LÕKS Peaagu kõik teevad seda ja ometi on see kohutavalt kahjulik!

Lisatud kirjad
Kristina Herodes Foto: Mihkel Maripuu / Postimees
Copy

«Mul läks hästi!» Hetk rõõmu ja siis külm pettumus. Tihti kogeb võitja, et temaga koos ei rõõmusta keegi. Isegi sõprade seas peavad paljud teise edust kuuldes pingutama, et kadedus välja ei paistaks. «Jaa, väga tore,» pressitakse läbi hammaste. Mis ei lase rõõmustada? Konkureerimise lõks. Petlik tunne - kellegi teise hea võtab minult midagi ära.

Konkureerimine ei lase rõõmu tunda ka millestki muust - kogu elu tumestab mõõduvõtmise paine ja kaotajaks jäämise hirm. Ja kui isegi õnnestud, kaob rõõm kiirelt. Kui me võtame omaks ühiskonnas valitseva konkureerimise mõtteviisi, viib teekond ühes suunas. Kas sa tead, mis suunas?

Vaidle või nõustu, aga enamasti oleme me treenitud uskuma – elu on võitlus. Konkurents on vältimatu. Edukad on need, kes armutus konkuretnsis teistele ära teevad. Aga kas nad ikka on? Edukad, lühikest aega, seda nad võivad isegi olla. Sellel kitsal alal. Makstes kallist hinda kõigi teiste elualade arvelt. Ja kas keegi usub, et konkureerimise teekonna lõpul ootab õnnelikum Sina?

Esitle endale ebapopulaarset väidet: ainus võimalus konkureerides võita on mitte konkureerida. Lisatud kuulajate ja lugejate kirjad teemale.

Kirjad: kui teist pisendad, näitad enda väiksust 

Võistlemine on hea. Võidud näevad CV-s head välja. Olen eluaeg niimoodi mõelnud, otsinud konkurentsi ning kuulama hakkasin ka ainult selleks, et vastu vaielda. Aga täitsa mõtlema jäin.

Kui sul on oidu minna õigele alale, siis konkureeri seni kuni oled noor ja ebakindel. See on mäng neile, kes veel ise ei tea. Ja orientiir teistele, kes asjast aru ei saa.

Kuid kui nüüd tõsiselt järele mõelda - minu konkurentsivaim on juba aastaid tagasi rahunenud. Eelistan olla zen ja teha asju koostöös ning tagasi vaadetes on isegi huvitaval kombel näha - edu saadab mind palju rohkem sellest ajast kui ma konkureerimise lõpetasin. Huvitav on see, et ma ei märganud seda enne. Konkureerimisega oli jube palju tegemist! V.V.

***

No raputas jälle ja tuletas meelde raudkindla ja paikapidava tõe see konkureerimine ehk võrdlemine, et see on kõigega seotud. Ja taas see taipamise ehk heureka hetk miks me ise oma elud keerulisemaks elame. Laseme ennast vabaks ja usaldame iseennast mitte pimesi teisi ja teiste väärtushinnanguid. Suur suur suur tänu Naistejuttude eest üldse! Kindlasti on palju tänulikke aga ma seekord kiidan julgelt otse. Me naised ju teame, mis meil endal tegelikult vaja on. Me ei pea konkureerima kellegagi, nii äge on olla ainulaadne, erakordne, unikaalne ilus Eesti naine.

Ja siis ongi Naistejutud ja üks armas, siiras saatejuht, kes ka ülikeerulised teemad inimestele nii lihtsalt lahti räägib. Suured rõõmu ja vägagi ka valuhetked on mullegi toonud päriselt kohale, mis tegelikult oluline. H.K.

***

Just kuulasin viimase saate ära ja see oli nii megahea saade! Kõik need mõtted on nagu minu mõtted ja minu elufilosoofia olnud viimased aastad: ära konkureeri, ära vaata teisi, see pole üldse tähtis! Me kõik olemegi unikaalsed. Me kõik peaksime mõtlema selle peale. Kui me teeme neid õigeid asju, mille jaoks me oleme loodud, siis me teemegi neid asju hästi. Ja meid ei huvita teised.

Nagu see mõte, et sa paned ennast konkurentsi ja hakkad kaklema huntidega. Aga kui sa oled paabulind! No ole paabulind - sära, õitse, naudi. Ei ole ju mõtet kakelda huntidega. Ela parem seda elu, mis sulle on antud.

Ja mis oli väga hea point - kõik inimesed, kes pisendavad teisi, on tegelikult ise probleemi ees: see näitab tema väiksust kui sa üritad teist pisendada. «Mina, mina, mina olen parem!» No ole, maailm on vaba, loovus on vaba. Sulle on samuti ruumi!

Ja sinu tark isa, appi kui tark isa! Sul on väga-väga vedanud, et su isakene siiamaani elab, see on suur õnnistus. Aga kust see inspiratisoon tuleb? Ta tuleb Jumalalt. Sa ajad õiget asja ja sulle antakse sõnum. Aitäh, et sa inspireerid ja oled ikkagi see valgus ja headus. K.G.

Konkurents välistab koostöö

Inimesel on vaja õnneks ja edukas olemiseks koostööd ja terveid suhteid. Ja nii karmilt kui see ka ei kõla - konkureerimine hävitab need mõlemad. Konkureerimine mõjub jõhkralt! See on nagu üks ühtlustav hakklihamasin, kuhu me suure hooga sisse tormame, sest tundub, et peab ja kust me tuleme välja... sarnase ühtlase massina, igaüks moel või teisel kahjustatuna.

Lühiajalisele võistluslikkusele orienteeritud organisatsioonid veenavad meid, et konkurents on hea, üksnes kõlvatu konkurents on keelatud. Eesti Vabariigis pole inimsuhted seadustega reguleeritud, neid peaks ohjama eetika ja moraal. Aga kui seaduses sätestatud punktid inimsuhetesse üle kanda, avaneks meile mõtlemapanev vaade.

Rivaali halvustamine või kahjustamine, mida tehakse konkurentsist lähtuvalt, oleks keelatud. Muu motiiv peale kadeduse ja kokureerimise aga teise inimese halvustamiseks, eksitava teabe esitamiseks või muuks kahjustavaks tegevuseks on ülimalt harv. 

Väljavõte konkurentsiseadusest

Seaduse reguleerimisala on vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine.

KÕLVATU KONKURENTS

§ 50. Kõlvatu konkurentsi keeld

(1) Kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: eksitava teabe avaldamine, konkurendi või tema kauba halvustamine; konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine.

(2) Kõlvatu konkurents on keelatud.

§ 51. Eksitava teabe avaldamine, konkurendi või tema kauba halvustamine

(1) Eksitav teave on ebatõesed andmed, mis võivad tekitada eksliku mulje või millega kahjustatakse teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust.

(2) Keelatud on eksitava teabe avaldamine või tellimine kas enda või kaubaturul osaleva teise ettevõtja, tema kauba või töövahendi kohta.

§ 52. Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine

(1) Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.

(2) Konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine on tema mõjutamine tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides.

§ 53. Kõlvatu konkurentsi tuvastamine

Kõlvatu konkurents või selle puudumine tuvastatakse poolte vaidluses tsiviilkohtumenetluse korras.

Allikas: 1.10.2001 jõustnud konkurentsiseadus

Kas tahad jätkata konkuretnsimaatriksis või olla vahelduseks parim autentne sina ise? Ilma konkureerimata. Oluline on jääda enda vastu ausaks ja leida motivatsioon sisemise põlemise teekonnalt, mitte niivõrd teistega mõõtu võttes ja kellestki pidevalt parem olla püüdes. 

Selles loos saad teada järgmist:

  • Valgustame läbi ühe baasmõtteviisi, mis viib meid ärevuse, depressiooni, õnnetuse, eraldatuse ja väärtusetuse suunas.
  • Edu pole enam unistus, vaid paine. Mida see tähendab?
  • Miks konkureerimise koha pealt oleks hea oma vaateid muuta?
  • Miks me konkureerime?
  • Miks meile tundub ainus viis olla, mis pole tõde?
  • Mis on konkureerimise hind?
  • Miks tekib olukord, kus tõesti on tihe, kitsas ja kõigile ei jätku?
  • Milline oleks alternatiiv?
  • Toome mitu «lolli» ja silmiavavat näidet, mis näitavad konkureerimise kahjulikkust.
  • Kuula kindlasti ära terve saade – vestlus ja lugu on erinevad, need täiendavad teineteist.

Ära konkureeri, ole parim

Selline on saate lähtekohaks olnud mõte. Kõlab ülbelt? Äratõusnult? Siiski – see pole ei üht ega teist. Sest mida tähendab üldse parim? Mille või kelle suhtes? Paremuseks ei pea me kasutama mingit üldistavat skaalat. Igaüks saab olla parim oma unikaalsel skaalal – iseendaks olemises. Teha just neid asju, mille jaoks tal on olemas sisemine kutsumus, huvi ja anded. Aga võti on selles, et tihti me ei leia neid alasid üles, sest oleme juba hõivatud millegi tegemisega, mida meie ühiskonnas hinnatakse. Konkureerime alal, kus on lootust saada raha, kuulsust, tähelepanu, aplausi, imetlust. Vahel ainult seetõttu, et see ala on praegu «populaarne» ja loodame niipidi tõestada oma kõikuvat väärtust.

Kui liiga palju inimesi on ühel kitsal alal, hakkabki seal tihe, algabki varbale astumine, ärapanemine, konkureerimine. Aga võib-olla see tõeline kutsumus on hoopis mujal? Ja tõeline energia, teotahe ja kirg annavad tegevusele tiivad ja silmapaistvad eduvõimalused mitte konkurentsist, hirmust ja sundusest, vaid sisemiest tõukest  – ma tahan just seda teha! Ma tahan teha asja, kus ma saan olla mina, rakendada oma võimeid, teha maailma paremaks.

Rivaalid või liitlased

Usun, et enamik tõttab vaidlema – ei, konkurentsi on ikka vaja! See on edasiviiv jõud. Ilma surveta ei tee inimesed midagi, nad on mugavad ja laisad. Pikalt sisse trambitud mõttemustrid on jäigad ja visad teist vaadet ligi lubama. Aga äkki piisaks siiski, kui liikumapanevaks jõuks oleks innustus, millegi käivitava nägemine, inspiratsioon, julgustus?

Näiteks sellest, et keegi kõrval toetab ja ütleb: ma usun sinusse! Või ütleb julgustavalt: tule kaasa, teeme koos. See võib viia pikas perspektiivis kaugemale kui hirm. Et kui mina ei võta, võtab keegi teine või et kui ma kogu aeg ei jookse ega rabele, jookseb ja rabeleb keegi minust mööda ja saab mu positsioonid endale. 

Kui keegi hakkab tegutsema samal alal, millel sina, mida siis teha? Jaa, see on täiesti reaalne, et ta mõjutab sinu tegevust ja mõjuvälja. Tihti nähakse uues tulijas konkurenti ning esimene reaktsioon on talle jalga ette panna ning «oma positsioone» kaitsta. Aga samamoodi võib teises, kes armastab sama ala, näha liitlast. Kui tema energia tuleb siia juurde, kasvab võib-olla terve see valdkond, aina rohkem inimesi leiab selle. Selle inimese tegevus ei võta mitte midagi sinu käest ära, kui sa seda sel viisil endale ei mõtesta!

Loe lisaks 

Sinu konkurentsieelis.
Sinu konkurentsieelis. Foto: apollo.ee

«Tulemuslikkuse kunst. Sinu konkurentsieelis»

Jim Stovall

Seda raamatut soovitan ma heas mõttes «tagurpidi» lugeda. Või siis teise nurga alt. Siin on kenasti reastatud kõik need pseudoväärtused, mida meil oleks justkui kohustus siin elus taga ajada, et sisemist väärtusetusetunnet täita. Asi pole selles, et need tehnikad ei töötaks – töötavad küll! Aga suund on ikkagi sarnane konkurentsimentaliteediga, millest ka saates juttu. Saavutad kõik, aga kaotad rahu, õnne ja iseenda.

Jim Stovall on konkreetse jutuga tõhususeguru. Ta valgustab läbi, miks meid tabab ebaõnn, mis meid tagasi hoiab. Kui tema õpetussõnadesse suhtuda konkurentsivaba meelelaadiga ning veendunud enesesõbralikkusega, on need igati head tööriistad. Samuti on mõistlik jalad maas planeerimine, abstraktse visiooni selgeteks sammudeks jaotamine ning julge väljakutse – defineeri ise oma edu. Ära kasuta etteantud formaate, kuhu sa ei pruugi mahtuda.

Vaielda tahaks aga vaadetega, mille eelduseks on, et inimene suudab ratsionaalselt funktsioneerida ning et kirge on võimalik tekitada või leida seal, kus seda pole. Kokkuvõttes huvitav ja silmaringi avardav lugemine, mis annab tasakaalustava ja sootuks teise vaate episoodis esitletud vaatenurgale.

«Competition is Killing Us».
«Competition is Killing Us». Foto: apollo.ee

«Competition is Killing Us»

Michelle Meagher

Äri vaatenurgast kirjutatud virgutavalt kriitiline raamat paljastab selle, kuidas suurkorporatsioonid enese kätte haaratud võimu kasutavad. Midagi inimlikku selles pole. Kõigi ressursside enamik on vähemuse käes vastu igasugust loogikat ning valitsused ei suuda ega soovi seda ohjata. Või müüvad õigluse kerge käega isikliku kasu ja hüvede eest maha. Inimese ahnus on piiritu ja inimlikkus kahaneb kooskõlas kokkuahnitsetud võimu ja vahenditega, aga vastutame me selle olukorra eest kõik – miks me seda aktsepteerime?

Revolutsiooniline ja mitmes vaates hulljulge raamat, mis mõneski riigis paneks autori elu ohtu. Autor esitleb ka õiglast koostöömeelset arenguvõimalust veenval ja loogilisel viisil. Raamat on inglise keeles.

Otsetee depressioonini

Teine tahk konkureerimise juures on frustratsioon. Esiteks tasub vaadata olukorrale kainelt arvestades – tuhanded võistlevad, võitjaks saab vaid üks. Ei ole keeruline ära arvata, mida tunnevad need 999, kes ei võida. Loomulikult kaotusekibedust! Ja kõige kibedam on jääda teiseks! Kas pole see julm? Sa oled ju realistlikus vaates suurepärane – vaid üks on sinust veel ette jõudnud, ometi tunnevad teiseks jääjad kõige teravamat kaotuse traagikat. Mistahes vallas, olgu spordis, muusikas või presidendivalimistel – teine jääb meelde kaotajana ja teiste seas on enim neid, kes katkestavad. Nad ei taha seda enam kogeda.

Kuid võitja kaotab samuti, tegelikult isegi rohkem. Korraks on jah tunne, et kogu maailma õnn, au ja tähelepanu on purpurmantlina õlgadele laskunud. Kuid sellega käib salakavalalt kaasas ka ootuste koorem ja eelduste surve. Sa olid korra meie kangelane. Mis edasi?

Kui võtta sihiks tippu ronida, siis see korraks isegi õnnestub. Neil, kes järele ei jäta. Aga edulugudes ei räägita sellest, mis saab edasi.
Kui võtta sihiks tippu ronida, siis see korraks isegi õnnestub. Neil, kes järele ei jäta. Aga edulugudes ei räägita sellest, mis saab edasi. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kangelasi ei austata

Mitte igal õnnelikul võitjal ei ole vastupidavust ja sisemist kangust kangelase koormat kanda. Ta tunneb painet ja soovib sellest iga hinna eest vabaneda. Kangelaseks soovitaks saada lootuses leida vastuvõtmist, aktsepteerimist ja turvatunnet. Kuid maailm on kangelaste vastu ebalojaalne – täna armastan ja imetlen, et homme seda suurema kire ja kadedusest köetud õelusega vihata. Me loome kangelasi nende kukutamiseks. Konkureerivas maailmas ei ole võitjad. On ainult kaotajad lühikeses perspektiivis ja kaotajad pikas perspektiivis.

Miks me räägime konkureerimisest? Tegin selle saate, sest tuli väga tugev tunne – on vaja. Ja just praegu! Just praegu, aasta lõpule liginedes haarab elurütm isegi muul ajal kannatlikku meelt hoidvad inimesed kaasa ning tõmbab meid võidujooksu ja konkureerimisse. See on reaalne oht! Vooluga kaasa minna ja ühes massidega konkurentsimentaliteedi ohvriks langeda on lihtne, aga välja tuleme selles inimestena, kelle väärtustunne on veelgi väiksem, kontakt endaga kehvem, ärevus kõrgem, immuunsus nõrgem ja õnnetunne madalam. Äkki prooviks teisiti?

Selle saate salvestuse eel ma ei valmistanud midagi ette, lihtsalt usaldasin inspiratsiooni ja lubasin sellel tulla. Loodan südamest, et see pakub mõtteainet ja annab julgust üks suurim stressi, kannatuse ja konfliktide allikas lihtsalt lahti lasta. Saab ka teisiti.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 375 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Teised ajakirjad

Tagasi üles