L, 21.09.2024
Ilm
Horoskoop
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Toimetus
Klienditugi
Nõusolekud
RUS
ENG

NAISTEJUTUD ⟩ Krista Lensin lasi oma uhked rinnad väiksemaks lõigata: «Enne oli suurus H, nüüd on...»

Krista Lensin Foto: Erakogu
Copy

Säravalt naiselik Krista Lensin on kõigile tuntud oma kolme kaubamärgiga: nakatav naer, metsikud lokid ja pilkupüüdvalt lopsakas büst. Sel suvel tegi ta radikaalse sammu ja otsustas suurtest rindadest loobuda. Miks? Krista räägib kõigest ise – täiesti siiralt ja midagi varjamata. Jah, õmblused katkesid, magada sai ainult selili, aga midagi sai ta veel.

Rindade kohta arvavad nii mõnedki, et mida rohkem, seda uhkem. Kuid vahel on vastupidi. Ja ega see elu tohutute rindade omanikuna polegi tegelikult nii luksuslik, nagu eemalt tunduda võib. «Mingil hetkel on see meeletult raske,» tunnistab Krista Lensin.

«Käisin sel suvel muide enesearengufestivalil,» toob Krista teemasse väikese põike. «Vaatasin seal enda ümber ringi ja esimest korda elus ma avastasin, et see rinnapartii olemasolu on Eestis üldse naistel ääretult väike! Üldine mastaap on – polegi rindu. Ja mina, kes ma olin äsja tulnud rinnavähendusoperatsioonilt, olin kõige rinnakam inimene selles seltskonna peale, mis oli koomiline!»

Samal teemal

Selles loos saad teada

  • miks otsustas Krista Lensin lopsakast büstist loobuda;
  • mis oli kauni naise rinnamõõt varem ja mis on nüüd;
  • saladuse, miks Krista nüüdsest ainult selili magab;
  • mis on nibu nekroos;
  • mis saab siis, kui niidid purunevad;
  • väga siira loo sellest, kuidas kulgeb teekond operatsioonist taastumiseni;
  • kuula kindlasti ära terve saade – vestlus ja lugu on erinevad, need täiendavad teineteist.
Krista Lensin ja Ash - mõlemad on täna saates!
Krista Lensin ja Ash - mõlemad on täna saates! Foto: Remo Tõnismäe / erakogu

Kuuma maa kurvid

«Mul on isa ju lõunamaalt pärit,» jutustab Krista. «Ja ma olin vist 12-aastane, kui mul olid juba D-rinnad. See oli traumeeriv. Ma käisin küürus, varjasin end venna suurte T-särkide sisse. Mu rinnad oli ääretult suured, arvestades, kui väike ma ise olin. Nutsin ja kurtsin emale, et mul on nii rõvedad suured rinnad ja nii jubedad lokid. Ja ema ütles: «Tead, oota kümme aastat ja need kaks saavad olema sinu suurimad relvad!»»

Samal teemal

Kümme aastat hiljem sai Krista aru, et emal oli õigus. Jaa, ta oli täiesti teistsugune, aga see oligi tema trump! «Lõin oma lokid lehvima, lükkasin dekoltee lahti, nautisin elu ja särasin. Ja sain ääretult palju tähelepanu. Need asjad olid osa minust!»

Kui Krista emaks sai, oli lopsakas partii samuti suureks abiks – laps sai rikkalikult rinda ning hoolimata suurusest ei vajunud rinnad ka peale imetamist alla ega kaotanud oma vormi. «Ei ole mul venitusarme. Ja minu puhul polnud rinnad kunagi välja veninud või tühjad, nad jäid alati selliseks suureks ja lopsakaks.»

Samal teemal

Alguses oli.... H!

Mis suurusest alustas? «Minu suurus oli H juures,» tunnistab Krista. Arvutage ise – AA, A, B, C, D, DD, E, F, G, H. «See on umbes üheksas number. Ja minu rinnaalune ümbermõõt on väga väike, noorena oli see 70, nüüd 75. Mu kehal ei ole jõudu hoida seda meeletut rinda!»

Kõik see võib kõlada nagu unistuste naise kirjeldus, hapra talje ja ahtakese rinnakorviga, kuid tohutut büstiga. Kuid tegelikkuses tähendas see, et pesu leidmine oli iga kord tohutu projekt – ülimalt kurvikatele naistele lihtsalt ei toodeta midagi. Terve noorpõlve kannatas naine vales suuruses rinnahoidjate käes ja alles siis kui avanes võimalus välismaale sõita, õnnestus kalli raha eest ka õiges suuruses pesu hankida. Alles viie aasta eest leidis ta Eestist poe, mis tema suurusega arvestas. «Ma hakkasin nutma! Nagu paradiis, mis lõpuks ometi päästaks mind sellest raskusest!»

Samal teemal

Luksuslik büst on korralik kandam. Kui palju Krista algsed G–H-numbriga rinnad kaalusid? «Ei, seda ma ei tea,» ütleb naine. «Ma tean, palju sealt ära võeti ja see on päris šokeeriv number. Mul võeti ära rindadest 1 kilo ja 200 grammi raskust. Kui te naised tahate teada, mida tähendab elu suurte rindadega, siis pange selline koorem endale ette ja proovige päev läbi ringi joosta. See on väga-väga väsitav!» Krista on kogu elu kokku puutunud arvamusega, et suure büsti omanikke imetletakse ja salamisi kadestatakse, aga need inimesed ei tea, mida see tegelikult tähendab. «Proovige elada nendega! Pidevad seljavalud. Öösiti ärkasin selle peale üles, et hakkas hingamisele – rinnad vajuvad kopsudele ja on niivõrd rasked.»

Ka suurema büsti aegadel ei olnud Kristal alati tahtmist oma vara eksponeerida. Lisaks olid rinnad väga rasked ja takistasid hingamist. EFTA gala punasel vaibal.
Ka suurema büsti aegadel ei olnud Kristal alati tahtmist oma vara eksponeerida. Lisaks olid rinnad väga rasked ja takistasid hingamist. EFTA gala punasel vaibal. Foto: EFTA

Naine loetleb ka teised tavalised probleemid, mis rinnakaid naisi kimbutavad – selg väsib väga ruttu ja hakkab valutama. Rüht läheb suure raskuse tõttu täiesti käest ära. Õlad vajuvad längu. «Sinna tekkivad lausa sügavad vaod sellest pidevast koorma tassimisest. Mu armas eks alati küsis: «Miks sinul kunagi pitspesu ei ole?» No kuhu ma nende nööridega lähen! Ma ju lihtsalt lõikan endale vaod sisse.» Sealt tulevad õlavalud, kaelavalud ja lõpuks ka hingamisraskused. «Probleemid selle vahva, uhke büstiga on tegelikult väga-väga suured,» tõdeb naine. Ja kõik need raskused rõhuvad sind iga päev, ainsagi puhkepausita, sa ei saa oma kauneid kurve hetkekski seljast heita nagu rasket seljakotti. Oled nii loodud, siis kanna ja kannata!

Loe lisaks 

Iluoperatsioonid
Iluoperatsioonid Foto: apollo.ee

Iluoperatsioonid

Werner L. Mang

Ausat ja ülevaatlikku teavet ilulõikustest on hankinda päris keerukas. Levinud on kliinikute reklaamtekstid või siis hirmulood hukka läinud opetatsioonidest. Märksa tõesema pildi annavad inimeste isiklikud kogemuslood ja seda nišši täidab ka Krista Lensnini siiras lugu. Ent sellest loost saab aimu, mida kujutab endast kaks konkreetset lõikust – rindade vähendamine ja rindade tõstmine, mida tema äsja läbi tegi. Teiste ilulõikuste taustast aitab aimu saada raamat, mille autor on professor, doktor ja ilukirurgia maailmaühingu president. Tõsi, mees on ärsi sees ja seetõttu on toon ehk veidi posiitivsuse suunas nihkes, kuid püüab säilitada adekvaatsust ja realistlikku vaadet. Sellest tema rohkete illustratsioonidega raamatust võib saada asjalikku ja põhjalikku informatsiooni, mida tehakse, milline on protsess, millised riskid ja võimalused. Kõik see aitab otsustada või siis operatsioonist loobuda. Doktor rõhutab: «Kõigepealt tervis, alles siis ilu.» Siiski tuleb meeles pidada, et tõenäoliselt on märksa suurem vajadus iluoperatsioonide järele teenuse pakkujatel, kelle jaoks see on tulus äri, kui tarbijatel, kelle kehad ka «remontimata» on enamasti täiesti okei.

Mis sai otsustavaks?

Krista puhul sai otsustavaks äratundmine – koorem on muutunud liiga raskeks. Takistab hingamist, takistab elamist, üksnes ülisuure partii tõttu ei saa pooli asju teha. «Ma meeldinud enam peeglis endale,» ütleb Krista ausalt. «See liikus samm-sammult vanema naise välimuse poole. Ma ei tahtnud veel endale väsinud naise keha. Ma olen jätkuvalt selline särtsu-mürtsu täis ja kavatsen olla veel palju-palju aastaid.» Ja siis tuligi otsus: millal siis veel kui mitte nüüd kohe? Kõrges eas esteetilise kirurgiaga tegeleda pole Krista arvates eriti loogiline. «Täna on minu just õitseaeg, alustan uut elu täie hooga. Selg on sirge, saan minna trenni ja mul on kindel otsus, et 55. sünnipäeval on mul seljas pepuni lahti kleit.» Dekolteed on Krista kogu elu eksponeerinud, aga pole veel kunagi saanud kanda lahtist selga, nüüd on paras aeg see ära teha. «Nüüd ma siis säran teistpidi!»

Krista pöördus kogenud kirurgi Siim Simmo juurde konsultatsiooni: «Küsisin, kas üldse on võimalik minul ka saada natuke kergemat elu?» Ta hakkas mõttes kokku arvutama, mis tema elus muutuks, kui büst poleks sedavõrd suur ja otsus tuli üsna ruttu.

Samal teemal

Ettevalmistused

Päris nipsust, et mõte tuleb ja niuhti noa alla selline suur operatsioon mõistagi ei käi, see nõudis ka ettevalmistust. Krista ülesanne oli jätta suitsetamine maha. «See oli kreisi tunne, aga ma jätsin selle maha. Siim Simmo rõhutas, et muidu ta mind opilauale ei võta!» Üks vastutustundlik kirurg ei opereeri suitsetajaid juba seetõttu, et ohud on päris suured – palju halvemini paranevad haavad ning armid. «Teiseks, väga suur oht on nibu nekroos. See on väga tõsine asi,» toob naine välja hirmutava tõe. Mis see on – nibu muutub mustaks, sureb ära ja võib küljest kukkuda. Huh....

Krista kirjeldab, mis operatsioonile minevat naist ees ootab: «Nad teevad sulle ankurlõike, mis tähendab, et tükk rinnast lõigatakse ära, aga nibu tõstetakse teise kohta. Ja kujutage ise ette – see nibu tuleb kõigi närvide ja veresoontega ühendada. See on meeletult peen töö ja väga raske töö. Ja nad peavad ka funktsioneerima! Alguses oli väga naljakas, nibud olid väga tuimad nagu võõrkehad.»

Kristal läks selles osas kõik õnneks. Tundlikkus taastub samuti järk-järgult, kuid kas täielikult, seda Krista veel ei tea. «Jaa, see on üks suur probleem, eriti kui oled suhtes ja see on mehele võib-olla suur kaotus. Mul on jumala ükskõik! Nibud on praegu palju paremad ning ma loodan, et aasta pärast on nad veel palju tundlikumad.»

Krista Lensin ei varja, et enne narkoosi minekut oli tal korraks hirm ka, sest tegu oli ikkagi väga suure ja tõsise operatsiooniga. 
Krista Lensin ei varja, et enne narkoosi minekut oli tal korraks hirm ka, sest tegu oli ikkagi väga suure ja tõsise operatsiooniga. Foto: Erakogu

Enne narkoosi minekut joonistas doktor patsiendi kehale plaane, kui Krista purskus emotsioonidesse: «Oh issand, ma tegelikult nii kardan seda! Kogu seda taastumist ja haavasid ja kõike...» Dr. Simmo vastas rahulikult: «Jah, ma olen ka alati selle peale mõelnud, et nii tõsine, suur operatsioon, aga üldse pole valus.» Naine jäi üllatunult vait, aga see mõte tundub julgustav. Ja tagantjärele kinnitab ta, et arstil oli õigus – lõikus on väga tõsine, aga valu, mis operatsioonidega reeglina kaasneb, ei ole. «Huvitav, kas rindade nahk on siis nii tundetu,» imestab Krista. Kuid fakt on see, et tegemist on väga suure ja tõsise operatsiooniga. «See on korduvalt tõsisem kui näiteks rinnasuurendus,» rõhutab kõik ise läbi teinud naine. Just riskide tõttu. «Tuleb endale aru anda, et tegemist on ikkagi operatsiooniga ja igasugused asju võib juhtuda. Ja tuleb aru saada, et taastumine vajab rahu ja aega. Vahel kuulan kedagi, kes räägib: «No tegin selle opi ära ja juba järgmine päev tegin seda ja teist...» No tulge mõistusele! Kui sa tahad, et arsti tehtud meeletult suur töö ka tulemust annaks, ärge tassige kaste, ärge minge sauna, te rikute ära kõik selle, mis teine on teinud. Kõige rohkem tasubki karta seda, et alustate aktiivset elu liiga vara peale operatsiooni kui operatsiooni ennast. Mina olen selles mõttes väga tubli – ma teen kõik täpselt nii, nagu arst ütleb.»

Krista võttis rahulikult aja maha, pühendus enesearengule ja jättis tavalise, näpud püsti ringi rokkiva Krista vahelduseks ootele. «Ma äkki võtsin aega iseendale,» meenutab ta. «Tavaelus on mul endale aja võtmine olnud väga keeruline. Aga nüüd oli see pooleldi kohustuslik ja väga-väga kasulik! Tunnen, et muutus ei ole ainult minu kehas, vaid ka minu peas ja sees. Võib-olla peakski elus veidi rahulikumalt võtma ja mitte nii palju ringi rapsima. Täna olen ma sirgema selja ja kuidagi palju selgema sihiga, mille andis see aeg endasse vaadata.»

Samal teemal

Rebenevad õmblused

«Ankrulõike puhul on veel väga suur oht, et need õmblused võivad hakata lahti minema,» nimetab naine järgmise ebamugava fakti. «Ja see juhtus ka minuga.» Õmblused lõid lahti kolm nädalat hiljem, kui tundus, et need on juba ilusasti paranenud. Alguses oli naine paanikas – mis nüüd juhtus, kas ta on midagi valesti teinud? Selle koha peal tunnistab naine küll, et tekkis selline marraskil, vesine ja kipitav koht, mida tuli päris kaua tupsutada. Aga ega midagi polnud väga teha ka – pani tsinksalvi peale ja lihtsalt kannatas ära.

Miks selline asi juhtus? «Sest oma rind, kuigi mul võeti ära kilo ja kakssada, on ikkagi nii raske! Päris kõvasti jäi järgi ka.» Krista küll salamisi unistas, et saab endale C-rinnad, aga tegelikult on need ikkagi D-mõõdus. Samasugused, nagu tal 12-aastasena olid. «Mul ei ole selle vastu midagi! Nad on sellised pringid õunakesed nagu 12-aastaselt. Ehkki kui ma täna ennast peeglist vaatan – nad ei olnud 12-aastaselt ka nii pringid ja ilusad kui täna. Ma olen elu parim Krista oma elu parima büstiga.»

Krista sõnab, et Eesti kirurgid on väga asjatundlikud ning iga kliendi soovi täitma ei tõtta. Enamik neist ei pane ette hiigelrindu (paraku saab seda teha piiri taga) ega paku patsiendile lahendust, mis tema keha proportsioonidega ei sobiks. Ka dr. Simmo ütles Kristale kohe, et ega rindu väga suureks jätta ei saa – see pole võimalik. «Eks ma olen seal lõpu ääre peal, sest muidu lihtsalt õmblused ei pea vastu. Aga ma väga väikseks ei tahtnud ka. Ma isegi ei tea, mis on A ja ma poleks mitte kunagi sellega nõus olnud, sest osa mu identiteeti on minu dekoltee. Ja selle vastu, et büst oleks natuke pringim, pole vist ühelgi naisel midagi. Aga A! Ma oleks vist hulluks läinud, kui oleks pidanud A olema.» Krista lisab kohe, et koledaid rindu pole olemas ja iga suurusega büst on just sellele naisele sobilik, kelle külge see on loodud.

Sädelev, siiras ja julge Krista, tema imetore koer Ash, kes saates samuti kaasa räägib ja kristinka. Kolmekesi stuudios.
Sädelev, siiras ja julge Krista, tema imetore koer Ash, kes saates samuti kaasa räägib ja kristinka. Kolmekesi stuudios. Foto: Postimees

Korralik investeering

«See on väga suur väljaminek,» tunnistab Krista. «Oleneb sellest, mida on vaja teha. Minu puhul tehti kaks operatsiooni korraga – rindade vähendamine ja tõstmine. Eks ta jääb sinna neli tuhat pluss kindlasti.» Kuid naine leiab, et see on investeering iseendasse. On iga inimese enda valik, kas ta ostab uue külmkapi ja värvib oma seinad ära või valib lõikuse. Meditsiinilise näidustusega rinnavähendusoperatsiooni puhul on võimalik taotleda ka haigekassa finantseeringut, sel juhul tuleb küll arvestada ootejärjekorraga. Fakt on see, et esteetilise kirurgia lõikuste hulgas on rinnavähendusoperatsiooni elukvaliteeti muutev mõju samaväärne puusaliigese vahetusoperatsiooniga.

«See valik polnudki minu jaoks enam valik, sest mu tervis kannatas, mu selg valutas ja ma teadsin, et kõik läheb aina hullemaks. Sain aru, et kas ma panen sellele stopi nüüd või ma lihtsalt hääbun ära. Seal ei olnud enam väga palju küsimust.» Nüüd, kus lõikusest on möödas mitu kuud, hämmastab Kristat kõige enam see, kuidas keha on suuteline taastuma. «Kõik need armid kaovad meeletu kiirusega, minu puhul on küll nii läinud. Praegu ma veel märkan neid, aga aasta pärast on see täiesti unustatud teema.»

Uus reegel, ootamatu boonus

Krista tunnistab, et peale operatsiooni tuli tal kohaneda uue reegliga – magama peab selili ja ainult selili. Sa ei tohi magada külili, kõhuli ega ühelgi teisel moel. «Panin ühe padja ühele ja teise teisele poole ja õpetasin end nii magama,» jutustab Krista. «Nüüd on see nii olnud kaks kuud. Ja teate kallikesed – mina enam mitte kunagi teistmoodi ei maga!» Miks selline otsus? Me lihtsalt ei kujuta ette, milline kortsuvoltija on magamine, põsk padjas. «Vahe selles, milline näen välja mina hommikuti võrreldes teistega, kes on maganud külili või kõhuli... Kellel on nägu loppis, kellel silmad paistes, kellel kuskil mingi korts. Meie nägu vajab selili magamist! Kes tahab olla kortsuvaba, värske ja sile – magage ainult selili.» Muuseas, see on isegi hommikul (ja aastate pärast veelgi tugevamalt) näkku kirjutatud, millise külje peal kaunitar magada armastab. See vaene näopool on halastamatult ära magatud. Krista arutas oma värsket avastust ka arstiga, ning viimane kinnitas, et seal on loogika tõesti olemas. Gravitatsioon, lümfid ja naha taastumine on ilma surveta parem. «Mina usun seda sada protsenti! Ma olen elav näide sellest. Ja nüüd, kui ma olen sellega ära harjunud, magan ma paremini ning see on ka mu seljale ja seedimisele parem.»

Uued vabadused

Mehed on naiste rindadega seonduvast sügavas teadmatuses. Krista pajatab lõbusa loo – veidi aja eest mainis ta rindade vähendust telefonivestluses oma lapse isale. Ja mida küsis mees: «Kas nad kasvavad pärast tagasi?» Aga ei – rinnad ei ole nagu juuksed ja küüned, mis ka täiskasvanueas aina kasvaksid. Juurde võttes, seda küll, aga niisama mitte.

«Ma ei ole kunagi olnud suur spordiinimene,» tunnistab Krista. Siingi on suurel rinnal oma osa. «Juba koolis nihverdasin keka tunnist minema, kuna mul oli häbi joosta. Poisid ju kõik passisid sealt tribüüni peal. Kui oled nii suure rinnaga, siis ega sa väga ei jookse, ei kihuta ega tormle. See on füüsiliselt valus, ebameeldiv, sa ei taha seda teha.»

Krista kinnitab, et rinnaka naise stiilivalikud on tegelikult märksa kitsamad kui väiksema partii omanikul. «Ma ei ole mitte kunagi elus saanud kanda ühtegi kleiti või pluusi, millel oleks õlad paljad või selg lahti,» tunnistab naine emotsionaalselt. «Ma pole üldse saanud olla ilma rinnahoidjata! Aga see ilma rinnahoidjata olemine on naisele tegelikult ääretult vabastav ja nauditav. Alati vaatasin helesinise kadedusega neid naisi, kes said seda endale lubada.» Kas peale lõikust saab? Krista viskab oma lokilise pea selja ja naerab laginal: «Ei saa. Rõõmu sellest, et ma saaksin päris ilma rinnahoidjata ringi käia, mul peale oppi ikkagi pole!» Miks nii? Asi on selles, et naturaalsel rinnal on alati olemas kaal ning see paratamatult vajub, ka väiksemas mõõdus. «Ja opereeritud rind, mis hakkab vajuma – seda enam päästa ei saa. Teist korda lõigata ei saa.» Sellegipoolest kinnitab Krista, et ei ole oma elumuutvat otsust kordagi kahetsenud. Elukvaliteet on sedavõrd palju parem. «Ma liigun 80 protsenti rohkem kui viimaste aastate jooksul ja avastan kogu aeg rõõmuga – ma saan käia, selg sirge, ma saan istuda, selg sirge, ja ma ei olegi väsinud. Ja esimest korda elus tahan minna spordisaali.»

Samal teemal

Milline on Krista täna? Naine särab ja viskab muretult, et pilte oma uutest rindadest polegi ta veel teha jõudnud. Äsja läks käima «Õhtu!» saate uus hooaeg ning käed-jalad on tööd täis. «Pole kiiret ka,» naerab naine.

Miks Krista otsustas nii intiimset lugu jagada? «Olgem ausad, kui te mind täna kuskil tänaval näete, saate väga hästi aru, et minus on midagi muutunud. Varjamine tunduks mulle lihtsalt tobe! Ja ma olen täna sellises vanuses naine, et mul ei ole elus ühtegi luukere või piinlikku momenti – ma naudin ennast, elu ja oma otsuseid. Rääkides saan julgustada teisi naisi, kellele on ehk selliseid mõtteid olnud ja sellest ei ole mul küll üldse kahju!»

Plastiknaiste ajastu

Mida arvab looduse poolest kurvikas naine sotsiaalmeedias möllavast nukknaiste võidukäigust, kus ribid opereeritakse välja, keha näljutatakse kontkõhnaks, aga kurgu alla topitakse õhupallisuurused rinnad? Kellelegi peab see ju meeldima, sest sarnaseid naistooteid on tuhandeid....

«Minu arust on see päris õõvastav,» ei varja naine oma õudu. «Olles ise eluaeg olnud suurerinnaline naine, tean, et sealt edasi on juba täitsa absurd. Kahju on nendest naistest! Nad muutuvad ebardlikeks, taluvuse piir on ammu ületatud. Proportsioonidest väljas ei saa olla!» Krista on ajakirjaniku ja teletoimetajana ka täiesti teadlik, et iluoperatsioonidest on väga lihtne sõltuvusse sattuda. «Kahjuks nende iluoppidega juhtub vist ajus mingisugune muudatus – sa ei näe enam adekvaatselt. Minapilt hakkab nii meeletult muutuma, et sul on kogu aeg nagu kõike vähe, tahad juurde-juurde-juurde. Kuskil peab olema inimlik arst, kes ütleb stopp!» Krista jaoks on rinnavähendus esimene tõsisem lõikus ja praegu ta jätkata ei plaani. Ehkki naljaga pooleks mainis ka dr. Simmo, et kui teeme ilusad pringid rinnad, tuleb nähtavale kõhuke, mida naine pole ammu näinud. Ja see võib olla ebameeldiv üllatus. Kuid Krista ei muretse: «Mina ei arva, et nüüd lõikaks ja teeks kõik, ma olen ikka mõistusega inimene!»

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 367 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Kes on Krista Lensin?

Krista Lensin on kõigile tuntud sädelev seltskonnatäht, kes täna leiab loomingulist eneseteostust «Õhtu!» saate toimetajana. Uus hooaeg läks särtsu ja mürtsuga käima just sel nädalal ning palju on ka üllatusi varuks. Kanal 2s esmaspäevast neljapäevani kell 21:30

Krista Lensin on legendaarne saatejuht ning ajakirjanik, keda suur osa siinseid staare isiklikuks sõbraks peab. Ta näitas, et seltskonnameediat on võimalik kõrgel tasemel teha ka allikatest hoolides. 

Krista suur kirg on sündmuste ellu äratamine, ta naudib väga laval olemist, õhtujuhi ja moderaatori rolli. Leia tulesäde Krista ka Facebookist. 

Krista Lensin teab täna - raske otsus viis kergema eluni. Pildile on ta jäänud veel eriti suurte rindade omanikuna. 
Krista Lensin teab täna - raske otsus viis kergema eluni. Pildile on ta jäänud veel eriti suurte rindade omanikuna. Foto: Remo Tõnismäe

Uutmoodi Õhtu!

Meelelahutussaade Õhtu! jõuab sel hooajal märgilise verstapostini. Saatejuhid Piret, Robi ja Jüri on väga elevil: «Suur ja võimas hooaeg on tulemas, sest me jõuame väga erilise numbrini!» Mis number see on? 

Õhtu! saatejuhid Jüri, Piret ja Robi
Õhtu! saatejuhid Jüri, Piret ja Robi Foto: Kanal 2

«Tuhat saadet üheskoos tehtud! Tuhat tundi oma elust oleme veetnud koos seal laua taga, videolugusid tehes, intervjuusid andes või mõnda rumalust tehes,» sõnas Robert lõbusalt.

Jüri lubab, et jalg üle põlve istma ei jääda: «Vastupidi, meil on plaanis jätkata Õhtu piiride nihutamist. Kui Robi maandas lennuki, mina käisin purjetamas ja Piret õppis prantsuse keelt, siis mõtleme, mis võiks olla järgmine samm.»

Robi lisab, et Õhtu saatel on alati olnud eesmärk anda natuke rohkem, kui oodatakse. «Proovime olla selline kaaslane, kelle seltsis on lõbus õhtul koju jõudes telekat vaadata. Meie teemadevalik on selline, et ühtepidi on see uudishimulik, aga samas rõõmsameelne. Kõigile, kes meile kaasa elavad ja on elanud – aitäh! Proovime edasi panna!» Põnevad teemad ja intrigeerivad külalised saadetesse aitab ühes tiimiga välja valida just saate toimetaja Krista Lensin.

Õhtu! on saavutanud midagi unikaalset. Eestis on vähe saateid, mis on tuhande episoodini jõudnud – on, mille üle koos televaatajatega rõõmustada! 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles