NAISTEJUTUD Just siis, kui kõik oli parimas korras, teatas naine naeratades: «See suhe on nüüd läbi!» (1)

Naine jättis naeratades mehe maha. Hetkega! Foto: Shutterstock
Copy

Naised võivad olla ettearvamatud. «Mitte miski ei näita, et see suhe lõppeks,» ütles kaunitar just ühel hiljutisel õnnehetkel. Mark oli seitsmendas taevas. «Ma olin temaga õnnelik,» kinnitab mees. Ja siis –  nagu välk selgest taevast – jättis naine mehe maha. Just siis, kui tal mehe toetust enam vaja polnud. On see aus?

Kas mees ennast ärakasutatuna ei tunne? «Muidugi tunnen,» ütleb Mark haavunud häälel. «Ma toetasin teda hea meelega, mul oli võimalik teda toetada. Aga just siis, kui tal hakkas kõik minema, kui ta leidis erialast tööd ja meie suhe oleks võinud sama õnnelikuna jätkuda... polnud mind enam vaja!»

Mark ja Kristinka salvestavad saadet.
Mark ja Kristinka salvestavad saadet. Foto: Mark

Selles loos saad teada

  • Marki väga isikliku lahkuminekuloo, mis lõi südamesse sügava haava;
  • mis asi on vältiv kiindumusstiil ja kiindumushäire;
  • kuidas see suhtes avaldub;
  • mida teha siis, kui oled ise vältiv või seda on sinu kallim;
  • miks suhe võib täiesti ootamatult lõppeda;
  • milliste joontega partneri kõrval ei saa kunagi end kindlalt tunda;
  • kas ja mida saaks teha, et suhtekrahhi ennetada;
  • kuula kindlasti ära terve saade – vestlus ja lugu on erinevad, need täiendavad teineteist.

Tormiline algus

Mark kohtus oma unelmate naisega tööga seoses. «Ta meeldis mulle kohe,» ütleb mees. «Aga ma ei lootnud temaga mingit suhet arendada, sest mulle tundus – selline tore, armas, särav naine, kes ei olnud üldse ülbe – kindlasti tema üksi ei ole.» Kuid naine võttis Markiga ise ühendust ja nii see asi algas. 

«Sain kokku ühe ilusa, armsa naisega, armusin temasse ja kõik tundus suurepärane,» jutustab mees. «Ma ei suutnud oma õnne uskuda. Ja täiesti ootamatult asi lõppes.» Kuid esmalt ei viidanud sellel küll ükski märk. Või siiski?

«Ta võttis väikese ettekäändega ühendust, aga see oli öösel. Üksik mees istub seal arvutis ja järsku tuleb lahti selle naise kiri, keda ma olen salaja jälginud,» kirjeldab ta. «No see on maagiline moment! Suhtlemine läks flirtivalt ja erootiliselt edasi. Seal ei olnud mingit kahtlust.» Naine kutsus mehe järgmiseks päevaks külla.

«Kusjuures ma kohe esimesel õhtul tegin talle abieluettepaneku,» tunnistab Mark. Kusjuures naine ei öelnud ei. Ta ütles – aga siis võiks teha suure pulma.

«Mis mulle meeldis – kui ma temaga koos olin, siis ma tundsin ennast väga hästi. See tunne oli väga imeline. Sellist asja ma ei olnud tundnud juba ammu, tundsin end abikaasa kõrval ebamugavalt,» jutustab mees. Isegi vaid oma armastatud naisest rääkimine paneb ta silmad särama. Pole kahtlust – see suhe tõesti puudutas sügavalt mehe südant. 

«Ja ma ütlen ausalt – ma olen siiamaani armunud,» tunnistab Mark.

Mees oli natuke rohkem kui aasta varem oma abikaasast lahku läinud. «See lahkuminek oli täiesti arusaadav, seal olid põhjused täiesti olemas,» meenutab ta rahulikult. «Me olime mõlemad keskeas ja algavad füsioloogilised muutused, menopaus ja sealt pinnalt võivad väga kergesti tekkida mittemõistmised. Praegu ma võin öelda, et ma saan oma eksabikaasaga väga hästi läbi. Tol hetkel oli see muidugi valus.» Otsuse lahku minna tegi Marki abikaasa. «Ja ta ütles, et ta plaanis seda juba rohkem kui aasta ette. Muidugi minule ta seda ei rääkinud.» See suhe kestis kakskümmend pluss aastat. Uus suhe, mis Markile värsket südamevalu põhjustab, kestis aga vaid poolteist aastat. «Seal on suur erinevus. Ja kui abielu lõpp oli mõnes mõttes loogiline, siis uues suhtes me klappisime ideaalselt.» Seda raskem see ootamatu lahkuminek oli – mitte miski ei ennustanud seda.

Väga põnev naine

Uus kallim tundus Markile väga huvitav. «Ta oli selline julge, provotseeriv, ei hoidnud end üldse tagasi. Ja see mulle väga meeldis!» Suhe oli eakaaslaste vahel, mõlemal olid varasemad suhted selja taga, lapsed, aga mees ei osanud ohumärgina näha seda, et naine on varem maha jätnud juba mitu meest. «Ta nimetas ennast ka põgenevaks pruudiks.» Kuid armunud mees ei osanud siiski mitte midagi halba oodata, sest pea oli tulvil suuri unistusi.

«Ma ei saanud üldse aru, mis toimub. Siis uurisin välja – tegemist on vältiva kiindumusstiiliga. Mulle jäi isegi mulje, et isiksusehäirega. Ja endale üllatuseks avastasin – ma tõesti ei ole ainuke, kellega selline asi on juhtunud. Kiindumushäire kipub olema väga ühesugune ja need juhtumid on omavahel kahtlaselt sarnased.»

Mis teeb asja keeruliseks? See, et armastav pool ei oska mitte midagi kahtlustada ja äkki on asi läbi. Ja midagi talle ka ei selgitata. «Just siis, kui on kõige parem, kui asi on kõrgpunktis, siis asi lõppeb,» ütleb Mark mõtlikult.

Mis sai edasi?

Algas kooselu, mees tundis naise boheemlikus majas, et saab olla kasulik. «Kõik läks järjest paremaks. Mitte ühtegi pilve ei paistnud.» Armastus, kirg, mõistmine ja sisukad vestlused – kõik oli olemas.

Lähedasemaks saades sai mees teada, et kallim vajab tasakaalus püsimiseks antidepressante. «Igaks juhuks ma väga ei süvenenud. Ja kui sa oled armunud, siis sa ei mõtle ka nii hirmus palju. Ja kui teine pool ütleb ka, et kõik on väga hästi – no mis siin veel vaja on?» Marki tegi õnnelikuks ka see, et naine oli väga aus. Ja isegi kui see oli vahel valus, andis see mehele turvatunde.

Kuid päris turvaliseks on seda kirglikku sidet siiski liialdus nimetada. Paar läks mitu korda lahku ja tuli jälle kokku. Kuid järk-järgult leidis mees aina vähem seda, mis häiriks. «Ma muutsin ennast tema jaoks nii ideaalseks, kui ma oskasin.»

Kõik oli väga hästi

Mis tegi lahkumineku Marki jaoks drastiliseks – suhe lõppes siis, kui kõik oli tema silmis väga hästi. Nüüd ta mõistab – vältiva kiindumusstiiliga inimestele on omane see, et nad kardavad konflikte. Kui võimalik, siis väldivad nad neid enne, kui need üldse tekkivadki ja nende taktika on põgenemine. «Nad ei taha ka pettumust. Kui suhe on kõrgpunktis, siis kindlasti on ees langus. See langus on nende jaoks valus ja siis nad otsustavad – ma lahkun tipus.»

Marki suhe püsis õnnelik seni, kuni naisel oli meest vaja. «Et ta saaks oma kooli korralikult lõpetada, ma toetasin teda materiaalselt. Mul oli see võimalus olemas ja see töötas väga hästi. Kõik toimis ja meil polnud mingeid probleeme.»

Naisel oli vaja kedagi, kes toetaks teda, aitaks majapidamises, võimaldaks tal õppida. Aga sel hetkel, kui naine sai jalad alla, polnud tal enam meest vaja – ta leidis endale erialase töö ja sissetuleku. Kuid töökoht ja uus elukoht asusid teises linnas. «Läksin talle külla. Kõik oli tore,» jutustab mees. «Ta näitas mulle oma töökohta, oli väga uhke selle üle. Läksime talle koju, istusime köögilaua taga. Mitte miski ei viidanud sellele, et midagi oleks valesti. Absoluutselt! Ja siis ta äkki ütles: «Sa pead endale uue naise otsima. Mul lihtsalt ei ole mingeid tundeid, meie mehe ja naise suhe saab nüüd läbi.»»

Alguses tundub enamik suhteid roosilisena, ent ole tähelepanelik. Mitte igaüks pole suuteline looma turvalist ja kestvat suhet.
Alguses tundub enamik suhteid roosilisena, ent ole tähelepanelik. Mitte igaüks pole suuteline looma turvalist ja kestvat suhet. Foto: Shutterstock

Kiindumusstiilid

Kiindumusstiilide teooriat loetakse tänapäevase suhtepsühholoogia üheks kõige paremaid tulemusi andvaks teooriaks. Sellele panid aluse psühholoogid dr Amir Levine ja Rachel Heller 2010. aastal ja edasiarendajaid ning tõlgendajaid on teoorial olnud arvukalt. Mitmed praktiseerivad psühhoterapeudid ka Eestis on seisukohal, et teooria on väga rakenduslik ja aitab inimesi nende suhete raskuskohtadest üle, kus loogiline selgitus siiani kättesaadav polnud. Lühidalt on sihiks leida või arendada endas välja terveid ja kestvaid suhteid, mida võimaldab turvaline kiindumusstiil. Arvestataval osal meist aga on ebaturvaline kiindumusstiil, mis jaguneb järgmiselt: 

Ärev, muretsev, ebakindel, kardab mahajätmist.

Tõrjuv vältiv – kinnine, kardab haavatavust ja lähedust.

Kartlik vältiv – vahel ärev, äärmusest äärmusse muutuv, kardab lõksu ja survet. Viimane on kõige harvem esinev, kuid ka kõige raskemini suhetesse sobituv stiil. Kõigi stiilide puhul on võimalik teha samme suurema turvalisuse poole, kui inimene ise seda soovib.

Allikas: Attachment personality development school 

Vältiva alaliik või eraldi stiil?

Tõlgendusi on erinevaid. Kartliku vältiva kiindumustiili kohta kasutatakse ka terminit «kaootiline kiindumusstiil». Suhetele spetsialiseerunud terapeut Eeva-Liis Vahtra ütleb selle kohta nii: «See on partnerile kõige raskem. Kaootilise kiindumusstiiliga inimesed kasvavad ebaturvalises kodus – vanem võib olla vägivaldne või siis mõne vaimse haigusega. Esmane kiindumussuhe tekitab lapses hirmu. Tulemuseks on väga kõrge ärevuse tase, pidev hüljatuse tunne ja usalduse puudumine. Lapsel ei jää muud üle kui vanemast eemalduda, natuke veel ekstreemsemalt kui vältiva puhul. Ma ei saa mitte kedagi usaldada!»

Kiindumushäiret saab ravida

Mitte ükski laps pole vastutav ega süüdi selles, kui tal kujuneb kiindumushäire. Täiskasvanuna aga vastutab ta oma emotsioonidega toimetuleku eest ise. Ka siis, kui tal puuduvad vajalikud oskused. Vältiv kiindumusstiil on arvatav kaitsekäitumine, mis kujuneb välja varases lapseeas vältimaks valu. Selliste suheteni võib jõuda pikalt üksi jäetud laps – näiteks kui ema pidi varakult tööle naasama ja laps oli sunnitud temast pikad päevad eraldatud olema. Kuid lähedust kardab ka laps, kes kardab oma vanemat või on tunda saanud väärkohtemist. See pole alati raske lapsepõlve taak, sest laste tundlikkus on erinev – vahel võib vältiva kiindumusstiiliga inimene tulla täiesti tervest ja armastavast perest, kus vanemad andsid endast parima. Kuid laps tajus neid rahulolematu, kriitilise, ülinõudliku või ükskõiksena.  

Sõltumata sellest, milline on olukord, alati saab seda parandada. Aitab psühhoteraapia, paariteraapia, oma kiindumusstiili murekohtade teadvustamine. Eriti mõlema partneri eripärasid teadvustades. 

«Attached»
«Attached» Foto: apollo.ee

«Attached»

Amir Levine, Rachel Heller

Raamat võtab vaatluse alla kõik neli kiindumusstiili ja aitab neid ära tunda. Selgete tabelite ja näidete varal saab analüüsida enda ja ka oma kaaslase käitumismustreid. Sageli lõpetab suhte kõige ootamatumal viisil just vältiva kiindumusstiili esindaja. Tal on ka mitmeid partnerile arusaamatuid toimetulekumehhanisme – näiteks suudab ta oma tunded välja lülitada ning keskenduda teise vigadele, ilma et tunneks kaotusevalu ja igatsust, mida turvaline inimene tunneb. Vältivad tegelased on üks huvitav seltskond ja uut suhet otsides tuleb olla valvel – kuna nad suhteid hoida ei oska, on nad suhteturul selges ülekaalus.

Murranguline ja asjatundlik raamat, mis määratleb uuesti, mida tähendab olla suhtes. Psühhiaater ja neuroteadlane Amir Levine ja psühholoog Rachel S. F. Heller selgitavad lahti kiindumusteooria – tänapäeva kõige arenenuma suhteteaduse: mõistmine võib aidata meil armastust leida ja suhet hoida. Igaüks meist käitub suhetes ühel kolmest erinevast viisist: ärevad, vältivad, turvalised. Eristatakse ka neljandat – kus vältival inimesel esineb episoodiliselt äreva jooni, tema kohta öeldakse mõnikord ka hirmunud vältiv või ebastabiilne. Ärevad inimesed kipuvad muretsema, kas partner ikka armastab neid. Vältivad inimesed võrdsustavad intiimsust iseseisvuse kaotamisega ja püüavad pidevalt kaaslast turvalisse kaugusse tõugata. Turvalised inimesed tunnevad end intiimsuses mugavalt ning on tavaliselt soojad ja armastavad. See ülihea raamat aitab mõista ennast, oma kaaslast ning üldse suhtemustrites paremini orienteeruda. Kuid kuulumist ühe või teise kiindumusstiili esindajate sekka ei saa iial kasutada õigustusena oma halvale või ebaküpsele käitumisele – vältivad näiteks teevad oma partnerile haiget, jälgides endale omaseid mustreid suhete ootamatul lõpetamisel. Kuid ka neil oleks hea emotsionaalselt küpsemaks ning empaatilisemaks kasvada.

Vältiv väldib kõike

Kahjuks on sage see, et mida ebaturvalisem on inimese kiindumusstiil, seda aktiivsemalt väldib ta selle teemaga tegelemist. Hirm on ees. Kuid teraapia on tark valik. Mitte ainult nende arvukate kaaslaste pärast, kes püüavad terveid suhteid luua ja aina ebaõnnestuvad, vaid iseenda vaimse tervise ja terviklikkuse huvides. Otsitud tasakaal ja turvalisus, mida tihti kompenseeritakse riskide ja võimendatud emotsioonidega, saab tulla vaid endast. Lapsepõlves ravimata jäänud kiindumushäired võivad põhjustada inimese madalat enesehinnangut, raskusi sotsiaalsetes olukordades ja raskusi suhete hoidmisel. Samuti võivad nad kogeda vaimse tervise häireid, nagu ärevus ja depressioon. Vaata pinnakihist sügavamale!

Milles see väljendub?

Vältiva kiindumusstiiliga inimesed tunduvad suhete algusfaasis igati turvalised – kuni teine on veel piisavalt eemal, ei karda nad lähedust otsida ega luua. Aga see võib muutuda hetkega! Samal hetkel, kui ta tunnetab, et suhe teda ohustab, lämmatab või piirab, võib ta deaktiveeruda. Kuidas seda kiindumusstiili ära tunda, enne kui väga kõvasti haiget saad? Oluline on teadvustada, et vältiv kiindumusstiil ei pruugi tähendada kiindumushäiret. Mõned märgid:

  • nõrk probleemide lahendamise oskus – eelistab neid vältida;
  • negatiivne minapilt;
  • füüsilise kontakti vältimine;
  • raskused kiindumuse näitamisega;
  • raskused emotsioonide lugemisega;
  • empaatiavõime lünklikkus või puudumine;
  • halvad sotsiaalsed oskused;
  • madal usaldus, kahtlustamine, armukadedushood;
  • raskused teistega stabiilsete suhete loomisel;
  • kognitiivsed probleemid;
  • kontrolliprobleemid, soov kõike kontrollida või häiritus selles, kui keegi soovib isegi tervel viisil kontrollida tema elu;
  • riskikäitumine, erinevate ainete kuritarvitamine;
  • vaimse tervise probleemid, nagu depressioon või ärevus;
  • raskused suhete hoidmisel;
  • vihaga toimetuleku probleemid, kalduvus vägivaldsusele.

Allikas: medicalnewstoday.com

«Mis on veel vältiva kiindumusstiiliga inimestele omane – müstiline eks, kellest ta räägib nii ilusaid jutte,» koges ka Mark. Vältivatele partnerile on omane luua idealiseeritud suhtepilt partneriga, kellega reaalne suhe on kättesaamatu. Lahkuläinud kallim, hukkunud kallim, keegi imetlusobjekt. Nad tunnevad end mugavamalt, kui ihaldusobjekt on ohutus kauguses. Kui seesama inimene lähedale tuleb, tunnevad nad ise vajadust eemalduda, et vältida oma tundeid ja haiget saamise võimalikkust.

«Kes ma sulle lõpuks siis olin?» Mehe süda oli murtud. Naine ei osanud vastata. Ja siis ei jäänud mehel midagi muud üle kui lahkuda, aga süda ei anna siiani rahu.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 372 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe digiajakirjadest. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Teised ajakirjad

Tagasi üles