N, 21.11.2024
Ilm
Horoskoop
Mälestusraamat.ee
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Kontakt
Nõusolekud
RUS
ENG

NAISTEJUTUD ⟩ Terapeut hoiatab: «Naine, kes on tugev nagu tank, alandab meest»

Copy

Miks naised tahavad tugevad olla? Miks oma haavatavust näidata on häbiasi? «Maailmas hinnatakse mehelikke omadusi ja seetõttu tundub ka paljudele naistele – selleks, et läbi lüüa, peame me olema mehed!» Enamik naisi, kes püüab elus üksi kogu koormat vedada ja kõigega hakkama saada, jõuab viimaks kibestumiseni – elu on minu vastu ebaõiglane! See on liiga raske! Mis aitab?

«Kui mina ise ära ei tee, siis mitte keegi ei tee,» kurdavad naised. Ja tõesti – kui mees juba teab, et sinu seljas saab liugu lasta, siis ega ta käsi külge panema tõtta. Mugavam on ju mitte teha. Aga ettevaatust – see on lõks!

Kui naine otsustab ja korraldab, täidab suhtes kõik lüngad ja vestluses kõik pausid – mis jääb siis mehele? Nemadki on pettunud, kibestunud, tunnevad – ma ei saa olla mees.

Mis on tugev olemise hind? Vastuse annab terapeut ja enesearengu teejuht Eeva-Liisa Vahtra.

Selles loos saad teada järgmist:

  • miks paljud naised ja mehed on üksi ja üksildased, isegi suhtes olles;
  • mis hind on tugevuse tagaajamisel;
  • ideed, millega tugevust asendada;
  • miks mehi traumeerib naise soov ise kõik ära teha;
  • mis võimaldaks meestel taas mehed olla;
  • uued soovitused tervemate suhete loomiseks;
  • kuula kindlasti ära terve saade – vestlus ja lugu on erinevad, need täiendavad teineteist!

Samal teemal

Kangelanna on standard

Eeva-Liisa Vahtra toob esile kirjutamata reeglid, mida praegu naistelt oodatakse: «Naine peab olema tugev. Ma saan hakkama! Ma ei küsi abi. Aga tugevus ei ole tegelikult naiselik omadus. Ja see on väga tõsine teema – kui sa oled tugev, siis see tähendab, et sa ei saa haavatav olla.» Tugevuse kuvandit taga ajades kaotab naine midagi palju väärtuslikumat ja loomuomasemat. Pole midagi teha – meie emad-vanaemad on pidanud hakkama saama rasketes oludes ja kriisides, sõjaolukorras pole ruumi tunnetele ja haavatavusele. Terapeut leiab, et oleme sellesse mõttemalli liialt kinni jäänud.

Samal teemal

Paljud eesti naised on tõesõna kangelannad. Meile tundub see ainus võimalik viis eluga toime tulla, kuid tegelikult on olemas ka teisi teid. Õnnelikumaid, endast hoolivamaid, kergemaid ja paradoksaalsel moel isegi edukamaid. 

«Tugevust saab väljendada praktilise poole pealt – ma saan oma asjadega hakkama. Aga teine pool on see, kuidas ma näitan ennast – kas ma näitan seda, mis minu sees tegelikult toimub? Või ma varjan ja manipuleerin teiste inimestega? See on asi, mis ühiskonnas kahjuks toimub!» Miks on nii tavaline oma tõeline isiksus ja naiselikkus tugevuse maski taha peita? Sest ühiskonnas seda väärtustatakse. Ja väga riskantne on minna valitseva mõttelaadiga vastuollu. «Ei ole seda julgust, et avada ennast ja hakata südamlikult suhtlema. Aga ma ütleksin, et see on probleem!»

Naine olgu tugev? Salamisi elab see arusaam ühiskonnas siiamaani.
Naine olgu tugev? Salamisi elab see arusaam ühiskonnas siiamaani. Foto: Shutterstock

Mis on naise vari?

Miks me lubame endale just teatud käitumist ja keelame teisi? Kuidas meie ise end naistena näeme? Kuidas me end suhetes julgeme väljendada? Ja kuidas mehed praegu naistest aru saavad? Kõiges selles mängib väga tugevat, kuid sageli nähtamatut rolli naise vari. Varjuks võib nimetada teadvustamata osa sellest, milliste ootuste ja reeglite järgi me üritame painutada ja vormida oma tegelikku autentset olemust. 

Samal teemal

Tugevuse teesklemine ei ole tegelik tugevus. Meil on justkui kokkulepitud mõistete, tegude ja käitumiste süsteem, mis peaks iseloomustama tugevat inimest. Kas inimene on seal sees tugev? See on iseküsimus. Praeguseks on juba selge, kui ekslik on see meeste puhul – lärmav, ründav, agressiivne mees usub ehk ise, et demontreerib sel moel tugevust, kõrvalseisjatele on aga ammu selge, et sel moel üritab nõrk, ebakindel ja arg inimene end kaitsta. Ka naiste tugevusekuvand – kõigega hakkama saav n-ö tank-naine hakkab järk-järgult mõranema. «See on selline võltstugevus,» tõdeb ka terapeut. «Meestel jah, teatud juhtudel on vaja seda, selleks, et kaitsta oma karja. Aga naiste puhul ma ei arva seda. Kaitsta saab ka teistmoodi – läbi piiride kehtestamise, läbi iseenda väljendamise.» Naiselikud taktikad võivad olla pehmemad, kuid sugugi mitte vähem tõhusad. Konfliktiohtlikes olukordades on see valdavalt hoopis parem ja targem taktika. «Aga meie ühiskonnas seda ei tehta. Valitseb tugevus: ma lähen tankina läbi!»

Tegelikuks tugevuseks on hoopis julgus ennast näidata, olla aus, avatud ja autentne. Mitte kohandada oma soove ja mõtteid enamiku järgi, iseenda vastuvõtmine. «Haavatavus ja julgus ennast näidata ei ole nõrkus,» rõhutab Vahtra. 

Samal teemal

Süvene veel sügavamale 

Anatoli Nekrassov
Anatoli Nekrassov Foto: apollo.ee

Tugev naine

Anatoli Nekrassov

Mida tähendab olla naiselik? Milles peitub naiselik jõud? Ei, Nekrassovi sõnul pole see sarnane sellega, mida tugevuse all üldistatult arvatakse. Kuid see jõud on palju suurem! Loobudes kartmast ja võttes õrnalt omaks oma naiselikkuse, võib iga naine üllatuda mõttest, et polegi vaja küüsi ja hambaid käiku lasta, et sõdida meeste lahinguväljal. Pole vaja vedada hobusena hirmrasket tööde ja kohustuste koormat – naise tõeline jõud seisneb paindlikkuses ning naissoole omases leebuses ja väärikuses, millega võtame malbelt ja üllalt vastu kogu õnne ja armastuse, mida elu meile kingib. Selles raamatus püüab Anatoli Nekrassov äratada igas naislugejas peidus oleva naiselikkuse ning muuta tänapäevase tugeva ja sõjaka amatsooni imekauniks Afroditeks – graatsiliseks, õrnaks ja õnnelikuks. Anatoli Nekrassov on sündinud 1950. aastal Altais ning on tunnustatud psühholoog, koolitaja ja suhteguru. Üks väheseid naiselikkuse ja mehelikkuse usku õpetajaid praeguses sooneutraalsusse kalduvas ühsikonnas.

Ilona Karula
Ilona Karula Foto: apollo.ee

365 sõnumit naisele

Ilona Karula

Eeva-Liisa Vahtra toob välja soovi olla tugev, mis pole üldse naiselik omadus ja mille eest tuleb maksta kõrget hinda. Aga mis siis on naiselik? Naised ei tea seda enam ja tunnevad suurt ebakindlust. Ühe võimaliku tõlgenduse pakub Ilona Karula. 

Sellest raamatust leiad 365 lühilugu elust enesest, mis on inspiratsiooni saanud Ilona enda ja teda ümbritsevate sadade naiste elust. Kuigi sõnumid on pühendatud naistele, leiavad siit põnevat lugemist ka mehed. Need lood räägivad naistest, meestest, suhetest, karjäärist, lastest, abiellumisest, lahutusest, sõprusest, reetmisest, imetlusest, kadedusest, ülendusest, alandusest, kiitmisest, laitmisest – kõikvõimalike heade ja halbade emotsioonide, olukordade ning suhtesituatsioonidega toimetulemisest.

Raamatut võib lugeda loogiliselt või maagiliselt. Raamatu maagiline pool töötab kui alateadvuse peegeldaja. Üks viis, kuidas sellist raamatut mänguliselt lugeda, on pista sõrm suvaliselt raamatu vahele ja vaadata, milline päevasõnum avaneb. Ilona nutikas, loov, tundlik, õrn, julge ja tuline eluvaade on igatahes naiselikult inspireeriv. 

Mehi ei saa usaldada

Kui naine võtab oma elus seisukoha, et ta peab kõigega ise hakkama saama, loodab ta sisimas, et teised teda selle eest kiidavad. Ka oma mees on rahul: oh kui tubli naine mul on! Kuid seda ei juhtu. Sest nii käitudes annab naine mehele tema kõrval ja ka meestele laiemas plaanis sõnumi – mehi ei saa usaldada! Sel arvamusel võib terapeudi sõnul olla inimese senise elukogemuse põhjal ka alust. «Näide elust – naine on jäänud üksi lastega. Mees on läinud ära. Ta on õppinud: ahah, ma ei saa usaldada mehi. Pean ise hakkama saama, ise oma arveid maksma ja kõik ära tegema! Ja selle läbi hakkab kogu ta isiksus kujunema. Esile tõusevad tugevused, mis on väga mehelikud. Ja pole ka teistsugust eeskuju olnud!»

Käivitub muster, milles mehed jäävad passiivsesse rolli, kuna naine isegi ei anna neile võimalust mees olla või mehena vastutust võtta. Alguses on mehel mugav elu, peagi tunneb ta end kasutuna, siis väärtusetuna, vahel isegi mehelikus mõttes tühistatuna. See pole tee toimiva suhteni, kus naine saaks olla naine ja mees tunda end mehena.

Eeva-Liisa meelest on see kahjulik, et üksi rabelevaid naisi selle eest kiidetakse. «Issand kui tubli, sa teed seda kõike üksi! Kui mina seda kuulen, tekib minu sees suur konflikt: «Päriselt ka või? Me hindame seda?» Me ei tohiks jäädagi kaitseseisundisse, et ma ei lasegi enam ennast aidata ega võta ise oma õrnemat poolt vastu.»

Samal teemal

Tugevuse ohud

Mis juhtub inimesega, kes punnitab olla tugev ja ei luba endale emotsioone? «Ei töötata läbi oma tundeid ja emotsioone, need peidetakse ära. Aga tunded ei kao sellest ära – need väljenduvad füüsiliste ja vaimse tervise probleemidena.» Eeva-Liisa Vahtra paneb inimestele südamele: «Kui on mingi eluraskus, siis ka need valusad tunded, mida läbi selle kogeme, on olulised. Ja need ei tee mind valeks või nõrgaks, vaid annavad võimaluse siit midagi kaasa võtta.» Tunnete mahamatmist võib soosida soov kontrollida olukorda – emotsioone on raske kontrollida, nii kaob julgus neid üldse endale ligi lasta. 

Eluraskused on normaalne osa elust – enamik kogeb neid ühel või teisel moel. Kuid terapeuti teeb murelikuks, millist toimetulekut me siinjuures hindame: «Räägitakse ainult sellest – ma tulin sellest välja! Me ei räägi – kuidas sa tulid sellest välja? Kuidas sa tegelesid oma tunnetega? Kes sa nüüd oled läbi selle kogemuse?» On vaid mustvalged punktid: juhtus jama, sain üle. Tervenemise protsessist ei räägita ja seda sageli põhjusel, et seda polegi toimunud. Probleem on üksnes maha maetud. «See on koht, kus peab otsustama – minu tunded on okei. Ma ei sulge ennast, vaid avan ennast läbi raskuste. See on olnud väljakutse ka minu isiklikus elus ja emotsionaalset toetust teiste poolt on neis olukordades raske leida. See on koht, kus teraapia aitab.»

Kuidas oma tundeid tunda?

Positiivseid tundeid on kerge aktsepteerida, negatiivsetega jääme hätta. Mida siis raske tundega teha? Vaatame seda valu kogemise näitel.

  1. Teadvusta – ma sain haiget. Võta see vastu ise oma tunnet vähendamata, kedagi süüdistamata või õigustamata.
  2. Analüüsi – kui ma tean, mida ma tunnen, siis vaata – miks ma nii tunnen? Ja mida ma saan teha – kas ma saan selle inimesega rääkida sellest? Kas see oleks koht väljendada oma piire?
  3. Väljenda – oma tunnet on eluterve väljendada. See aitab luua sidet, lähedust, mõistmist. 
  4. Suhtes on kaks poolt ja teise eest sa ei vastuta. Kuid paraku on üsna tavaline see, et kui inimene ennast avab, siis teine ei oska sellega midagi teha. Halb viis on ignoreerida, minna kaitsesse, rünnakusse, asuda ratsionaliseerima või teise tunnet «probleemina» lahendama. Hea viis oleks teine lihtsalt ära kuulata ja tema tunnet aktsepteerida – see on tema tunne, ta vajabki vaid valideerimist.
  5. Valideeri oma kogemust – see on oluline koht, kui sa mingil põhjusel ei saa rääkida või ei teine ei võta seda vastu. Sel juhul on väga oluline valideerida ikkagi iseenda kogemust. Lubada endal tunda ja teha see kogemus ikkagi õigeks. Ja panna paika piir, kuidas sa tahad edaspidi selle inimesega suhelda. Kui me oma tunnet ise ei valideeri, siis me sisuliselt hülgame enda, mis on väga ohtlik samm eneseväärikuse kaotamise poole.

Allikas: Eeva-Liisa Vahtra

Ta on suhelnud selliste naistega, kes paistavad tugevad hakkamasaajad, aga tegelikult nad ei lase endale lähedale. «Võib-olla mitte kedagi, võib-olla vaid paari inimest oma elus.» See on justkui sundkäitumine, mille kammitsatest me välja ei saa. Mis on tugevuse maski hind? «Eelkõige õnnetud suhted,» tõdeb terapeut. «Paarisuhted eeldavad ju emotsionaalset lähedust. Väline kiht on tubli, aga inimene on seesmiselt õnnetu. Meil on vaja kontakti oma tunnetega, et ennast hästi ja terviklikuna tunda.»

Samal teemal

Ohvrirolli «paanika»

Eeva-Liisa on täheldanud, et kui keegi julgeb oma haavatavust näidata, ei oska paljud selles olukorras käituda, ei mehed ega naised. «Öeldakse: ära jää nüüd sinna ohvri rolli. Aga see ei ole ohvri roll, kui inimene tunnistab: mul on valus.» Inimesel on õigus vastu võtta ja tunda kõiki oma tundeid, see oleks nii talle endale kui tema suhetele kõige tervislikum. Kõige ebamugavam on see inimestele, kes ise enda tundeid ei julge tunda. «Kui sa ise neid tundeid ei tunne, näitab keha – läbi valu või läbi pinge,» hoiatab terapeut. 

Eeva-Liisa Vahtra on veendunud, et naiselikkus toetub sisemaailmale, enda tunnete kogemisele ja vastuvõtmisele. «Sisemaailm on naine, välismaailm on mees.»

Ennast kahjustavad keelud

«Paljud naised on võtnud endale täna eesmärgiks olla mehed,» lajatab Eeva-Liisa Vahtra. Milles see väljendub? Oleme endale ära keelanud asjad, mis on tegelikult loomulikud, vajalikud ja toetavad:

Hooliv suhtumine iseendasse. Robot-naine on väsimatu masin, hoolimatus enda vastu peegeldub – ka teised ei hooli sinust.

Ei ütlemine. Näiteks kui aeg on juba täis või oled väsinud – hakkamasaaja suudab ju alati!

Abi küsimine. Tugevuse lõksus inimene ei suuda seda küsida, isegi kui ta seda vajab.

Tunnistamine: ma ei tea. Seostades selle nõrkusega võtame endalt võimaluse areneda ja saada rohkem teada.

Pausi tegemine. Hinnatakse efektiivsust, aina rohkem, aina kiiremini, paus pole lubatud.

Oma vajaduste väljendamine. «Ma saan kõigega ise hakkama» stiilis mõtlev inimene ei julge tunnistada, et ta vajab midagi teiselt. Vajadused jäävad täitmata ning väljenduvad kibestumises, haigustest, frustratsioonis.

«See on kõige nõrgem koht - jättes ise oma haavatavad aspektid välja jätame end ilma võimalusest olla õnnelik naine,» hoiatab Eeva-Liisa.

Samal teemal

Tugevus ja manipulatsioonid

Veel üks lõks, kuhu tugevust idealiseerivad naised ja nende kõrval olevad mehed (juhul, kui keegi seal veel vastu peab) kukuvad, on manipulatsioon. Kuidas see käib? «Manipulatsiooni kasutatakse siis, kui naine oma tundeid ei näita, mis on tegelikult naiselikust aspektist oluline, siis ta püüab oma vajadusi rahuldada ringiga. Sest ega vajadused ei kao! Vajadus olla nähtud, kuuldud ja märgatud. Siis inimene ei väljenda seda otse ja ausalt, vaid manipulatiivsel viisil. Näiteks teeb midagi, mis tõmbab tähelepanu või etendab mingit rolli.» Terapeut toob näiteks ühe naiste hulgas hinnatud rolli: ma olen hästi hea ema. Ja naine püüab seda välist kuvandit iga hinna eest hoida, kuid tegelikult pole isegi ühenduses oma lastega, oma kaaslasega ega sellega, mis ta ümber toimub. Ta teab lihtsalt, kes ta peab olema, lootes – siis ma saan seda armastust ja kiitust, mida ma vajan. «Ja siis toimub manipuleerimine: «Mulle meeldiks, kui sa käituksid nii!» Ja kui teine ei allu, siis kohe süüdistused ja rünnakud: «Miks sa niimoodi käitud, mis sul viga on?» Kogu aeg suunavad vihjed eesmärgiga teist kontrollida ja kui see ei õnnestu, siis võetakse appi teise naeruvääristamine või teise väärtuse mahategemine.»

Manipuleeriv naine võib meelega või enesele teadvustamata madaldada ja maha teha oma meest – sest möku mees on justkui tõestus ja tunnustus naise tugevusele! Ka kõige võimekam ja mehelikum mees kustub tasapisi ära sellise suhtumise kõrval. 

Kuula ära kogu saade – valgustame läbi tugevuse lõksud, mis lõhuvad nii naisi, mehi kui nedevahelisi suhteid. Mehelikkus ei ole maailmast kadunud, aga see ei saa avalduda, kui sellele ei anta ruumi.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 368 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Hakkas huvitama? Terapeudi ja isikliku arengu teejuhi Eeva-Liisa Vahtra leiad tema Facebooki lehelt ja Instagramist. Tal on ka oma nõuandlik kanal YouTube'is.

Eeva-Liisa Vahtra. Psühhoterapeut ja enesearengu teejuht.
Eeva-Liisa Vahtra. Psühhoterapeut ja enesearengu teejuht. Foto: Kristina Herodes

Kes on Eeva-Liisa Vahtra?

Eeva-Liisa Vahtra töötab terapeudi ja enesearengu teejuhina, kes on eriliselt pühendunud tervetele suhetele ning neid takistavatele varjatud mustritele. Saa temaga lähemalt tuttavaks pikas portreeloos

Samal teemal

Leia varasemad saated Eeva-Liisa Vahtraga

Samal teemal

Saade räägib sellest, kuidas iseseisvuse ihalus rikub tasakaalu suhetes ning laob naiste õlule kohatult raske stressikoorma.

Samal teemal

Saade räägib sellest, miks romantiliseks peetud reaktsioonid on tegelikult hoopis ohu märk.

Samal teemal

Miks me armume? Terapeut annab ausa vastuse.

Samal teemal

Miks on armastuse kerjamine nii sage ja milles see avaldub?

Samal teemal

Paljastame ärakasutamised, tarbimissuhted ja väärkohtlemised, mida mingil juhul ei tohiks taluda. 

Samal teemal

Terapeut kinnitab – mis suhtest edasi saab, seda saab juba alguses öelda, need märgid on olemas, aga me ei tunne neid ära.

Samal teemal

Mis on erinevad kiindumusstiilid ja kuidas need meie suhteid mõjutavad? See saade teeb asjad klaariks.

Samal teemal

Kuidas teesklemist ära tunda ja kuidas seda ise mitte teha? Mida sa kaotad lähisuhtes, kui mängid mänge ning ei julge ennast näidata?

Samal teemal

Kuidas ära tunda – sa elad koos nartsissistiga? Ja miks selline suhe inimestele hävitavalt mõjub?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles