Räägime tülitsemisest. Kui tülitsevad tark ja loll, siis kumb neist on tark ja kumb loll? Igaüks peab ennast targaks ja vastast lolliks. Perelepitaja Kaido Taim teeb selgeks, mismoodi need asjad tegelikult on.
Karm tõde kõlab nii: eestlased ei oska tülitseda! On mõned saatuslikud vead, mida tehes saab suhte lõhkuda juba esimese tüli käigus. Ja teised väga tavalised käitumised, millega võtame selge suuna otseteed... oma suhte hävitamisele.
Perelepitaja Kaido Taim küsib seepeale: «Miks sa seda teed? Kas sa tahad ise elada halba elu?» Sest oma kallimale tüli käigus sõnadega kallale minnes me teeme täpselt seda – loome halba ja õnnetut elu iseendale. Kuula – saab ka targemini!
kohutavad vead konfliktides, mida liiga paljud teevad;
kuidas targalt tülitseda;
miks meil on vaja ümber õppida;
miks see, mida enamik meist teeb, on tegelikult tüli õhutamine;
kuidas mõelda oma kaaslasest viisil, mis suhteid oluliselt parandab;
kuidas ise endast lugu pidada;
miks rääkimine on vältimatu, aga ainult õigel viisil;
miks head suhted on meile ka egoistlikus vaates kasulikud;
kuula kindlasti ära terve saade – vestlus ja lugu on erinevad, need täiendavad teineteist!
Kaido Taim, perelepitaja ja paariterapeut annab nõu, kuidas targemini tülitseda.Foto: Kristina Herodes
Mis on tülitsemise saate lähtekoht? Enamik meist on õppinud eeskuju varal tülitsema võimalikult kahjulikul viisil. Me ei tegele tüli lahendamise, vaid tüli õhutamisega! Mis seda näitab? Kui otsitakse süüdlast, karistatakse süüdlast, aetakse taga oma õigust, solvutakse, solvatakase ja peetakse vimma. Ütleme selle nüüd otse välja – kõik need käitumised on rumalad, äärmiselt kahjulikud ja ei too kummalegi poolele vähimatki kasu!
«Suur osa inimesi, kes koos elavad, ma julgen öelda, vihkavad teineteist,» sõnab Kaido Taim tõsiselt. See mees on nõustanud sadu paare ning see hinnang tugineb faktidele. Inimesed teevad kaaslastele kohutavalt palju kahju ja usuvad, et neil ongi õigus seda teha. Kõige hullem asi on egoismi ja ebakindluse kombinatsioon – just see on sageli julmuse taga. Enesekindel inimene on reeglina suuremeelne, turvaline ja temaga on kerge suhelda. Ta ei tõsta tühjast tüli ega kisa seal, kus saaks sõbralikult kokku leppida. Osa inimesi seda aga teeb, sest nende haprale ja ebaküpsele egole näib, et oma uhkuse eest võitlemine on vajalik – muidu tehakse ju mulle endale liiga! «Uhkus ja kõrkus on raevu alus,» toob Taim välja ka isikuomadused, mis tülisid võimendavad. «Sellise inimesega on väga raske koos elada, teised su kõrval kannatavad.»
Kus on tüli juured?
Kaido Taim leiab, et selle asemel, et astuda vastu käitumistele, mis kaaslase juures haiget teevad, võiks minna tagasi juurte juurde – millest selline käitumine alguse saab? Põhjus on lihtne – puudub lugupidamine. «Igaüks suudab end mõne inimese juuresolekul viisakalt üleval pidada, sest see on tema silmis tähtis inimene,» selgitab Taim. «Kasulik oleks mõelda – minu partner on minu jaoks väga tähtis inimene! Kõige olulisem inimene minu elus.»
Enamik meist sel moel ei mõtle ja siin tulekski mõttemustrit teadlikult muuta – kui ta pole sulle tähtis, miks sa oled temaga koos? Ja kui sa oled temaga koos, siis sinu isiklik heaolu sõltub otseselt teie suhetest ja sellest, kui palju sina teda väärtustad. Kaidon rõhutab, et lugupidav suhtmine teistesse, eriti oma lähedastesse, ei ole mingi teene teistele – see on osa sellest, et sa pead iseendast lugu. Inimene, kellel pole endal eneseväärikust, soovib kahjustada teise eneseväärikust.
«Kasulik oleks mõelda – minu partner on minu jaoks väga tähtis inimene! Kõige olulisem inimene minu elus.»
Kui tüli lahvatab, tundub meile alati, et sina ise oled tark ja õige, aga teine pool on loll ja vale. Tundub nii: «No küll ma sulle ütlen, kuidas on! Aga sina, loll, ei saa ju aru!» Teine teeb valesti ja mul ongi õigus selle peale ärrituda ja võib-olla isegi temaga halvasti käituda. Näiteks olla külm, tujukas, mossitav, süüdistav, mürgine, vihane...
Kaido vastab idamaade tarkuse kaudu. «Kui tark ja loll tülitsevad, siis loll on neist see, kes tülitseb. Tülitsevad kaks lolli.» Inimene, kes on tark, ei lähegi tüliga kaasa, ei hakka vaidlema, kemplema ega oma õigust nõudma. «Ei ole mõtet vaielda ega tülitseda. Alati on mingi põhjus ja kui me põhjusest räägime, ei pea see olema emotsionaalne.» Vaidluses ei selgu tõde ja tõde ei sõltu vaidlustes saavutatust. Sa võid oma tões rahulikult edasi elada ka siis, kui mõni loll tüli kiskuma tuleb, ründab või selle kahtluse alla seab. Ei ole kellelegi vaja tõestada. See ei sõltu sellest, kui õige on õige, vaid üksnes sellest, kas teine soovib mõista. Kui ta ei soovi, ei aita ka vettpidavaimad faktid ja parimad argumendid.
Kui emotsioon ja viha vestlusse sisse tuleb, hakkabki häving. «Öeldakse nii, et kui inimene raevub, siis tema hind läheb eemale,» lisab Kaido mõtlemapaneva iidse tõe. «Raevununa me teeme kõige rumalamaid otsuseid, mida me pärast kõvasti kahetseme. Ja öeldakse sõnu, mida tagasi võtta ei saa. Sellepärast ongi oluline – kui esimene tüli tekib, tuleb sel kohe hakata sarvist kinni ja mitte lasta asjal kasvada!»
See on ka valem, kuidas ehitada suhet, kus on koos kaks inimest, kes teineteist vihkavad – need on aastate jooksul kogunenud solvavad ja haiget tegevad sõnad, mis on ära lõhkunud sügavad ja ilusad tunded, mille asemele on jäänud suur hunnik valu ja kibedust. Kui suhte põhikomponendid on valu ja kibedus, on peamine emotsioon viha ning peamine tegevus tülitsemine. Sellises suhtes ei peaks keegi olema. «Siis on nii, et su aastad lähevad ja sa elad halba elu,» ütleb Kaido Taim otsekoheselt. Siinkohal on mõistlik maha istuda ja küsida – kas me tahame seda olukorda parandada või on mõistlik laiali minna? «Suhtes me oleme liitlased, me oleme ühes paadis. Kui mina sõuan ühes ja sina teises suunas, siis me paigast ei liigu!»
Kui paarisuhtes on kaks tarka teadlikku inimest, siis nad ei kahjusta teineteist ega kahjusta suhet isegi tüli käigus. «Arukas inimene saab aru – minu egoismile on kasulik sinu egoismiga hästi läbi saada,» kinnitab Taim.
Kuula Kaidot
Perelepitaja Kaido Taim kuulub oma tasakaalukate sõnavõttudega «Naistejuttude» kõige armastatumate ja küsitumate külaliste hulka. Kui sind saade kõnetas, leia veel kolm kaalukat episoodi, kus peaosas Kaido Taim.
326 Mida mehed suhtes oma naistelt kõige rohkem ootavad?
Kaido usub, et kui emotsioonid üle võtavad, on kõige targem see olukord peatada. Ütle stopp! Kuidas seda teha? «Paaridel võivad olla kokku lepitud paroolid, mis tähendavad – kogu vestlus, mis parasjagu toimus, lõppeb. Ja me saame aru, miks me seda teeme. Sellepärast, et üks ei jõua enam ennast kontrollida,» selgitab perelepitaja. «Ja siis me lepime kokku, kaua selline asi kestab ja millal me sellest teemast rääkida saame.»
Kaido praktika kinnitab, et varasemad kokkulepped hoiavad tülide inetuks muutumise sageli ära. Inimesel on vaja kindlat teadmist – kui ma välja ütlen, mida ma soovin ja vajan, siis mind ei katkestata. Seega pole arukas tuliseks minevas olukorras oma vajadustega peale lennata – need ei leia nagunii vastuvõtmist ega mõistmist, üksnes vastupanu.
Iga terve paarisuhe vajab võimalust asjad avatult välja öelda. «Selleks, et asjad läbi rääkida, peab paarisuhtes olema oma aeg,» õpetab Kaido. Sügavaid ja tundlikke vestlusi ei tohi teha uisapäisa – nii ei sünni mõistmist. Selleks on vaja pühendumist. «Me paneme oma nutiseadmed kõrvale, oleme selleks valmis ja kuulame teise ära. Ma saan aru, et mu partner on mulle tähtis. Ta võib rääkida täiesti jama, aga ma kuulan ta ära – ma saan aru, et ta on tähtis inimene ja minu eesmärk on temast aru saada, ma ei katkesta teda ega ironiseeri.»
Tõsi on see, et vähesed inimesed oskavad lahendusele orienteeritud vestlusi pidada. Ego hüppab vahele, algab süüdistamine ja ründamine. Ning samal hetkel kaob mõistmise võimalus. «Kuidas neid vestlusi pidada, on jälle omaette teema,» teab Taim. «Me räägime läbi oma mina, mitte nii, et sina teed midagi valesti. Ülte nii: ma palun sul midagi vältida, kuna mul on siis väga raske enda ärritust kontrollida.»
Kaido soovitab, et see asjade väljaütlemise aeg võiks olla kokku lepitud ja konkreetselt piiritletud. Miks mehed ei taha vahel rääkida ja aina enam ka naised? Neid hirmutab nende vestluste lõputus. Nii palju on ju toimunud, hakkan arutama ja sel vestlusel pole ei otsa ega äärt! Ei! Tehke konkreetne ajaraam ning pole põhjust ka muretseda, kui kõike ei jõua – sama võimalus tuleb peagi taas. «On aeg, kus me neid asju räägime– kindlaks määratud, piiritletud aeg. Ja väljaspool seda aega me neid asju ei räägi üldse!»
See pealnäha lihtne kokkulepe hoiab ära palju tülisid ja konfliktiohtlikke olukordi. Kui me teame, et me saame rääkida, siis me ei ujuta teist üle. Ja kui me arvame, et meil see võimalus puudub, siis läheb varem või hiljem pudeli kael umbe ja pudel plahvatab.
Tarkus vähendab tülisid
«Lõpetage tülitsemine».Foto: apollo.ee
Lõpetage tülitsemine!
Michelle Brody
Kuidas lahendada 12 enim levinud vaidlusküsimust ja kujundada kestev suhe. Michelle Brody on kliiniline psühholoog, kes selles raamatus pühendub justnimelt tülidele. Ja mis eriti inspireeriv – ta käsitleb tõsist teemat humoorikalt ja selgelt. Raamat «Lõpetage tülitsemine!» sisaldab rohkem kui 300 illustratsiooni, mis koos otsekohese näitliku teemakäsitlusega aitavad lahti muukida nii sünnipäevade ja raskete sugulaste pärast peetavad lõputud paaritülid kui ka teised peresõdu käivitavad destruktiivsed tülitsüklid. Suhtenõuannete taga peituvad tööriistad aitavad aga mõista paarisuhte suurt pilti ja tuua eluaegse muutuse.
Saad suurepärase pildi, milleni ühe või teise kahjuliku käitumismustri valimine välja viib. Ja me kõik teeme neid rumalaid, vastast ja suhet lõhkuvaid samme! Sest me ei saa aru, et kahjustame iseennast kõige rohkem ja hävitatud usalduse ning läheduse peale ei saa ühtegi tervet suhet ehitada. Kõiki neid asju, mida Michelle näitab, inimesed teevad – nad alandavad, kritiseerivad, varjavad oma tundeid, klammerduvad... See raamat on inimsuhete kullaauk.
«Konfliktid»Foto: apollo.ee
Suhtlemiskonflikti psühholoogia
Tõnu Lehtsaar
Kõik tülitsevad, see on normaalne? Ei ole! Konflikt võib eskaleerudes mõjuda laastavalt enesehinnangule ja hävitada suhted! Raamat on kirjutatud üsna tihedas ja tõsises laadis, kuid meeldivalt selge meheliku loogikaga ja täis kasulikke märkamisi. Näiteks seda, et erimeelsused on paratamatud, kuid saame valida, kuidas me nendega puhul reageerime ja olukorraga toime tuleme. Konflikti on võimalik ennetada, ehk suunata olukord konstruktiivse lahenduse poole enne, kui emotsioonid üle pea kokku löövad. Raamat on kirjutatud veendumuses, et kui me mõistame iseennast ja toimuvat, on hõlpsam leida konkreetses olukorras sobivaim käitumisviis. Paljud tülid tulevad sellest, et inimesel puudub kontakt endaga, ta ei mõista ega oska vaadelda iseenda reaktsioone ja päästikuid ning elab veendumuses, et kõik teised on süüdi. Selline inimene külvab konflikte, kuhu iganes läheb, ilma et sellest ise kunagi aru saaks.
Miks mehed vestlusi kardavad?
Kaido nõustub, et paljudel meestel on vestlustega halb kogemus ja seda põhjusel, et kumbki pool paarisuhtes ei oska neid pidada. Asi annab pigem tõuke uue tüli tekkele kui lahenduse leidmisele. «Siin tuleb paika panna, kuidas see vestlus toimub,» soovitab Taim. «See vestlus pole selline, et tund aega on see aeg, kus ma pean järjest vastu pead saama. Kuulama ära lugematu arvu süüdistusi, väljavõtteid oma minevikust ja seda, kuidas isegi minu vanemad olid mitte eriti arenenud inimesed. See ei ole see! Eesmärk pole süüdlase otsimine, vaid see, et hakata koos paremini elama. Minul on vaja, et sina oleksid ka õnnelik selles suhtes.»
Kui sõnajärge on raske edasi anda, võib kasutada kasvõi malekella – kui üks räägib, siis teine ei sega vahele ja kuulab. Tema aeg tuleb. Karm tõde on paraku selline – mis teeb tüliohtlikud vestlused pikaks, on see, et puudub segamatu, turvaline rääkimise ruum. Oma mõtte edastamine on pidevalt hakitud – teine blokeerib, segab vahele, süüdistab või ründab. Ta konkreetselt takistab aktiivselt partneril oma mõtteid ära rääkida ja ilmselgelt õhutab tüli. On terve rida väga levinud käitumisi, mis on puhas tülikütus. Neil puudub igasugune muu funktsioon. Need on järgmised:
vahelesegamine,
vaidlemine,
ründamine,
teise seisukohtade kahtluse alla seadmine,
naeruvääristamine,
põlguse väljendamine, näiteks silmade pööritamine,
teema vahetamine.
Tüliõhutavate käitumiste loetelu võiks pikalt jätkata, kuid neid kõiki liidab üks ühine joon – sel moel käitud sa inimesega, et väljendada «Ma ei austa sind! Ma ei pea sinust lugu! Ma teen sulle meelega haiget, sest mulle tundub, et mul on õigus seda teha (kunagi ei ole, see on vägivald!). Ma ei hooli sinu tunnetest!» Kas sa tõesti tahad oma paarisuhtes oma lähimale inimesele selliseid sõnumeid saata? «Kui sina ise tahad, et su suhe läheks paremaks, pead sa endaga tööd tegema,» ütleb Kaido armutult. Kergem tee on loomulikult peeglisse mitte vaadata ja ainult partnerit süüdistada. Ning imestada – mu uus naine tundus alguses nii normaalne, kuidas ta jälle nii napakaks muutus? Oh ei, võti pole naises. Ega mehes. Vaid sinus.
Leppimisele saab kaasa aidata
Kuidas tegeleda nendega nii, et suhe ei kannataks ja kuidas saada tagasi kaotatud lähedus?
Kui konfliktis enam lahendust leida ei oska, saab pöörduda asjatundja poole ja minna tagasi suhte püsiväärtuste juurde – mis on üldse suhte mõte ja kuidas saab seda parandada ning hoida.
Kogemus näitab, et kui asjaosalised on suhte olemusest ühtemoodi hästi aru saanud, on märksa lihtsam koos edasi minna.
Kui ühised väärtused emotsioonide tulva alt üles leitakse, võib tüli oma mõtte kaotada. «Olen aidanud sadu paare – paljud neist lahkuvad juba esimeselt kokkusaamiselt käsikäes ja rõõmsas tujus,» kinnitab Kaido Taim. Mis on see haruldane meetod, mis aitab leida ühist keelt? «Töötan paaridega viisil, kus ei otsita süüdlasi ega tunta end ohvrina – räägime reaalsetest ja praktilistest saamudest, mida saate parema suhte nimel teha.»
Allikas: lepitaja.eu
Halb mina on meis kõigis
Kaidole on paljud inimesed nõustamistel tunnistanud, et nad tõesti hakkavad tüliolukorras saboteerima. Ei kuula ära, hakkavad telefonis rullima. Miks? «Nad näitavad tegelikult lugupidamatut suhtumist, ei kuula. Aga sa pead selle jama ära lõpetama! Sulle endale on kasulik see, et sa tõesti kuulad oma partnerit. Seda sinu rumalat sisemist mina, mis vastu töötab, on vaja dresseerida. See rikub sul muidu kogu elu ära!»
Kaido usub, et meil kõigil on hea mina ja paha mina. Paha on see, kes oma tuju näitab, solvub ja raevutseb. Hea on see, kes on mõistlik, empaatiline ja kaastundlik. Ta soovitab võtta teadliku hoiaku: «Ma tahan toetada enda head poolt, sest ma tean – nii kasvatan ma ka oma suhtes seda head poolt ja saan ka kallimalt head poolt vastu. Ja ma teen seda teadlikult! Ma ei saa lasta oma destruktivismil võimule tulla, sest see hävitab mind ennast.»
Kes on süüdi?
Tihtipeale käib kogu viha ümber küsimuse – kes on süüdi? Ebaküps pool teeb ükskõik mida, isegi vassib ja valetab, et teine jääks süüdi. Tal on lapsele omane paaniline hirm – mina ei tohi süüdi jääda! Muidu järgneb karistus. Küpse inimese esimene tunnus ongi see, et ta tunnistab ka enda süüd. Jah, ma eksin, teen vigu ja siis annan endast kõik, et seda olukorda parandada. Palju õnne, kui nende inimeste hulka kuulud.
«Kes on süüdi,» küsib Kaido filosoofiliselt. «Süüdi on see, kes on targem. Miks sa tülis osaled, kui teine tülitseb sellepärast, et ta on loll? Tark inimene loobub nendest vaidlustest.»
Kuhu võiks erimeelsuste korral tüli asemel jõuda? Mõlemat poolt austava ja arvestava kokkuleppeni, rahuni ja armastuseni. «Armastus ei ole suhte algus, vaid suhe on teekonna algus, mis viib armastuse kui kulminatsioonini.»
Perelepitaja Kaido Taim.Foto: Madis Veltman / Postimees
Kes on Kaido Taim?
Psühholoogiline (kriisi)nõustaja, paarinõustaja, perelepitaja ja koolitaja.
Olen töötanud psühholoogilise nõustajana Tallinna psühholoogilises kriisiabis üle 20 aasta, koolitanud sama kaua vabatahtlikke Eluliini usaldustelefonile ning 2004. aastast pakkunud ka perelepitaja teenust.
Mulle meeldib mu töö – iga klient on mulle kui partner, kellega koos analüüsida elu keerdkäike, mõtelda, kuidas vältida kannatusi ja saavutada rahulolu, kuidas mõtestada tulevikku ning tulla toime üle pea kasvavate tunnetega.
Ma ei piiritle oma tegevust mõne konkreetse psühhoteraapia raamistikuga, vaid eelistan olla eklektik, kes kombineerib oma töös mitmeid lähenemisi konkreetsest kliendist ja tema probleemist lähtuvalt.
Eelistan vaadelda kriise kui elu väljakutseid – suudame neid lahendada sedamööda, kuidas suudame neid sisuliselt mõista.
Mulle meeldib vaadelda paarisuhet kui teadlikku valikut, millel on eesmärk – sisutühjas ja sihitus elus on kerge tühjast tüli tekitada. Saab ka paremini!
Rohkem teavet saab lepitaja.eu või kirjutades pingedmaha@gmail.com
:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
/nginx/o/2024/10/18/16427582t1h49d1.jpg)
/nginx/o/2024/10/16/16421945t1hb8bd.jpg)
/nginx/o/2024/10/16/16421946t1h223b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/20/16019047t1hda6b.jpg)