L, 5.10.2024
Ilm
Horoskoop
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Toimetus
Klienditugi
Nõusolekud
RUS
ENG

NAISTEJUTUD ⟩ Raimond Feil: «Depressioon oli aastaid mu kaaslane ja enesetapp mõlkus peas nagu plaan Z. Mind päästis...»

Copy

Miks nii paljud kannatavad depressioon all? Põhjuseid on erinevaid, aga üks neist on see, et me ei oska oma emotsioonidega midagi teha ja matame kõik endasse. Varem või hiljem tekivad sellest halvad suhted, haigused ja vaimse tervise probleemid. Meie emotsionaalne paak talub üsna palju, venib ja venib, kuni kusagilt midagi annab järele. Mis sellest vabastaks? Ühe lahenduse pakub vabastava hingamise juhendaja Raimond Feil. Mees on neid raskusi ise kogenud ning ometi väljapääsu leidnud.

Tasakaalukas, soe ja enesekindel mees – selline on Raimond Feil täna. Ta ei püüa kuidagi olla ega kellelegi meeldida. Ta lihtsalt on ja sellest on enam kui küll. Kuid varem oli ta madala enesehinnanguga, mustas meeleolus perfektsionist, kes ei julgenud kunagi näidata, kes ta päriselt on. Kuidas ta nii suure muutuse läbi tegi? 

Samal teemal

Saates on külas Raimond Feil, vabastava hingamise juhendaja.
Saates on külas Raimond Feil, vabastava hingamise juhendaja. Foto: Oliver Kaur / Postimees / Scanpix Baltics

Selles loos saad teada:

  • mis asi on vabastav hingamine;
  • Raimondi isikliku loo – milliste kannatuste kaudu ta hingamiseni jõudis; 
  • kuidas hingamine täpselt toimib ja miks see töötab;
  • miks emotsionaalsete laengute endasse kogumine on ohtlik;
  • kuidas saada mõtteselgust, visiooni, inspiratsiooni;
  • kuidas kogeda vabanemist, kergust ja ühendust endaga;
  • miks hingamise sessioon on niivõrd naudinguline;
  • mida koges Kristinka, täiesti siiralt ja ühegi filtrita – ja see oli erakordne;
  • mitme erineva osaleja väga ausad kogemused hingamise sessioonilt; 
  • kuula kindlasti ära terve saade – vestlus ja lugu on erinevad, need täiendavad teineteist!

Samal teemal

Raimondi enda lugu

«Kui ma oma elule tagasi vaatan siis on väga suur erinevus – minu elu enne hingamist ja täna.» Ta ei kavatsegi oma elu ilusamaks valetada, vaid tunnistab otsekoheselt – depressioon oli igapäevane. «Olen palju mõelnud enesetapumõtteid – kunagi elasin iga päev nii, et see on minu plaan Z. Kui midagi ei tule välja, siis see on see variant, kuidas ma lahendan seda.»

Mis on nüüd siis teisiti? «Varem ma ei teadnud, mis asjad on piirid. Suhetes eriti – ma ei julgenud väljendada oma vajadusi. Hästi tugev hülgamishirm, kartsin oma soove öelda, äkki ta läheb minema.» Mees tunnistab, et terveid suhteid ei suutnudki ta luua. «Depressioon oli nagu identiteedi osa – see kogu aeg tuli ja läks, tuli ja läks. Ta on mul seal nagu ära pakitud ja olin sellega hästi heaks sõbraks saanud.» Ka väliselt oli mehega keeruline suhelda – ta väga kinnine, tundis pidevat survet olla väga hea ja parim kõiges, mida teeb. See muutis ta pidevalt rahulolematuks. «Hästi suur perfektsionist olin.»

Raimond ei varja, et tema enda elu muutis see praktika täielikult.
Raimond ei varja, et tema enda elu muutis see praktika täielikult. Foto: Oliver Kaur / Postimees / Scanpix Baltics

Samal teemal

Raimond märkab ka, et elu justkui esitles talle erinevaid hingamispraktikaid mitu korda ja erineva nurga alt. Esimene kokkupuude oli tai chi kaudu «Tegin tai chi'd ja mõtlesin – see on nagu kullatükk maas, rumal oleks seda siia vedelama jätta.» Järgnes katsetamine teiste praktikatega. Aga kui vabastav hingamine esimest korda Raimondini jõudis, oli ta ise nii blokeeritud, et ei võtnud seda vastu. «Ma ei näinud seda! Kuna ma polnud valmis, siis lükkasin selle ära.» Viimaks jõudis mees seisu, et ei teadnud enam, mida oma eluga peale hakata, ning sõitis Jaapanisse Shikoku palverännakule. «Mul jäi see poolikuks, pidin pikema pausi tegema, sõitsin Balile.» Seal sattus ta soovituse kaudu vabastava hingamise sessioonile. «Ma mäletan, kui ma sealt välja tulin, siis mõtlesin – mis asi see on? Tunne oli nii kerge, palju rohkem kohalolu.» Mees tundis, et tahab seda õppida nii palju kui võimalik! Ja elu hakkaski järjest uksi avama, kuni mees aktiivsest praktikust ise juhendajaks välja kasvas. «Miski tõi selle vabastava hingamise kandiku peal minu ellu ja küsis: kas sa tahad seda? Ja mina pidin ainult noogutama ja vastu võtma selle kandiku.»

Raimond kinnitab, et inimesed kes tunduvad teistele tuimad ja külmad, võivad tegelikult olla hoopis ülitundlikud. Kartes, et kõik neis keev välja pulbitseb, suruvad nad igaks juhuks tunded maha juba eos, lämmatavad ennast. «Lihtsalt nende närvisüsteem läheb kiiremini häiresse sellepärast, et seal all on kõik see kogutud kraam.»

Samal teemal

Kuidas see toimub?

Kui Raimond avastas selle, kui hästi vabastav hingamine mõjus talle enesele, kui palju kergem ja selgem oli pärast olla, tekkis temas äratundmine: «See ongi see! Just seda ma tahangi teha.» Aga kuidas seletada protsessi inimesele, kes pole elus veel kordagi vabastava hingamise sessioonile sattunud?

Inimesed tulevad vaiksesse turvalisse ruumi, viskavad pikali, usaldavad juhendajat, hingavad ühendatult ja rohkem polegi vaja – kõik hakkab iseenesest toimuma. Hingamistehnika on üllatavalt lihtne – sügav hingamine lõdvestunud olekus, lihtsalt ühendatud ja pausideta. See õnnestub ilma mingi pingutuse ega liigse kontrollita.

«Sess kulgeb justkui läbi kellukese kõvera – vaikselt hakkab intensiivsusse tõusma, mingi hetk jõuame üles ja lainetame seal ja siis tuleme läbi lõdvestusfaasi jälle alla. See toimub täpselt samamoodi nagu emotsioon toimib meie kehas – see samuti aktiveerub ja kui me lubame sellel olla, siis ta hakkab tasapisi jälle alla tulema.» Kõik see on täiesti turvaline – närvisüsteem on tark, lisaks on kõrval juhendaja, kes korrigeerib hingamist, julgustab, toetab puudutusega, kus vaja. «Kui tuleb suur emotsioon, võib inimesel tekkida hirm ja tunne, et ta peab midagi kohe tegema, et sellest välja tulla. Nii surutakse emotsioon sageli alla. Aga tegelikult ma pean emotsioonile lihtsalt ruumi andma ja lihtsalt kohal olema. Emotsioonid on nagu väikesed lapsed, kes tahavad tähelepanu – kui ta tunneb, et teda on märgatud ja temaga on kontakti saadud, siis ta rahuneb maha.»

Tavaelus väga toetav käitumisviis, mida hingamispraktikad õpetavad, ongi nii lihtne –mistahes tunne tahab tulla, võta ta hellalt sülle ja lase tal olla.

Samal teemal

Vabastav hingamine – mida see teeb?

Vabastav hingamine on töö närvisüsteemiga, mis käivitab eneseregulatsiooni. Kõigil inimestel on see võime olemas, vaja on vaid teadlikkust, rahu, aega.

Sessiooni käik lihtsustalult: alguses loeng, selgitused ja lõdvestumine. Seejärel juhendatud hingamine, mis viib sujuvalt aktiivsesse ossa, kus iseeneslikult hakkab närvisüsteem vabastama just seda koormat, mida hetkel vaja. Koged kehalisi reaktsioone, kuid see on turvaline. Seejärel toimub rahunemisfaas, kus tulevad puhtasse ruumi sageli visioonid ja inspiratsioon. Lõpus tuleb kergus, selgus, hea ühendus endaga. Mõni kogeb väsimust, teine energialaengut. Raimond soovitab olla endaga hell kogu selle päeva, mil hingamist plaanid ning kuulata oma intuitsiooni eriti tähelepanelikult veel paar päeva pärast sessiooni.

Mis vabaneb?

Vabastava hingamise käigus saab närvisüsteem maha laadida sinna kogunenud ja kinni jäänud tunded: emotsioone, traumasid, stressi, pingeid, negatiivseid mõttemustreid, piiravaid uskumusi, ning avada hingamist.

Praktika on ka hea profülaktiliselt oma enesetunde ja elukvaliteedi tõstmiseks.

Vabastava hingamisega pääseb ligi sellele, millele vestlusteraapia tihti ei pääse. Nimelt sellele, kus meie psühholoogilised probleemid tegelikult asuvad – alateadvusele. Ülihäid tulemusi on saadud erinevate vaimse tervise murde puhul, nagu stress, ärevus, depressioon, keskendumisraskused, sundmõtted, traumad, paanikahood, mentaalne ja emotsionaalne kurnatus.

Mis kasu saad?

  • Lood sisemist tasakaalu ja rahu.
  • Tõstad energiataset.
  • Mõtteselgus – näed lahendusi ja võimalusi. «Paljud juhid on tunnistanud, et said kõik oma ideed hingamisel või selle järel,» märgib Raimond.
  • Vabaneb loomingulisus.
  • Tõuseb stressitaluvus.
  • Paraneb ühendus sisetundega ja intuitsiooniga.
  • Tõstab usaldust ning julgust riske võtta.
  • Kergendab mugavustsoonist väljaastumist.
  • Suureneb enesekindlus ja enesekehtestamise võime.

Allikad: Prana Breathwork ja Raimond Feil

Samal teemal

Kiireid lahendusi pole

Vabastav hingamine pole uus praktika, sellega on tegeletud väga häid tulemusi saades juba aastakümneid. Ometi ei tasu arvata, et käid korra hingamas ära ja plaks – kogu elu on korras. See on sama naiivne lootus, nagu uskuda, et sööd ühe porgandi ära ja sinust saigi tervislik toituja. «Meie närvisüsteem ei toimi samal kiirusel nagu see meie ühiskond, mille me oleme loonud,» sõnab juhendaja. «Närvisüsteemis on liikumine palju aeglasem. Kui kaua võtab lilleõie avanemine looduses – ta peaaegu ei liigugi, kui sa vaatad. Aga kui vaatad hommikul ja õhtul, on ta vahepeal avanenud. Närvisüsteem vajabki seda ruumi ja aega, et ta üldse saaks emotsioonid ära protsessida. Mida see lõpuks loob – me õpime, et intensiivsusse minek on turvaline, sest me tuleme sellest alati alla.»

Kahjuks on kiirustavas maailmas aina enam neid, kes ühelt retriidilt teisele voorivad, vaimseid «suupisteid» krabavad ja loodavad, et asjad juhtuvad kohe. Kiireid lahendusi pole olemas! Kui midagi selle sildi all müüakse, siis tasub juba ette teada, et tegu on pettusega, nagunii pettud. Kui oled spirituaalse info ülekülluses segadusse sattunud ja tahad teada, mis on õige või vale, siis kiire lahendus on alati vale. Vabastavas hingamises kehtib sama. Sa küll koged vabanemist kohe ja see kogemus on väga tugev, aga see on esimene samm teekonnal, mis viib suurema selguse ja parema kontaktini enda ja oma tunnetega. «Nagu trennis käies,» toob Raimond hea paralleeli. «Ei piisa sellest, et käid ühe korra trennis ära ja oledki vormis. Järjepidevus on võti. Mida ma oma töös olen kõige rohkem näinud – need inimesed, kes võtavad hingamise mõneks ajaks oma elustiili osaks, jõuavad aina lähemale endale, sügavamale.»

Samal teemal

Raimond teab, et nii mõnigi muutus positiviises suunas toimub kildhaaval. «Võib-olla on meisse kogunenud suured rahnud. Proovi seda ühe korraga tõsta! Me saame ehk korraga vaid tüki sellest murda, et viimaks see rahn saaks hakata liikuma.» Rahnude all peab ta silmas emotsionaalselt laetud kogemusi, mis on nii valusad, et me ei puutu neid. Aga me reageerime nende pealt ikka – mida rohkem endasse korjame, seda teravamalt reageerime.

Miks hingamispraktika aina paremaks läheb? «Sest loomulikud praktikad ei ole stimuleeritud mitte millegagi väljastpoolt,» selgitab juhendaja Raimond Feil.
Miks hingamispraktika aina paremaks läheb? «Sest loomulikud praktikad ei ole stimuleeritud mitte millegagi väljastpoolt,» selgitab juhendaja Raimond Feil. Foto: Oliver Kaur / Postimees / Scanpix Baltics

Ometi ei tasu tulla hingama, arvates, et midagi ei toimu – kindlasti toimub. Ja vabanemise, pingetest puhtaks saamise, selguse ja kerguse tunnet, lisaks paljusid füüsilisi aistinguid – värinaid, spasme, külma, kuuma ja muudki koged tõenäoliselt kohe esimesel sessioonil. Närvisüsteemi impulsside jäljed on kehas. Paljudel saadavad vabanemisi ka pisarad.

Karta ei tasu ka seda, et esimene kogemus on kirgas ja siis enam ei mõju, sest hingamine on loomulik, mitte meelemürkidest saadud. Kogemused on erinevad, aga liigud aina edasi. «Sest loomulikud praktikad ei ole stimuleeritud mitte millegagi väljastpoolt,» selgitab juhendaja. «Hapnik on miski, mis on meie organismi elus püsimiseks oluline.» Hingamise käigus sa avaned ja saad üha enam iseendaks, kuid ei muutu üleöö teiseks inimeseks.

Hingamise mõju teaduslik taust  

Hingamisest
Hingamisest Foto: apollo.ee

Hingamine

James Nestor

Värsked teadusuuringud näitavad, et hingamist vähekenegi muutes võime parandada oma siseelundite seisukorda, sportlikku sooritusvõimet ning teha lõpu norskamisele, allergiatele, astmale ja isegi autoimmuunhaigustele. Positiivne mõju enesetundele, meeleolule ja vaimsele tervisele on aga kohene.

Kasutades erinevaid teadlikke hingamispraktikaid, saab ennast tervendada nii füüsiliselt kui vaimselt, mis toimub kehasse ladestunud pingete ja blokeeringute vabastamise teel, endaga parema kontakti loomise kaudu.

Siia raamatusse on James Nestor kogunud teineteist täiendava kokteili tuhandete aastate vanustest tarkustest ning pulmonoloogia, psühholoogia, biokeemia ja füsioloogia uutest avastustest. Ta keerab levinud arusaama hingamisest pea peale. Miks mitte elada paremini ja olla õnnelikum, kui mitte millegagi pole vaja riskida ega midagi ohverdada – lihtsalt võta ega ja hinga.

Keha peab arvet
Keha peab arvet Foto: apollo.ee

Keha peab arvet 

Bessel van der Kolk

Väga põneva ja lugemist väärt raamatu autor on USA psühhiaater, kes on teinud suurimaid läbimurdeid posttraumaatilise stressi vallas ning on veendunud – kõik emotsioonid ladestuvad kehas, mõjutavad meie elu, tervist, vaimset tervist, käitumist ja reaktsioone. Mida enam me tundeid maha matame, seda hullemat kahju iseendale teeme.

Praktikad, mis aitavad neid vabastada, töötavad ka ilma kõigi emotsioonide tahkudesse süüvimata – saad need lihtsalt pinnale tuua ja välja hingata. Bessel van der Kolk, üks maailma juhtivaid traumauurijaid, on kirjutanud raamatu traumaatilise kogemuse toimemehhanismidest, võimalustest erinevat liiki traumadega toime tulla ning sellest, millised on viimaste aastakümnete avastused ning läbimurded traumade uurimisel ja ravis. «Keha peab arvet» sisaldab suure hulga juhtumikirjeldusi, mis aitavad mõista erinevate traumade olemust ja võimalikke lahendusi, mis teeb sellest väärtusliku lugemise nii asjatundjatele kui sarnaste kaebustega inimestele.

Osalenute lood

Läksin mõni aasta tagasi hingamislaagrisse. Polnud kogemusi, polnud ootusi. Seal toimusid hingamissessioonid 2 korda päevas ning ma ütlen, et hingamine on parim tehnika, mille abil pingeid maandada: see protsess pole iseenesest keeruline, seal pidi lihtsalt hakkama sisse ja välja hingama pausideta, polnud vaja hingeldada või muudmoodi keerulist rütmi meeles pidada. Aga kehakeemia hakkas nagu naksti muutuma ning hakkasid toimuma protsessid, mida ma ei suutnud kontrollida. Käed lähevad krampi, jalad visklevad, pisarad voolavad… seepärast ongi oluline, et sul on kõrval hingamistoetaja. Introverdina tundus esialgu mõte sellest, et keegi võõras istub mu kõrval ja paneb käe peale või kohendab tekki, vägagi ebamugav, aga selles protsessis needki pinged lahustusid. Toetaja aitab sind sellest kõigest läbi ja seda ongi vaja. Pärast võib olla uimane tunne… nagu oleks just suure trenniga hakkama saanud. Aga samas on meeletu värskus, sest mingi vana mentaalne sodi ja stressid on välja hingatud. Ja mitte ainult vaim pole kergem, vaid ka füüsiline keha, sest stressid ja pinged ladestuvad meile ju kehasse, hingamisega saab need igast rakust välja meelitada. See kogemus avas ka mu loomingulisemad kanalid ja hakkasin pärast seda luuletusi kirjutama. Mõte oli lihtsalt nii klaar. Olen õppinud nüüd hingamise abil igapäevaseid pingeid maandama. Vahel lihtsalt ohkan valju häälega ja kohe hakkab parem. Pole küsimustki, kas soovitan hingamisteraapiat proovida – muidugi!

Ka kõige skeptilisem saab hingamisteraapiast lõdvestuse kätte – see lihtsalt juhtub sinuga. Ega muidu täismehed seal vahel nutta ei löristaks, kui see päriselt ei töötaks. Helen.

***

Hingamise käigus tõuseb alati esile just see teema, mis on hetkel vajalik, isegi kui ise seda endale teadvustada ei oska. Viimasel korral tundsin selgelt, et olen liiga palju ennast ja oma energiat teistele laiali jaganud. Ma olen loomult andja, mulle meeldib seda teha. Nii töistes kontaktides kui sõpradega – teen hea meelega teised ilusaks, õnnelikuks ja rahulolevaks. Aga vahel ma ei märka, et teen seda enese arvelt. Sessiooni käigus nägin selgelt, et võtan nüüd oma energia endale tagasi. Minu ümber olid justkui kiired, mis tulid taas minuni. Peale hingamist tundsin end laetuna, terviklikuna, rahulikuna, õnnelikuna. Väga taastav ja tasakaalustav kogemus. Merit.

***

See hingamine Raimond Feili juures oli tõesti päris hea. Hästi orgaaniline oli kõik, ta oli ise väga loomulik ja tekitas kohe usalduse. Mul läks pärast kaua aega, et «tagasi tulla». Isegi kahtlen, kas vabastav hingamine on õige praktika mu jaoks, seda õhulisust on minus juba niigi küllalt. Aga Raimondit julgen kindlasti soovitada. Margit

***

Kristinka enda kogemus: Tulin kohale avatuna ja midagi ootamata. Tunnistan – mul on pea alati pulki täis, mõttemüra vaigistamine on mulle enamasti raske. Kuid hingamist alustades pihustus kogu mõttepilv nii ruttu, et ma ei jõudnud sellega isegi tegelema hakata. Sain väga ilusasse kohalolutundesse, nautisin lõdvestumist ja lihtsalt hingamist. Ja jõudsin korra mõelda: «Kui ka midagi muud ei toimu, siis see tunne on ka päris lahe.» Ja see oli hetk enne seda, kui kõik lendu läks. Mina kogesin seda nii, et teadvuse tasand täielikult muutub, tekib väga suur vabanemine ja siis algavad kehalised reaktsioonid. Alguses läksin kõvasti krampi, siis tulid värinad, pisarad ja mõttevirvendus: «Oot, see asi läheb liiga hulluks kätte, ma saan veel pidurit panna.» Ning samal hetkel pani Raimond mulle käe õlale ja ütles: «Vot seesama tunne, mis praegu tahab tulla – lase tal välja tulla, see on täiesti turvaline.» See aitas. Emotsioone tuli tohutult palju, suurte tugevate lainetena. Mõned olid nagu spasmid ja mõned meenutasid energeetilisi orgasme, tugevad lainetavad tunded. Ja kui tundetulv vaibus, tekkis kerge, soe tühi ruum, armastuse ja õndsuse tunne. Kokku väga naudinguline elamus, mis tekitas pikalt püsiva selguse ja loomingulise energiaplahvatuse. Ja sain ka selged vastused enda jaoks tähtsatele küsimustele.

«Igaühe kogemus on täiesti erinev ja iga kord võib olla erinev,» ütleb Raimond Feil. «Just selline kogemus, nagu tol hetkel vajad. Mingid elemendid võivad olla sarnased, kõik sõltub sellest mis meil seal all on. Kui alt tahab midagi välja tulla, siis see on alati võimsama energiaga kui meie soov seda blokeerida. Hingamise käigus me pääseme ligi enda sees olevatele vastustele ilma mürata. Saame olla puhtalt ühenduses.» 

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 369 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Raimond Feil stuudios.
Raimond Feil stuudios. Foto: Postimees

Kes on Raimond Feil?

Raimond on vabastava hingamise Juhendaja, kes kinnitab: «Vabastav hingamine muutis mu elu!» Mees võitles aastaid depressiooni ja ärevusega. «Olin emotsionaalselt kinnine, mind külastasid pidevalt suitsiidimõtted, ja hoidsin inimestest eemale. Minu suhted korduvalt lagunesid, sest ma ei suutnud ega osanud väljendada oma vajadusi ning seada piire. Lõin kõik suhted kohast, kus oli vaja täita sisemist tühjust ja puudust ning mitte andmise, jagamise ja armastuse kohast.»

Just Raimondi isiklik kasvamine madala enesehinnanguga ja eluga puntras olevast mehest vabadusse inspireeriski sedasama praktikat teistega jagama. «Üks hetk sattusin vabastava hingamise peale, kus kogesin jõuliselt tugevat muutust juba esimesest seansist alates, ning ülejäänu on minevik. Vabastava hingamisega sain lahti depressioonist, ärevushäiretest, enesetapumõtetest ja hülgamise hirmudest. Vabanesin paljudest traumadest, mis olid tulnud lapsepõlvest, mootorrattaõnnetustest ja suhetest. Vabastav hingamine tõi mind tagasi oma keskmesse. Suurendas minu seesmist jõudu, enesekindlust, emotsionaalset võimekust ja vastupidavust. Minu emotsioonid voolavad palju vabamalt. Olen rohkem ühenduses oma intuitsiooniga ja mu elus on rohkem kergust, kohalolu, rõõmu ja teadlikkust. Ma ei häbene enam, et mind nähakse oma ebatäiuslikkuses ja vigades. Tunnen end palju vabamalt kui kunagi varem.» Vabastava hingamise praktika ei nõua osalejalt erilist pingutust, ettevalmistust ega usku, koostöös närvisüsteemiga see lihtsalt toimib.

Rohkem infot vabastavast hingamisest leiad siit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles