N, 21.11.2024
Ilm
Horoskoop
Mälestusraamat.ee
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Kontakt
Nõusolekud
RUS
ENG

NAISTEJUTUD ⟩ Ajakirjanik paljastab kriminaalide loogika: «Sa oled ise süüdi, et ma su ära tapsin!» (2)

Copy

Mismoodi mõtlevad kriminaalid? See on niivõrd julm ja jultunud maailm, et ajab juba naerma. Kuid üks on kindel - olgu pahategu kuitahes õõvastav, süüdi on alati ohver, mitte mõrvar. Ajakirjanik ja krimituuride korraldaja Aimur-Jaan Keskel paotab ust sellesse ohtlikku maailma.

Sel saatel on kaks peateemat: kuidas esinemisärevusest üle saada ja kriminaalide mõttemaailm. Seob neid kahte põnevat teemat seekordne saatekülaline – majandusajakirjanik ja krimituuride korraldaja Aimur-Jaan Keskel. 

Samal teemal

Saates on külas Aimur-Jaan Keskel, majandusajakirjanik ja krimituuride korraldaja.
Saates on külas Aimur-Jaan Keskel, majandusajakirjanik ja krimituuride korraldaja. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix Baltics

Iga kuritegu saab õigustada

«Koplis oli üks väga räige lugu noorest sarimõrvarist,» jutustab mees. «Kuidas ta põhjendas seda, mida ta tegi? «Ma lihtalt tahtsin teada, mis tunne on inimest ära tappa. Ja siis ma pussitasin ta surnuks, sest ma tahtsin teada, kas surnud inimesest jookseb verd.» Nii jaburad asjad, et mingis kontektis ajavad need juba naerma.» Kui nüüd kedagi lugejatest sama küsimus painama hakkab, siis rahu! Pole mingit vajadust nuga haarata ja teadmiste kogumiseks tapatööle tormata. Vastus on jah, surnud inimesest jookseb verd, sest kui sa oled inimese äsja maha löönud, siis enamik tema organeid on veel täiesti terved.

Samal teemal

Ajalookirest alguse saanud idee

Aimur-Jaan Keskel on kirgliku ajaloohuvilisena krimituure korraldanud ning nende tarvis tõsielulugusid kogunud juba hea mitu aastat. Tal on faktiline alus, mille baasilt midagi väita. «Kriminaalide eneseõigustused on niivõrd absurdsed ja ma olen tähele pannud, et see kuidagi lahutab inimeste meelt.»

Narkomaanide tegutsemist kirjeldades keerab krimituuride juht need asjad vahel lausa teadlikult huumori võtmesse. Kuidas keegi oma köögis mõnuainete saamiseks söögisoodat kasutas ja plahvatusi korraldas. «Kunagi oli see tavaline, et inimene, kes narkootikume tarvitas ja sellises stiilis elas, proovis neid ka omal käel valmistada. Selline oli umbes kahekümne aasta tagune Eesti.»

Samal teemal

Peksime jah, aga oma viga!

Hulgaliselt värvikaid lugusid lisab vürtsi Koplis korraldatavatele krimituuridele. «Seal rääkisin loo sellest, kuidas üks seltskond peksis rängalt üksikut meest ning röövis temalt sülearvuti. Ning üks peksjatest teatas jultunult: «See mees on ise süüdi! Miks ta siis oli nii naiivne, rumal ja sinisilmne!»» Lugu oli järgmine: kena naine kutsus võõra mehe kohtingule. Mees tuligi. Kohapeal ootas teda aga näitsiku asemel kamp kaabakaid, kes mehe läbi peksid ja paljaks röövisid. Kriminaali loogika on: kui keegi sind kohtama kutsub, siis saab ju iga loll aru, et see on lõks ning tegelikult tahetakse sind hoopis peksta ja röövida, kes siis seda ette näha ei oskaks?!

Aimur-Jaan Keksel avaldab kriminaalide maailma võikad lood.
Aimur-Jaan Keksel avaldab kriminaalide maailma võikad lood. Foto: arhiiv

«No miks ta siis ei guugeldanud mind – on ju näha, kohtulahendid, ma olen kolm inimest juba ära tapnud!» Ka see võib olla öeldud inimese silmis pädeva eneseõigustusena. «Miks sa arvasid, et sul läheb paremini?!»

Samal teemal

Sellise mõttekäigu peale normaalne inimene ei tuleks mitte kunagi. Aga kaabakate reaalsus ainult sel moel toimibki. «Absurdne on see, et inimene ei püüagi eitada oma tegu, aga veel kohtus ütleb ka – loll oli ise süüdi!» Süüdi milles? Et ta ei eeldanud, et iga inimene, keda ta elus kohtab, on kriminaal? Ja iga uus tuttav otsib ainult võimalust kurja teha, varastada ja röövida? Pättide maailmas see paraku nii toimibki.

Aimur-Jaan Keskel usub, et südametunnistuseta inimeste hirmutegudele aitab kaasa tunne, et nad pääsevad puhtalt. Karistamatuse tunne. Kuid olles mitmeid lugusid uurinud pikas ajateljes, on ta täheldanud, et ülekohtune seis enamasti kestma ei jää. «Sa võid kümme inimest lasta üle ja midagi ei juhtu sinuga. Aga tuleb üheteistkümnes inimene ja tema ka võib-olla midagi ei tee. Aga tal on mees, kellel viskab kaane pealt, ja ta tuleb ning karistab füüsiliselt. Ma olen seda usku, et mida külvad, seda sa lõpuks lõikad ka – tahad sa seda või mitte.»

Aimur-Jaan Keskel juhib krimituuri, ruupor käes.
Aimur-Jaan Keskel juhib krimituuri, ruupor käes. Foto: arhiiv

Pätid võivad olla ka peenes pintsakus

«Sarnaseid asju tuleb tegelikult ette ka majandusajakirjaniku töös,» lisab Aimur-Jaan. «Ma tegelen ju muu hulgas pettuste ja juhtumitega, kus inimene maksab raha, aga kaupa ei saa. Ka seal on korduvalt müüa jultunult öelnud: «Inimene peab ise kontrollima! Ja mina ei peagi talle raha tagasi maksma. Miks on inimene rumal?» Inimene ei salgagi, et on halba teinud või midagi ära võtnud, aga ta usub ikka, et tema ei ole mitte milleski süüdi.»

Samal teemal

Aimur-Jaan Keskel tegutseb täna eeskätt Postimehe majandusajakirjanikuna ning ütleb julgelt – majanduspettuste taga seisavate inimeste loogika ei erine kuigivõrd Kopli kriminaalide omast. Jutlunud petised pole kunagi süüdi – ohver on alati ise loll. 
Aimur-Jaan Keskel tegutseb täna eeskätt Postimehe majandusajakirjanikuna ning ütleb julgelt – majanduspettuste taga seisavate inimeste loogika ei erine kuigivõrd Kopli kriminaalide omast. Jutlunud petised pole kunagi süüdi – ohver on alati ise loll. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Enne on hirmus, pärast väga hea tunne

Aimur-Jaan Keskel on täpselt õige inimene ka selleks, et läbi valgustada hirm, mida paljud meist tunnevad avalike esinemiste ees. Enamik meie hulgast teab, millega tegu – astuda lavale ja teha suu lahti tundub võrreldav surmahirmuga! Aimur-Jaan tunnistab siiralt, et on ise alustanud väga tugevast ärevusest ja läbi käinud pika tee. Ning kui tema sellega hakkama sai, saavad tema kogemuse toel tõenäoliselt ka teised hakkama.

Samal teemal

Vestlust alustame teemal, millest saab kasu ka iga korralik kodanik – mismoodi esinemisärevusest üle saab? Jaan jutustab, et kartis rahva ees suu lahti tegemist nagu tuld. Aga täna ta naudib seda. Kuidas ta siia jõudis? 

Aimur-Jaan soovitab lugeda:

Foto: apollo.ee

«Suurelt mõtlemise maagia»

David J. Schwartz

Tihe tekst, mis hajutab ka kõige veenvamad ja sügavamale juurdunud kahtlused. Hoolimata suurejoonelisena mõjuvast pealkirjast on tegu väga elulähedase ja kahe jalaga maas oleva enesearengule suunatud raamatuga.

Igast selle raamatu peatükist leiate tosinate kaupa nutikaid ideid, mis võimaldavad teil omandada suurelt mõtlemise tohutu väe, et võiksite saavutada edu, õnne ja rahuldust, mida nii väga ihkate.

Iga tehnikaga kaasneb tähelepanuväärne näide elust. Need on tõestatud lähenemisviisid elu olukordadele ning universaalselt rakendatavad sammud, mis toimivad otsekui võlujõud.

Foto: apollo.ee

«Sa oled tegija: kuidas lõpetada endas kahtlemine ja hakata elama»

Jen Sincero

Rakenduslik raamat inimestele, kes soovivad oma elu paremaks muuta, rohkem nautida, aga ei taha seda tehes end ribadeks tõmmata. Selles värskendavalt lõbusas enesearenguraamatus pakub menukite autor ja maailmarändurist edukustreener Jen Sincero lugejale 27 suutäiesuurust peatükki, mis on tulvil naljakaid inspireerivaid lugusid, elutarku nõuandeid, lihtsaid harjutusi mõne aeg-ajalt sekka poetatud vandesõnaga, mis aitavad teil: teha kindlaks õõnestavad uskumused ja käitumised, mis seisavad teie ja teie soovide vahel; luua elu, mida armastate täiega,  ja luua see KOHE; teenida paremat palka. Sellist palka, mida te pole veel kunagi teeninud. Olles raamatu läbi lugenud, saate aru, miks olete see, kes olete, kuidas armastada seda, mida te muuta ei saa, kuidas muuta seda, mida te ei armasta, ja kuidas kasutada jõudu, et saada vingeks tegijaks. 

Foto: apollo.ee

«Ülim rahulolu»

Mena Suvari

Raamatu kandev mõte on see, et sisetunne ütleb sulle alati õigeid asju. Iseasi, kas seda kuulatakse. «Ülim rahulolu» on inspireeriv ja sügavalt isiklik mälestusteraamat Eesti juurtega Hollywoodi näitlejalt Mena Suvarilt.

See on kurb ja südantlõhestav lugu Hollywoodis täiskasvanuks saamisest. Alles teismeline modellist näitleja Mena Suvari kaotab end täielikult seksi, narkootikumide ja halbade, sageli isegi vägivaldsete suhete maailma, samal ajal kui kassahittides osalemine on ta maailmakuulsaks näitlejaks teinud.

Foto: apollo.ee

«Kõigil on alati õigus»

Mait Vaik

Inspireeriv luuleraamat. Mait Vaik on luuletaja ja muusik, kelle looming on tänaseni kuulajani jõudnud enamjaolt viisistatuna, laulude vormis. Eesti ansamblitest on kasutanud Vaigu tekste ansamblid Metro Luminal, Vennaskond, Sõpruse Puiestee, Kosmikud, The Tuberkuloited jt. Mitmed autori tekstid on jõudnud lauludena erinevate muusika-edetabelite tippu. Täna tegutseb Mait Vaik ansamblis Sõpruse Puiestee, samuti tekstide kirjutajana Kosmikutes. Väga võluva rütmiga, lakoonilised ja tabavad tekstid.

Kooli ajal vältis mees esinemist nagu tuld. «Mulle üldse ei meeldinud see. Lavanärv oli väga suur, kartsin, et kui midagi valesti ütlen, siis klassikaaslased kohe naeravad,» meenutab ta täna, mil kõik toonased hirmud on seljatatud. «Ma arvan, et pigem oli taktistus minu peas. Ei mäleta, et keegi oleks midagi vastikut öelnud, lihtsalt õhkkond oli ärev.»

Võitluspinge tapab loovuse ja loomulikkuse

Koolis tekitas pinget juurde võistluslikkus, ikkagi hindeid pannes antakse ju hinnanguid – sina oled hea, sina halb, sina puudulik. Esinemishirmust üle sai Aimur-Jaan olukorras, kus puudus igasugune võistlusmoment. «Ühe tuttava innustusel jõudsin esimest korda oma luuletustega lavale ja sain ka tunda, mis tunne on esineda,» meenutab mees. «Olin mitu aastat sahtlisse luuletusi kirjutanud ja tahtsin mingit väljundit sellele. Tundus õige hetk. Lihtalt üksinda sahtisse kirjutada ei ole nii huvitav.» Aimur-Jaan tahtis mingit tagasipeegeldust enda mõttemaailmale ja võttis kirjandusõhtul «Viimane neljapäev» julguse kokku. Ja lihtne see eneseületus loomulikult polnud!

Aimur-Jaan Keskel laval oma luulet ette kandmas.
Aimur-Jaan Keskel laval oma luulet ette kandmas. Foto: arhiiv

Kuidas mul veab

Ta tahtis mulle head.

Jamades unustas mu vead.

Kui mängisin lolli, naeratas ja lõi vastu pead.

Tuletas iga päev meelde, kuidas mul veab.

Ta eristas, mis on vale, mis õige.

Näitas, et hea on halva lõige,

et õilsa eesmärgi nimel on lubatud väike põige,

et lähedaste jaoks olla kõige-kõige.

Nüüd ma olen juba vanem.

Tahan endale peret ja väikesi värdjaid.

Tean kindlalt, kellega neid saada oleks kõige parem.

Ma õpetan endale samasuguseid järgijaid.

Luuletuse autor Aimur-Jaan keskel. Kirjutatud 22. novembril 2014 Koplis

Kõige raskem on esimene samm, edasi on...

«Värisesin, käed värisesid, paber käes värises, seda oli näha ka,» tunnistab ta siiralt. «Esimese luuletuse ajal olin nii närvis, et silme ees oli kõik must! Kuidagi sain ikka hakkama. Aga kui oli juba teine-kolmas luuletus, siis avastasin – inimesed täitsa vaatavad. Mõnele isegi tundub, et meeldib.» Ehk juba esimesel korral, kui ta ennast ületas ja üle hirmu ikkagi lavale astus, sai selgeks – tegelikult polegi see asi nii hirmus! Juba sel esimesel kogemusel läks enesetunne aina paremaks ning ärevusega silmitsi seistes hakkas see järk-järgult taanduma.

Samal teemal

«Üldse lavale minna – see oli suurim eneseületus. Aga kui kellelgi on soov esineda, siis minu soovitus on küll ühene – esine!» Midagi neist hirmsatest stsenaariumidest, mis sinu peas kerivad, tõenäoliselt ei realiseeru. Ja publikut pole samuti vaja karta! Inimesed saalis on tegelikult sinu poolt – nad soovivad, et sa õnnestuksid! Sest nende elamus ja enesetunne on sellisena palju parem, nad on liitlased, mitte vastased või kurjad kriitikud. 

Väga paljude inimeste puhul jääb oma unistuste teostamine selle esimese sammu taha. Julgust napib! Kasulik on teada, et esimesest sammust midagi raskemat ei ole, edasine tee muutub aina kindlamaks ja kergemaks. Seda teades on lihtsam jõuvarud kokku korjata ja alustada. Ja kui midagi isegi valesti läheb, siis rahulolu eneseületusest saad sa sellegipoolest! Ja ehk ka kasuliku õppetunni, mida järgmisel korral teisiti teha.

Aimur-Jaan Keskel ja Kristinka stuudios - saade võttis ootamatult põneva pöörde.
Aimur-Jaan Keskel ja Kristinka stuudios - saade võttis ootamatult põneva pöörde. Foto: Postimees

Juba peale esimest kogemust sai ka Aimur-Jaan oma eneseületuse rõõmu kätte. Mis tunne oli peale lavalt maha astumist? «Väga hea tunne! See ongi üks parimaid tundeid, et sa suutsid ennast kokku võtta. Pingelangus, kergendus, positiivne väsimust, teatav tunnustus, publiku energia ja hea tunne, et see on tehtud. See on väga äge!»

Selles loos saad:

  • ehmatava vaate elule ja maailmale – sellise, mis kriminaalide silmis on normaalsus;
  • teada, miks julmur kunagi end süüdi ei tunne ja alati on süüdi ohver;
  • nippe, kuidas ületada hirm avaliku esinemise ees;
  • tutvuda hea esinemise komponentidega;
  • avastada, et kui sind ei kuulata, siis võib viga olla selles, et see polegi kuulatav;
  • hinnata, millised mõtted ja teod toetavad, millised sind tagasi hoiavad;
  • palju põnevaid lugusid krimituuridelt;
  • palju põnevaid lugusid Aimur-Jaani elust ja esinemistest.

Samal teemal

Aimur-Jaan Keskel
Aimur-Jaan Keskel Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kes on Aimur-Jaan Keskel?

Aimur-Jaan Keskel on Postimehe majandusajakirjanik ja loomeettevõtja.

Aimur-Jaanil on lai huvide ring, alustades luuletuste kirjutamisega, ajaloo- ja psühholoogiaraamatute lugemisega ja lõpetades kitarrimängu ja aktsiatesse investeerimisega. Lisaks on eluaegne spordifänn, elades kaasa jalgpallile ja vormel 1 sarja võidusõitudele.

Talle meeldib ekskursioonijuhi või luuletajana inimestele esineda ning ta on seda viimase 10 aasta jooksul teinud kokku üle 200 korra.

Ta on lõpetanud Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli koka erialal (2010) ja Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppe infoteaduses (2014). Meedia alal täiendas ta end Postimehe ajakirjanduskoolis (2023).

2018. aastal asutas ühemehefirma A-Meelelahutus OÜ, mis korraldab ajalooteemalisi ekskursioone ja teisi loomingulisi kultuuriüritusi. Tuntuimad tema koostatud ja ettekantud ekskursioonid on «Kopli kriminaalne ajalugu» ja «Pae tänava kriminaalne ajalugu».

Alates 2014. aastast on ta iga kuu luuletustega esinenud kirjandusõhtul «Viimane neljapäev» ja teistel luuleüritustel raamatukogudes ja kirjandusfestivalidel.

Tema luuletused on üleval blogis «Mustamäe korter ja Patarei vangla» .

2018. aastal avaldas raamatu «Viirastus ja viis naist», mis koosneb 15 luuletusest ja novellist.

Aimur Jaan Keskeli kirjutatud põnevad lood leiad Postimehe rubriigist majandus.

 

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 359 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Hakkas huvitama? Heidi Hanso kirjutatud südamlikud lood nii suhetest kui loomadest leiad siit. Tantrafestivali 2025 kohta saad lähemalt lugeda siit. Tahad oma suhte partneriga muuta armastavamaks, teadlikumaks ja andestavamaks? Õpi puudutama siin, õpi armastama siin. Lähtu õpetajate tarkusest: kõige tähtsam pole tehnika, vaid armastav tähelepanu ning kohalolu. Kui sa oma kallimat armastavalt puudutad, siis ei saa sa mitte midagi valesti teha! 

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles