:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/24/6588493t1hb125.jpg)
/nginx/o/2025/02/17/16663563t1h3a67.jpg)
Mõni pingutab naba paigast, aga ei saa tulemusi. Teine ei pinguta justkui üldse, aga tal õnnestuvad asjad suurelt ja säravalt. Milles on võti? Vastus on üllatav, aga see töötab. Ukse sinu paremasse homsesse avavad Birgit Kermes ja Teet Kask.
Birgit Kermest on Baltikumi ainus neurolingvistilise programmeerimise master trainer. Teet Kask neuroplastikat tundev koreograaf-lavastaja-kuraator-õppejõud. Vaata saadet – sellest tõuseb sulle käegakatsutavat kasu!
Naistejutte saad alati ka kuulata. Meie sõbrad kirjutavad, et see on hea kaaslane jalutades, rannas, pikemal autosõidul või koristades. Proovi sina ka!
Selles osas saad teada
- Miks mõni inimene tõmbab ligi ja teine peletab eemale nagu paha hais, ehkki välimuselt ja käitumiselt võivad nad olla sarnased;
- Mis muudab inimese magnetiks ja kuidas seda ka endas aktiveerida;
- Kuidas treenida ja saada tulemusi ilma, et peaks midagi tegema;
- Kuidas me ise saboteerime oma edu, kuigi pingutame;
- Miks rööprähklemist ei ole olemas;
- Mis unistamine on tuleviku kalastamine ja eksistentsi alus;
- Milline taju meie otsuseid tegelikult juhib.
Vaata ka Naistejuttude 400. juubeliosa!
/nginx/o/2025/05/28/16874968t1h5190.jpg)
Kes poleks märganud – on kaks kena inimest, välimuselt ilusad, käitumiselt sarnased, aga üks tõmbab ligi nagu magnet, teine peletab eemale. Millest see tuleb? Ei, see pole juhus ega arvamus, et ilu on vaataja silmades, sellel on põhjus.
Samamoodi on paljude inimeste elu nagu kohustuste koorem ning tundub, et unistamiseks pole aega. Aga kas ikka pole? Töörügaja hurjutab, et unistamine on aja raiskamine. Aga selles ta küll eksib. Tegelikult on unistamine kuldvõtmeke!
Miks mõne inimese juures tahetakse olla ja teiste juurest põgenetakse?
Teet Kask: Sellepärast, et harmoonia ja tasakaal nakatab. Kui inimene teeb asju sellepärast, et ta ise tahab, mitte sellepärast, et keegi käsib. Kui ta on koorinud teiste peale pandud kihid maha ja õppinud kuulma oma sisemist häält, siis ta on rõõmus, tasakaalus, harmooniline. Inimesed tahavad su juures olla. Kui sa oled harmooniline, see on lihtsalt inimestele sisse kodeeritud. Isegi kui see inimene midagi ei tee.
Muuseas see on hästi huvitav ja teaduslikult täiesti tõestatud, et meie ajud suhtlevad omavahel. Tihti on see, et sõpradega räägime mingist teemast ja tekib tunne: kuule, ma just tahtsin sulle seda öelda! Tegelikult aju juba rääkis sulle selle lihtsalt, verbaalne jõudis hiljem järele. Selleks, et sa muutuksid kommunikatiivseks, on inimesel vaja teist aju, peeglit. Millisena sa tahad ennast näha? Vali õige peegel.
Birgit Kask: Võin jagada seda lugu, et kui ma iga päev inimesi treenin, näitan neile, kuidas nende aju töötab, siis väga tihti ma näen, et nad peegeldavad mulle mind ennast tagasi. Sama toimub psühholoogi juures – ta peaks olema enda teemadega tegelenud, et ta ei peegeldaks tagasi enda probleeme kliendile. Ja siis ma alati kogen seda, et tõesti, üksi me kobame pimeduses. Ma võin teada kõige paremaid meetodeid, mul võib olla kõige parem haridus ja ma tihti ei suuda seda enda peal 100 protsenti rakendada, sest keegi ei peegelda mulle seda tagasi. Inimesed vajavad teisi ajusid.
Rääkige edasi, kuidas see toimub?
Teet: Ma olen saanud tihti küsimuse, et kuidas sa seda tead. Ma lihtsalt tean sellepärast, et üks asi on raamatu teadmine, aga siis on olemas teadmine. Ehk siis, kui me usume darvinismi, on meie kehas miljoneid aastaid teadmisi. Nii kui sa oled oma hääle kuulaja ja lased endal unistada, siis see darvinistlik kanal või allikas hakkab tööle ja kõik see info läheb sinust läbi. Ja kui sa oskad, kui sa oled unistanud, siis sa oskad selle info ära tunda. Kui sa pole unistanud, siis see lihtsalt läheb sust mööda ja sa ei oskagi seda näha. Vot, siin on üks väga oluline unistamise aspekt.
Birgit: Meie ajud mõtlevad erinevalt – nii, nagu oleme nad ise kodeerinud või meie sisse on kodeeritud. Kas sa teed midagi enda soovist või sellepärast, et peab, on väga erineva motivatsiooniga. Näiteks ma loen selle raamatu ära, siis ma ei paista rumal.
Kuidas NLP toimib?
Neurolingvistiline programmeerimine ehk NLP põhineb ideel, et edukal käitumisel ja mõtlemisel on mustrid, mida on võimalik õppida ja teistele edasi õpetada. See kasutab keelelisi tööriistu, visualiseerimist, ankrustamist ja muid tehnikaid, mis aitavad kiirelt ja tõhusalt muuta uskumusi, harjumusi ning emotsionaalseid reaktsioone.
Milliste probleemide lahendamisel NLP töötab eriti hästi?
- ärevuse ja hirmude vähendamine;
- enesekindluse ja motivatsiooni tõstmine;
- efektiivne suhtlemine ja konfliktide lahendamine;
- harjumuste muutmine (nt edasilükkamine, emotsionaalne söömine);
- eesmärkide seadmine ja nende saavutamine.
3 praktilist näidet NLP kasutamisest
1. Suhtedraama lahendamine
Probleem: Marleen ja tema elukaaslane sattusid pidevatesse tülidesse väikeste asjade pärast.
Lahendus NLP abil: Õpiti peegeldama partneri keelt ja meelt, kasutades «meta-mudeli» küsimusi, et mõista sügavaid vajadusi ja ootusi. Tulemus: konfliktide asemel tekkis dialoog, suhe muutus tasakaalukamaks ja usalduslikumaks.
2. Tööärevus enne esinemisi
Probleem: Projektijuht Kristiina koges tugevat ärevust enne igat ettekannet. Käed higistasid, mõte jooksis kinni.
Lahendus NLP abil: Kasutati ankrustamise tehnikat, et siduda rahulik ja enesekindel seisund konkreetse füüsilise liigutusega. Samuti muudeti sisekõnet toetavamaks. Tulemus: Kristiina esines rahulikult ja sai kolleegidelt tunnustust.
3. Edasilükkamise harjumus
Probleem: Üliõpilane Jaanus lükkas õppimist pidevalt edasi, tundes end pärast süüdi ja stressis.
Lahendus NLP abil: Tuvastati sisemine hääl, mis motiveeris teda vältima õppimist. Mustreid muutes loodi uus vaimne kujutlus edust ja kergusest. Tulemus: õppimine muutus lihtsamaks ja ta saavutas paremad tulemused.
Allikas: Birgit Kermes
Teie mõlemad kinnitate, et mille iganes saavutamine on seotud mõtlemisega isegi rohkem kui tegemisega.
Teet: Seda saab tõestada. Ma just lugesingi eelmine nädal väga huvitavat õppeprotsessi. Seal võeti kaks gruppi. Ühele grupile anti tantsuliigutused kätte ja need pidid välja töötama harjutused, et treenida teatud lihased kehas. Teisele grupile anti ainult ette kujutada ja öeldi täpselt, millised lihased töötavad. Mis tulemus oli? Nad ei teinud mitte midagi, nad ei treeninud üldse ja aju kasvatas neid lihaseid kolmkümmend protsenti!
Birgit: Selline huvitav sünkroonsus.
Teet: See on fakt. Kui sa ainult kujutad ette, kuidas ma trenni teen, siis su aju võtab selle signaali vastu ning treenibki neid lihaseid.
Birgit: Jah, ehk siis põhimõtteliselt, kui sa hommikul ei viitsi trenni minna, siis lihtsalt lamad ja kujutad ette, kuidas sa teed neid jõusaali harjutusi. Ja see mõjub! Huvitav sünkroonsus oli praegu: enne kui ma siia hakkasin tulema, lugesin ma täpselt sama näidet, aga klaveri mängimise kohta Joe Dispenza raamatust, kus ühele grupile anti reaalne klaver ja teisel grupil paluti siis ette kujutada, et nad mängivad klaverit.
Mis on minu jaoks kinnitus sellele, et unistamine ei ole udu, vaid tegu – esimesed kivid sinna müüri, mida soovid laduda.
Teet: Näiteks näitlejate koolid õpetavad siukest asja nagu Alexanderi tehnika, mis uurib mõtte ja tegutsemise suhet. Millest see esialgu tuli? Inimene kaotas liikumise võime ära ja hakkas ajus signaale saatma oma kehaosadesse senikaua, kuni ta sai liikumise ja kõnevõime tagasi.
Birgit: Kui sa koged oma eesmärki läbi meelte, kirjeldad selle kõik ära ja koged läbi keha – siis sa sa oled peaaegu kohal. Hakka lihtsalt tegema! Ma ei taha öelda, et kõik juhtub, natuke on ikka vaja teha ka, aga sisuliselt see loob tingimused.
Aga tagasi treeningu juurde – kui aju on nii võimas, kas see töötab ka tagurpidi? Ehk kui ma ei tee midagi ja mõtlen trennile, siis ma saan kolmkümmend protsenti kasu kätte. Aga kui ma teen trenni ja mõtlen mingile muule jurale, ei pruugi sellest mingit kasu olla!
Birgit: Jah, põhimõtteliselt küll. Kohalolek on õnnestumise võti. Ilma ei saa.
Teet: Põhimõtteliselt on ka ammu tõestatud, et sellist asja nagu rööprähklemist ei ole olemas. On olemas ainult see kiirus, kui ruttu sa suudad tegevusi vaheldada. Ja mis juhtub? Sa ei fokusseeri mitte ühelegi korralikult!
Tõsi. Ja teada on ka see, et ajule kõige väsitavam pole mitte pingutus, vaid see vahetamine ise.
Teet: Jah, see tähendab seda, et kui sa teed midagi – fokusseeri ühele asjale korraga. Sellepärast, et ühe asja sisukas läbitegemine viib sind järgmiste asjade juurde palju sügavamalt, palju kiiremini ja palju põhjalikumalt. Selle kogemuse baasilt, mille sa ühe asja peale fokusseerimise tulemusena saavutasid, on inimene teise asja tegemisel palju edukam kui see, kes tegi selle aja nii-öelda rööprähklemist.
Birgit: On teada, et kui me oleme mingile asjale keskendunud, tekib flow, kaob ajataju, tulevad ideed. Kui miski meid katkestab, kasvõi sekundiks, kulub vähemalt 25 minutit, et tagasi samale keskendumise tasemele jõuda. Ja see ei pruugigi enam õnnestuda! Mitte lasta end segada – see on väga suur õnnestumise võti.
/nginx/o/2025/05/28/16874965t1h5443.jpg)
Mis on unistamisest kasu?
Teet: Unistamine on absoluutne eksistentsi alus kõigele. Sellepärast, et unistamisega sa lood nii-öelda kalastatud tulevikku, mis on sinule kohane. Mida rohkem ja selgemalt sa unistad, seda vähem sa küsid eksistentsiaalseid küsimusi, seda rohkem oled sa rõõmus.
Birgit: Unistamine on psühholoogiliselt eriti vabastav, sellepärast, et unistamise käigus kasutad kõiki neid ressursse, mida sa tavaelus ei kasuta. Viid iseennast tulevikku ja kujutad ette seda, mida sa nii väga tahad. Ja see on võimalik! Kõike, mida sa suudad ette kujutada, seda sa tegelikult suudad ka teha.
Vabastav küll, aga unistamise alustamine ise vajab teatud hulka vabadust. Kas inimestel jätkub üldse vabadust vabastavat kogemust ligi lasta?
Birgit: Tegelikult sul on vaja küll ruumi enda sees, et unistada. Seal toimub mingisugune hüpe tänasest päevast tulevikku. Ehk siis mingis mõttes sa pead enda praegusest minast lahti laskma. Me korraks käime seal tulevikus ära ja kogeme läbi erinevate meelte seda seisundit, kuidas see oleks siis, kui meie unistus täitub. See on ülimalt võimas, et tegelikkuses kogu meie psüühika hakkabki meid sinnapoole vedama.
:format(webp)/nginx/o/2025/05/28/16874964t1h80d5.jpg)
Unista nii, et sellest kasu on!
Viime hea idee praktikasse. Ava lehekülg hakkablooma.ee, loe unistamisest lähemalt ja sisesta siia ka enda unistus. Sinu unistus on anonüümne, kuid konkreetne ehituskivi, mis muudab meie elu siin Eestis paremaks. Eestis loodud unistused annavad kindla ja teaduspõhise aluse otsuste tegijatele, aidates paremini mõista, mida inimesed tegelikult väärtustavad ja ootavad. Kuid kõige olulisem – see annab igale inimesele võimaluse luua tulevikku just sellisena, nagu tema seda näeb.
Mõtle isiklikele soovidele, aga samuti laiemalt. Milline võiks elu välja näha 2050. aastal? Praegu tundub maailm täis ebakindlust – sõjad, majanduslangus, kliimamuutused. Kutsume Sind vaatama tänasest kaugemale ja unistama, millises Eestis tahaksid Sina 2050. aastal elada.
Tunned end kohmetult, sest oled sarnaselt paljude töiste ja tõsiste täiskasvanutega ära unustanud, kuidas unistamine käis? Pole hullu, sind aitab unistamisjuhend.
Miks seda teha? Unista kaasa, et keskenduda positiivsele. Tänapäeva maailmas, kus negatiivsed uudised ja hirm tuleviku ees on saanud igapäevaseks, on vaja näha alternatiivi – võimalust unistada ja luua midagi uut ja ilusat. Unistamine ei ole lihtsalt fantaasia, vaid reaalne võimalus muuta maailma paremaks ja jagada lootust, et parimad ajad on veel ees.
Eestlastel on vanasõna «enne mune, siis kaaguta», kuid neuroplastika praktikud usuvad, et mida rohkem sa oma unistusest räägid, seda suurema tõenäosusega see täide läheb. Tee proovi!
Ja kui me ei unista, puudub suund. Mootor võib olla hea, aga podiseme ühe koha peal, ei liigu. Osa inimesi ei julgegi liikuda – äkki on vale suund?
Birgit: Selle koha peal aitab see, kui alustada tundest, mida ma tahan tunda seal tulevikus. Ma ei peagi ju teadma, et mis mul siis on või mis tööd ma teen. Lihtsalt mõtled ja kujutad ette, et vot ma tahaks tunda sellist tunnet, et kõik on... näiteks turvaline või kõik on kuidagi täitev. Ja siis ma alustan sellest tundest.
Teet: Mina alustan sellest, et kõigepealt ma luban endale seda. Samamoodi nagu inimesed otsustavad, et nad on kinni kiilunud, sama jõuga saab otsustada anda endale vabaduse unistada. See on just kinnikiilumine, kui sa arvad, et sa pead selleks luba küsima. Ei pea. Lase iseendal juhtuda, ole endaga dialoogis. Räägi kõva häälega, kui tahad või kirjuta endale märkmikusse. Vaata peeglisse, pane silmad kinni, anna endale lubadus. Ja see käib tegelikult palju lihtsamalt, kui me arvame – kui sa ütled, et ma olen, siis see sõna läks siit välja. Läks sinu kõrva sisse ja hakkas just tööle ja ajurakke otsima, et kinnitust saada sellele, et sa oled.
Birgit: Ma täpsustan – neurolingvistilises programmeerimises me ütleme, et tekib selline seisund.
Teet: Ma ise õpin praegu neuroplastikat. See on väga konkreetne – täpselt see ülesanne, mida sa endale annad, hakkab ka sinu ajus otsima teed ja täituma. Sa pead lihtsalt usaldama ja olema kannatlik. Mitte kannatama, vaid olema kannatlik. Kannatus hakkab just siis, kui sa ennast ei usalda ja ei anna endale võimalust. Kannatus jaguneb kaheks – teadlik ja ebateadlik kannatamine. Esimene on protsess, teine olukord, mida talud, aga ei otsusta muuta. Aga kui otsid harmooniat, pead sa ennast kuulama, andma endale võimaluse, siis tuleb harmoonia ja tasakaal ja see ei lõpe kunagi otsa. Sinu aju on geniaalne olevus, sõna otseses mõttes olevus. Ilma temata sina hakkama ei saa, ilma sinuta tema hakkama ei saa, muskleid tal ei ole.
Ja nii lihtne siis ongi – kuula ennast, luba endale unistamist?
Teet: Struktuuri suhtes oleme kõik väga erinevad. Igaühele, kas me tahame või mitte, on antud oma koostis. No näiteks, kui meile kõigile antakse ühe ja sama supi retsept ning toormaterjal, siis igaüks teeb erineva supi. Samamoodi on kõik kõigile antud. Üks retsept on inimese kehas, aga kuidas ta selle supi kokku keerab, seal igaüks on ise oma elu kokk.
Vaata saadet – seal on veel kümme korda enam kasulikke mõtteid ja praktilisi soovitusi.
Saates sündis palju põnevaid teemasid, mis oleksid väärt pikemat käsitlust ja eraldi saadet. Kui soovid sel teemal uut osa, kirjuta kristina.herodes@postimees.ee
- Päritolupere mustrid ja kaasa saadud seljakott
- Aja võtmine endale – elamise rõõmu praktika
- Harmoonia ja tasakaalu leidmise teekond
- NLP praktiline kasutamine
Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 402 osa saad järele kuulata postimees.pleier.ee lehelt!
/nginx/o/2025/05/30/16879998t1h6d21.png)
Kes on Birgit Kermes?
Baltikumi ainus neurolingvistilise programmeerimise master trainer (kõrgeim kvalifikatsioon maailmas), tegutseb coach'i, käivitaja, loomingulise sütitajana.
Birgit on loominguline ja innovaatiline mõtleja, kes suudab genereeritud ideed ka ellu viia. Ta julgeb võtta liidrirolli missioonitundega organisatsioonis, mis loob innovaatilisi ja maailmale kasulikke tooteid või teenuseid ja väärtustab nii oma töötajaid kui ka maailma keskkonda. Birgitit köidavadki just missiooniga, tähendusega asjad. Teised kirjeldavad Birgitit võimeka juhina, kes suudab oma meeskonda kaasa haarates saavutada suuri eesmärke ja täita natuke võimatuna näivaid ülesandeid. Birgitil on ka coach'i ja superviisori ning neurolingvistilise programmeerimise treeneri kutse siis seetõttu suudab ta meeskonnaga töötada väga professionaalsel tasemel. Täna on Birgit peamiselt keskendunud treeneritööle ning ei otsi otseselt palgatööd, kuid lööb kaasa ka südamelähedastes projektides, milles üks on hakkablooma.
Birgit on tuntust kogunud väga paljudes projektides, näiteks «Teeme ära», Rohetiiger ning on üks algatuse unistamistalgud eestvedajaid.
Birgit Kermesega saab ühendust tema kodulehe kaudu.
Kes on Teet Kask?
Teet Kask on ere loovhing, kes teostab ennast koreograafi, lavastaja, kuraatori ning õppejõuna. Tantsinud on ta viiendast eluaastast saati, vend Tiit leidis, et tantsu kaudu oskab ta end väljendada veel paremini kui sõnades. Ta on õppinud riiklikus balletikoolis, tantsinud rahvusooper Estonias mitmeid peaosi ning sealt edasi säranud ka Rootsi kuningliku balleti ja Norra rahvusballeti lavadel. Koreograafiat õppis ta Londoni linna ülikooli Trinity Labani konservatooriumis. Tema kirg sügavuti maailma mõista ja mõtestada juhatab ta elukestvate õpinguteni, täna tudeerib ta Aalto ülikoolis neuroplastikat.
Lavastajana on ta loonud lugematul hulgal unikaalseid elamusi nii balletilavadel kui ootamatutes paikades modernses võtmes. Nimetamaks mõned – «Keres», «Louis XIV – Kuningas Päike», «Kurat ja jumal», «Kuldne Tempel» ning Leigo järvel toimuv balletilavastus «Aju».
Teet Kask on loonud oma unikaalse tantsumetoodika, mis seob artisti meisterlikkuse tema autentsuse ning sügava intuitiivse tunnetusega.
Teet Kasega saab ühendust tema kodulehe kaudu.
Vaata ka varasemaid osi!
Kas sul on küsimus, millele vastust otsid? Teema, millest saadet soovid? Oma lugu, mida jagada? Kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee
