NAISTEJUTUD ⟩ Juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa: halb juht on mugav olla, kuid see maksab kätte...

Kristina Herodesajakirjanik

Sander Ilvestfotograaf

8. aprill 2024, 15:25

«Olen ise kohanud inimest, kes pidanuks inimesi juhtima, aga ta pani nad meelega nutma. See viis, kuidas ta midagi ütles, oli hävitav,» räägib üks Eesti hinnatuimaid juhtimiskoolitajaid Kaido Pajumaa.

Ja mida tegi kiuslikult käituva juhi tippjuht, kes pidanuks teda korrale kutsuma? «Ta lihtsalt eitas probleemi! Leidis, et just siis on vaja kingapael kinni panna - kadus ära laua alla.» Mida tunnevad töötajad sellises tiimis? Et see õudus ei lõppe iial. Ometi läks teisiti.

Sel korral saame osa ühe Eesti hinnatuima juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa tarkusest ja isiklikest kogemustest. 13 aasta jooksul on ta koolitanud enam kui 7500 juhti.

Halb juht läheb kalliks maksma ja seda mitmes mõttes

«Sa ei taha oma elu ära raisata mingisuguse türanni all töötades,» usub Paljumaa. «Kui inimesed tunnevad ennast töö juures paremini ja väärtustatuna, siis ka nende panus vastu on palju suurem. Ja sealt tekkib ka majanduslik efekt ja ühiskondlik efekt.» Vanal viisil inimesi kamandada ei ole enam võimalik. Halb juht võib olla mugav olla, aga see läheb kalliks maksma.

«Juhil on sotsiaalne vastutus ka, seal ei ole ainult vastutus omanike ees,» toob ta välja olulise asja. «Selle tõttu, et inimene juhina aktsepteerib sellist türanni, ta ruineerib koos töötavaid inimesi, kes lähevad selle pahameele, allasurutuse ja alandatusega koju. Nad mõjutavad oma lapsi, mõjutavad oma suhteid kuni selleni välja, et ta on kogu aeg mõtetes töö juures ja õnnetu. Suhted hakkavad lagunema. Mina näen sellist perspektiivi siin!»

Huvitavaid fakte:

• Enamik juhte usub ise, et kuulub 10% parimate juhtide hulka.
• 88% inimesi lepiks isegi väiksema palgaga kui nende otsene juht välja vahetataks.

Lugejate kirjad saatele: 

Kaido Pajumaa on super, soovitan teda kindlasti kuulata. V.V

Just mõtlesin kirjutada ja paluda - tehke palun üks saade ka keerulistest ülemustest. Sellest üldse ei räägita. Ja ongi - minu jaoks täpselt teema! K.G.

Puhas kuld! Soovitan kõigile. M.B.

 Üks lugu jäi Kaido Pajumaale eredalt meelde. Tema oma koolitusel osales väga hinnatud keskastmejuht, kes käitus nagu tõeline terrorist. Kas tuleb tuttav ette?

Samal teemal

Naine

30. märts

Suur lugu

Läbipõlemine – otsetee hauda või pöördumatult haigeks (1)

Saage tuttavaks: juht-terrorist

«Sain aru, et koolitus kutsuti kokku ühe inimese pärast, kes ei võta mitte mingit tagasisidet vastu,» jagab ta oma kogemust. «See oli esimene viis minutit koolitusest, küsisin osalejate arvamust, kui temalt tuli: «Ei tea, mida ma sellest õige arvama pean?!»»

Kaido sai asjatundjana kohe aru, et kogu ettevõte ja meeskond elab tegelikult selle üheainsa türannist juhi negatiivsuse tõttu pidevas pinges. Ning mees ise on täiesti veendunud, et kuna keegi pole vastu hakanud (ehkki tegelikult oli ta iga tagasiside andja vaenlaseks tembeldanud ja hävitanud), ongi selline käitumine talle lubatud. Sest ta on tähtis ja asendamatu.

«Mis sa mõtled, et tuled meid siia õpetama, kuidas juhtida või? Mis sa ei ole meie majandustulemusi näinud või?» tuli ülbitsejalt peagi uus solvang. See oli destruktiivne mitte ainult Kaidole, vaid kõigile inimestele ruumis ja koolituspäevale.

Samal teemal

Töö

21. mai 2022

NAISTEJUTUD ⟩ 3 asja, mida juht iial ei tohiks teha: «Kasutatakse isegi alandust! Ja inimene lubab endaga nii käituda»

«Küsisin, kas see, mis teil praegu toimub, käib teil iga päev. Ja personalijuht ütles hästi vaikselt: «Kahjuks iga päev.» Siis ütlesin otse – mulle tundub, et hoopis teie juht meeskonnas on väga suur probleem.»

Päeva jooksul suutis koolitaja siiski ründaja respekti pälvida ja selgus, et tegemist oli väga intelligentse ja vaieldamatult võimeka inimesega. Kahjuks ei laienenud lugupidav suhtumine kolleegidele. «Päeva jooksul tekkisid kogu aeg konfliktid – nii kui keegi midagi ütles, siis see juht lendas selga. Ja ikka niimoodi, et pani inimesed otseselt nutma. Asju saab öelda väga erinevalt, aga see viis, kuidas tema seda tegi, oli hävitav!» 

Juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa ei karda välja öelda, kui keegi kolleegidega lubamatult käitub. Paraku enamasti seda teha ei julgeta. Foto: Sander Ilvest

Saage tuttavaks: pime juht, kes eitab vastutust

Kuid tõeline probleem avaldus alles selles, kuidas teisi madaldavale ja destruktiivsele käitumisele ülevalt poolt reageeriti. 

«Iga kord, kui tekkis konflikt, siis mitte ülekantud tähenduses, aga otse – tegevjuht leidis, kas on vaja kingapael kinni panna, ehk siis kadus ära laua alla. Kas ootamatult tuli mingi kõne ja ta kõndis ruumist välja. Ta lihtsalt eitas probleemi,» kirjeldab koolitaja.

Kui veidi mõelda, on see näide väga kujundlik ja küllalt sage. Alluvad ei julge midagi teha, ülalpool seisja ei soovi – talle on see inimene mingil põhjusel mugav, ehkki ettevõtte vaimsele tervisele ja meeskonnale mõjub tema käitumine laastavalt. Ja kuni keegi ei sekku, ka miski ei muutu.

«Ainukene, kes julges üldse sekkuda, oli üks teine juht: «Mida sa teed? Mis käitumist sa endale lubad? Ma ei lubaks isegi sõpradel endaga niimoodi käituda, minuga ja minu naisega. Kust sa võtad sellise õiguse?»» 

Samal teemal

Naine

24. märts

Suur lugu

NAISTEJUTUD ⟩ Kas sina julged? Otseütlejad on meie keskel aina vähem (5)

Koolituspäeva lõpus uuris Kaido Pajumaa, miks tellija teda enne ei teavitanud. «Ei julgenud öelda, sest nii mõnigi koolitaja on poole pealt minema jalutanud,» vastas personalijuht. Kaido aga saatis pärast koolitust väga otsekohese sõnumi tegevjuhile: «Kui sa mitte midagi muud ei ole valmis tegema oma meeskonna kaitseks, siis telli vähemalt oma kontorisse mõned eksemplarid raamatut «Kuidas mölakatega toime tulla?»

Ettevõtte juhi vastus oli poliitiliselt korrektne, demagoogiline ning halvasti käituvat juhti õigustav – ta on ikka väga kõrge spetsialist. «Aga mis on selle psühholoogiline hind?» küsib Kaido tuliselt. «Ja nüüd on küsimus: kust nende inimeste piirid lähevad, kui sul on meeskonnas inimene, kes lihtsalt terroriseerib teisi liikmeid ja tegevjuht mitte midagi ei tee. Ka teine osakonnajuht ei saa midagi öelda, kuna tema oli strateegiliselt kõige olulisemal positsioonil. Inimesed kartsid temaga konflikti minna.» Esmalt oligi tunne, et ettevõte seda ilmselget probleemi lahendada ei kavatse. «Kuulsin, et ta ei tule ka ühelegi ühisüritusele, kuna kardab, et kui tema alluvad võtavad napsi, nad teeks talle lihtsalt kambaka. Ja kujutad ette, et me räägime praegu tegutsevast organisatsioonist Eestis!»

Samal teemal

Naine

2. märts

Suur lugu

NAISTEJUTUD ⟩ Läbipõlemist me ise ei märka! Suurim oht seisneb selles, et...

Juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa usub, et võim ega juhipositsioon ei anna õigust käituda kaaslastega viisil, mida inimsuhetes viisakaks ei peeta. Pigem vastupidi! Foto: Sander Ilvest

Kõrvalt vaadates pole isegi küsimust – tegu on ametiseisundi kuritarvitamisega. Aga pikalt ebaterves õhkkonnas olnud inimesed harjuvad, neil kaob julgus ja lootus, et midagi muutub. Teisi alandav vahejuht on aga otseselt tema juhi vastutus. Samamoodi nagu mölakana käituda lubatav töötaja on tema otsese juhi vastutus. 

«Mul on hea meel öelda, et sellel lool oli siiski natukene õnnelik lõpp,» jutustab Kaido edasi. «Umbes poole aasta pärast tuli minu koolitusele samast ettevõttest uus inimene. Ta töötas justnimelt selles valdkonnas, kus see psühhoterrorist oli. Kuulsin temalt, et see intsident siiski käivitas protsessi, mis viis selle inimese väljavahetamiseni. Juht ikkagi võttis vastutuse lõpuks!» Eluterves töömaailmas ei tohiks olla kohta terroristina käituvale ja teisi alandavale juhile. Vägivallale tuleb reageerida adekvaatselt kohe, vastasel juhul see muutub standardiks ja saab tavaliseks. 

Mölakad meeskonnas

Me kõik oleme töö juures kokku puutunud mölakatest töökaaslastega. Paljud ka mölakatest juhtidega.

Selle koleda tiitli alla kuuluvad inimesed, kes küll oma tulemustega silma paistavad, aga oma käitumisega alalõpmata teisi alla suruvad, pisendavad või lihtsalt solvavad. Kas meenus keegi?

Lubamatu käitumine on: lugupidamatus, halvustamine, madaldamine, kritiseerimine, teise jutu katkestamine, põlgus, tagasisidele kaitsega vastamine jms.

Muidugi oleks lihtne mõelda, et pigistame mölakate käitumise suhtes silma kinni, sest nende tulemused teevad kõikidele teistele silmad ette. Aga stopp! Mölaka aktsepteerimise kultuur on kõige kurja juur!

Ja selle eest on eelkõige muidugi vastutav meeskonna juht. Tema mõju meeskonnakultuuri kujunemisele on alati veidi tugevam kui ühelgi teisel isikul meeskonnas. Ja eriti teravalt puudutab see just mölakate tolereerimist. Kuni juht lubab mölakatel teistele haiget teha, on see tema valik – vait olemisega lubab ta väärkäitumist. Halvemal juhul võib ajas kogu meeskonna sisekliima vaenulikuks muutuda.

Julie Zhuo soovitab oma hittraamatus «Juhiks saamine» silmas pidada kolme asja:

1) Meeskond muutub üldjuhul paremaks, mida kiiremini mölakas meeskonnast lahkub. Jah, sa jääd tema isiklikust suurepärasest panusest ilma, aga võidad suhetes, koostöös, initsiatiivis, üldsoorituses.

2) Maailmas on hulganisti inimesi, kes on ühteaegu nii andekad ja tulemuslikud, aga ka tagasihoidlikud ning heasüdamlikud. Ei pea olema see või teine. Juhi eesmärk on hoida kõrgel koostöö latti, millele mölakad ei vasta. 

3) Mölakad võivad muutuda, aga esmalt peab muutuma meeskonnakultuur. Kui kultuur näitab selgelt, et teatud käitumised ei sobi, siis mölakad kas muutuvad või lahkuvad. Ja viimane pole ettevõttele nii suur kaotus, nagu arvatakse.

Allikas: Kaido Pajumaa

Kas tulemused paranevad vigadele või õnnestumistele osutades? Pajumaa usub, et juhid ei jäta tunnustamata pahatahtlikkusest, vaid selle vajalikkus ei tule neile lihtsalt pähe. Foto: Sander Ilvest

Puudustele orienteeritud õhkkond

Kaido Pajumaa usun, et juhid soovivad sageli töötajatele parimat ja isegi hindavad neid. Kuid neil ununeb ära üks oluline asi – seda ka väljendada. Väga sage on olukord, kus töötaja ei saa mingit tagasisidet ja tunneb, et teda ei märgata ega väärtustata. Sellise tunde pealt on väga lihtne ettevõttest lahkuda ja see on juba juhtide vastutus.

«Töötajad ültevad sageli, et meil on ainult puudustele orienteeritud õhkkond,» toob juhtimiskoolitaja välja sageli korduva teema. «Juht kunagi ei märka, ei hinda. Ja kui me hakkame sellest koolitusel rääkima, siis mõnikord tuleb see juhile totaalse šokina! Tema ütleb: «Mis jutt! Ma väga-väga hindan teid ja olen rahul teiega!» Ja töötajad küsivad õigustatult vastu: «Aga miks sa seda välja siis mitte kunagi ei ütle?»»

Sellest näitest oleks õppida nii mõnelgi ettevõttel ja juhil. Inimene, kelles süveneb tunne, et temaga ei olda rahul, tema panust ei märgata võib esmalt küll hakata ennast tõestama, aga loobub ühel hetkel panustamast. Ja vigade ületähtsustamine suurendab vigu (hirmu all eksitakse rohkem) ja tapab igasuguse loovuse ja initsiatiivi. Inimene täidab käsku, teeb vaid ette antud miinimumi, ei rakenda kriitika hirmus iial oma potentsiaali. Arvamus, et töötaja just kriitika ja hirmu all nahast välja poeb ja parima tulemuse toob, on tunnistatud täiesti ebatõhusaks.

«Edasiviivaks jõuks elus võib olla nii hirm kui inspiratsioon,» ütleb Paljumaa. «Kui sul on selline terroristist juht 1.0 või ülemuse tüüpi 2.0 siis ta tekitab inimeses hirmu, alaväärsust, tunnet, et temaga ei olda rahul. Kahtlemata paneb ka see pingutama, aga kui paneme sinna kõrvale insipatsiooni – kui teistsugune ja kui palju tugevam on see liikuma panev jõud! Kui palju on inimesed valmis sellisele juhile ja tööandjale vastu andma! Vot see on 3.0 tüüpi juhi keskne tunnus. Ta ei juhi mitte Exceli või käsuliini kaudu, ta juhib suhtekapitali kaudu.»

Samal teemal

Naine

27. jaanuar

Suur lugu

NAISTEJUTUD ⟩ Daniel Levi avaldab karisma saladuse: see on julgus olla...

Kaido Pajumaa leiab, et juhid on ennekõike inimesed – kõik omadused, mis neis avalduvad juhina, on neis olemas ka laiemalt. Ning samamoodi kõik kompleksid, julgematus oma vigu tunnistada ja endale ausalt otsa vaadata. Juhirolliga kaasnev vastutus on inimesele, kes iseendaga kontaktis ei ole, liiga raske kanda ning meeskonnale kahjulik. Selline juht näeb enda puudujääke teiste vaenu ja vigadena. Kes süüdistab teisi, ei võta ise vastutust, olgu see inimene juht või kes tahes teine. Tõeline juht võtab vastutuse ja otsib lahendust.

Ked nad on – juht 1.0, 2.0 ja 3.0?

Juht 1.0 – Boss

«Juht 1.0 on bossi või direktori tüüpi juht, kes isegi ei varja seda, et töötaja on tema jaoks lihtsalt ressurss,» selgitab Paljumaa. «Tema esindab ettevõtet ja otsib sinna masinkapitali ja inimkapitali. Kes sa oled, kust sa tuled – vahet ei ole! Tee oma asjad ära ja ma maksan sulle.» Bossi tüüpi juht usub, et järjekord on ukse taga ja inimene peaks tänulik olema, et juht talle üldse tööd annab. Suhtlus temaga toimib viisil, et tuled oma mõtetega, lähed minu mõtetega.

Juht 2.0 – Ülemus

«Juht 2.0 on see, keda ma nimetan ülemuseks,» jätkab ekspert. «Teoorias saab ta väga paljudest asjadest aru. Ta on lugenud, koolitustel käinud, ta tahab olla hea juht. Aga takistuseks saab tema enda sisemaailm, identiteet ja võimetus tagasisidet vastu võtta.» Juhtimiskoolitaja teab oma kogemustest, et juhiks saamise motiivid võivad olla väga erinevad. Sage on soov olla tähtis, mille all peitub madal enesehinnang – ma ei ole tähtis –, mida juhi positsoon peab kompenseerima. Selle tunde leevendamiseks võib juht hakata kuritarvitama võimu ja alandama töötajaid. 

Juht 3.0 – Juht

«Juht 3.0 arendab teadlikult suhteid, mis lihtsustab koostööd ja tulemuste saavutamist,» toob Kaido Pajumaa välja suurima muutuse juhtimismaailmas. Juhile on oluline nii kliendikogemus kui töötajakogemus. Juht tunneb huvi töötaja isikliku arengu ja tulemuste vastu. Ja mis on tulemus – sellise mõtteviisiga juht teeb parima tulemuse ning suudab seda stabiilselt hoida. Ta saab aru, et inimeste tõstmine, nende eneseusu toetamine ja talentide «väetamine» just ongi juhtimine.

Kaido Pajumaa toob aga välja olulise aspekti – valimatu kiitmine ei ole hea juhtimine! «Meie jutust võib jääda mulje, et juht sõltumata töötajate sooritusest ja tulemustest peaks neid kogu aeg kiitma. Me ei räägi sellest! Jutt käib ainult nende asjade väljaütlemisest, millega juht juba rahul on kui ta näeb, et inimene pingutab. Mida süstemaatilisemalt ja konstruktiivsemalt ta seda välja ütleb, seda rohkem ta ehitab töötajas üles tunnet – tegelikult ma olen väärtustatud, ma olen hinnatud.» Ja kui juht annab sellisele tervele vundamendile aeg-ajalt ka tagasisidet, mis näitab asju, mida saaks paremini teha, siis see ei lõhu inimese enesehinnangut ära.

«Aga tüüpiliselt on nii, et see, millega inimene hästi hakkama saab, on justkui juba kuu lõpus laekuva palga sees, sellest ta kunagi ei kuule. Ja see, millega rahul ei olda, on igapäevaselt fookuses.»

Juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa. Foto: Sander Ilvest

Juhtide arhetüübid

Situatsiooniline juhtimisteooria, mida Kaido Pajumaa hindab väga heaks ja praktiliseks, jaotab juhid nelja kategooriasse lähtudes sellest, kas neile on olulisemad suhted või ülesanded. Ning jutt, et tööl pole suhetele kohta, näitab inimese aegunud mõtteviisi.

Samal teemal

Naine

24. veebruar

Suur lugu

NAISTEJUTUD ⟩ David Vseviov: kurjuse jõud hiilivad ka Eestisse, need avalduvad... (1)

Kõige levinum juhtimisstiil langeb kategooriasse «Pime juht», keda Kaido Pajumaa kirjeldab nii:

Juht, kes hindab eelkõige tööd ja tulemusi, aga ei hinda töötajaid ja suhteid nendega. «Psühholoogiliselt tal ei jätku silmi inimeste jaoks, tal ei ole huvi selle vastu ja mõnikord ka julgust tegelda.» Kasutavad näiteks pika kogemusega «ülemuse»-tüüpi juhid, kes pole liidriks kasvanud.

Peamiseks tunnuseks on juhtimislik «pimedus», ehkki nad ise arvavad, et on väga head ja edukad juhid, aga miski peale enam-vähem täidetud eesmärkide seda ei kinnita. Kuna nad töötajatelt tagasisidet kunagi ei küsi, kolleegide tagasisidet ei kuula, ning oma juhi tagasiside on eelkõige töökeskne, võivad nad oma juhtimislikus pimeduses olla aastakümneid.

Nende käitumine ja juhtimisvõtted on motivatsiooni pärssivad. Nad ise on veendunud, et nende käitumine ja juhtimisstiil on õige, ning kõiki, kes selles kahtlevad, käsitleb juht enda vaenlasena, kes tuleb hävitada, mitte võimalusena peeglisse vaadata ja ennast arendada.

Peamiseks juhtimise tööriistaks on positsioonist ja rollivõimust tulenev korralduse jagamine ja kontrollimine. Seda nimetatakse «seente juhtimiseks» (mushroom leadership): võtad kastitäie seeni ja paned nädalaks pimedasse. Korra nädalas vaatad, mis seentega toimub, toimub koosolek:

• Mõned seened on ära närbunud – järelikult ei saa tööga hakkama ja tuleb välja vahetada.
• Mõned seened on longu vajunud – järelikult on motivatsioon madal ja tuleb turgutada.
• Mõned seened on täitsa sirged – järelikult pole nendega vaja midagi teha (tublid töötajad, pole vaja motiveerida, kritiseerida ega tunnustada).

Juhtide tüübid. Foto: Kaido Pajumaa / motivaator.ee

Kommunikatsioon on ühepoolne – juht räägib, miski vastuvaidlemisele ei kuulu. Seened arvamust ei oma ja vastu ei räägi. Kuid meeskond on sellise juhtimise tõttu väga halvas seisus, kuna juhi domineeriv ja vähe kaasav mõju on ajas inimeste motivatsiooni alla viinud ning omavahelised suhted puntrasse ajanud. Või siis keskpärases seisundis, kui inimesed hoiavad omavahel kokku, sest töö meeldib, aga püüavad juhiga võimalikult vähe tegemist teha.

Teiste juhtimisstiilide kohta saad pikemalt lugeda portaalist motivaator.ee.

«Teine äärmus on meeldiv juht, kes püüab kõikidega sõber olla,» hoiatab Pajumaa, et ka vastand pole tark. «Tema hakkab järeleandmisi tegema nõudlikkuse poolelt. Ta ei julge mingeid otsuseid ellu viia, kui tiimile ei meeldi. Ta ei julge ebapopulaarseid ootusi ülevaltpoolt edasi anda.» Ka tema ei saa pikalt edukas olla!

Kiretu juht peaks üldse elus muu rakenduse leidma, see oleks ainuõige nii talle endale kui tema tiimile, kuid tihti on nad suurimad toolist kinni hoidjad. Kõige tulemuslikum juhtimisstiil on aga tunnustav juht, kes ühendab nõudlikkuse, selged eesmärgid ja küpsed, usalduslikud inimsuhted. Need on juhid, kelle juurest töötajad ei taha lahkuda isegi siis, kui neile mujal suuremat palka pakutakse. Ehk kvaliteetne juhtimine on investeering nii töötajate töörõõmu, edukusse kui avaldub otseselt ka majandustulemuste paranemises.

Kuula lõpuni kogu saade, saad veel teada:

• Kuidas on muutunud juhtimine viimaste aastatega – see muutus on suur!
• Kuidas erinevad juhid 1.0, 2.0 ja 3.0 ning miks bossi-tüüpi juhtide all enam keegi töötada ei taha?
• Mis on suhtekapital ja miks see on väärtuslik?
• Juhtide salajane motiiv – see paljastab nii tema nõrkused kui käitumisvead.
• Madal enesehinnang – jah, sellega saab tööd teha ja Kaido annab mitu võtit, kuidas end aitada ja mida märgata.
• Miks tagasiside on vältimatu?
• Miks kõva juhi maski taga on nõrk inimene ja inimlikkust näitav soe juht on tegelikult palju tugevam inimene?
• Miks juhti tuleb hinnata eeskätt selle alusel, kui hästi ta oma meeskonda innustada suudab, mitte selle järgi, kui kavalalt ta oma juhile poeb?
• Kahe tunni jagu kuldaväärt tarkusi juhtimisest, suhetest ja enesearengust. Ausalt – see lugu on vaid 10% kogu väärtusest, mida on võimalik sellest pikast saatest tasuta saada!

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 343 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa leiad leheküljelt motivaator, juhtimisalaseid asjalikke soovitusi jagab ta ka Instagramis.

Juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa. Foto: Sander Ilvest

Kes on Kaido Pajumaa?

Kaido Pajumaa on Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja (CV).

Koolitajateekond algas 2007. aastast. Varem tegutses ta juhi ja ettevõtjana, asutas enesearengu- ja motivatsiooniblogi, mille lugejad omal initsiatiivil teda motivatsioonikõnelejaks kutsuma hakkasid.

Peagi sai Kaido aru, et ettevõtete probleemid ei tule töötajate madalast motivatsioonist, vaid vähesest meeskonnatundest ja vähetõhusast juhtimisest. Praegu ongi tema põhifookus juhtide koolitamine ning pidev juurdeõppimine.