - nii alakaal kui ülekaal pole tervisele head, ehk ei saa olla ilusad.
Sa oled kindlasti ilusam kui ise arvad - see kehtib 99% juhtudel ja tõenäoliselt ka sinu puhul.

Sul on palju mudeleid, mis on nagu väike «julguse kasvatamise kapsel», näiteks need sukatripid.

Või on mängulisus, tegu on ju trikotaažist t-särgiga, aga paned lihtsalt ühe väikse detaili, mis kohe tekitab inimestes sellist elevust - kas ma ikka julgen seda näidata? Miks mitte? Vaadake, mida tänapäeval meil popstaarid kannavad, neil polegi praktiliselt midagi seljas. Kas see suka tripp siis on nii hirmutav? Ongi vaja nendest tabudest kuidagi nagu üle saada. Ma ei arva, et peaks maailma pea peale pöörama, aga ennast võiks vabalt tunda.

Enamus juhtudel naised lubavad endale liiga vähe ja seksikus on tabu. Hukkamõist on hästi kiire tulema. Aga kui võtta naiselt ära tema põhiõigus olla seksikas, jääbki kurb, ära keelatud, närtsinud naine.

Mina mäletan hästi, et üks asi, mis mulle ema on õpetanud: mitte kunagi ei tohi meeste jaoks ennast riidesse panna. Sa pead enda jaoks panema riidesse. Mitte ükski mees ei tohi hakata sulle ütlema, mis sa pead endale selga panema. See on sinu keha ja sina otsustad. Mina panen selga täpselt selle, mida ma tahan ja ongi nii.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 405 osa leiad siit!

Saadet saad vaadata digiajakirjad.postimees.ee

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine. Kriss Sooniku disaini leiad siit.

Kriss Sooniku julgust lisava disaini leiad tema kodulehelt!

Kriss Soonik on disainer, ema, maailmaparandaja ning loovettevõtja. — Kriss Soonik on disainer, ema, maailmaparandaja ning loovettevõtja. Foto: Madis Veltman / Postimees

Kes on Kriss Soonik?

Kriss Soonik on optimismist pakatav hulljulge loovhing, kartmatu otseütleja, sooja südamega maailmaparandaja ning kahe pisikese lapse ema.

Kris Sooniku omanimeline pesumärk sai tänavu 16 aastaseks. Sünnipäevakollektisoon kannab nime «Have your cake and eat it»

Elades Londonis, liigub disainer pidevalt Eesti, Tokyo ja New Yorki vahel, saades nendest linnadest inspiratisooni enda hooajalisteks kollektsioonideks. Kuid Põhirõhk on loomingulisel vabadusel ning plaan uuendada tootevalikut nii palju kui võimalik. See tähendab, et paljud asjad on müügil limiteeritud kogustes.Kriss Sooniku bränd on tuntud eelkõige oma pesudisainide poolest, kuid nüüd laienemas ka ülerõivastesse. Esimesest kollektsioonist alates on Kriss Soonik pidanud kinni enda stiilist, kus on kokku põimitud kaasaegne pesudisain, luksuslik loungewear ja ready-to-wear rõivad.

Kriss Sooniku loomingu leiad siit!

Loe ka viimast intervjuud Kriss Soonikuga

Vaata varasemaid osi!

Sul on küsimus, millele vastust otsid? Teema, millest saadet soovid? Oma lugu, mida jagada? Kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles