Saada vihje

NAISTEJUTUD Perelepitaja Kaido Taim: «Kõige jubedam suhe on see, kui lähed paari...»

Foto: Shutterstock
Copy

Mille järgi aru saada, kas see suhe saab olema õnnelik või on see teekond hukatusse, kus te närite üksteise kõrid läbi ja kui veab, siis lähete lahku – aga kui ei vea, siis kannatate palju pikki õnnetuid aastaid? Kas tasub uskuda kallimat? Kahjuks mitte. Alguses teevad kõik head nägu ja ajavad «müügijuttu». Kuid märgid on olemas! Me lihtsalt ei oska neid tähele panna. Nõu annab perelepitaja ja paarinõustaja Kaido Taim.

Võtame vaatluse alla ka psühhoterapeutidest abielupaari John ja Julie Gottmani tähelepanekud, mida nad on teinud aastate jooksul tuhandeid paare oma armastuse laboris jälgides.

Perelepitaja Kaido Taim ütleb oma kogemusele toetudes – mõned iseloomujooned muudavad kooselu väga raskeks. Jah, neid saaks muuta, aga enamasti nende joonte kandja ei näe endas vähimatki probleemi ja üksnes süüdistab teist. Solvub, jonnib, korjab hoolikalt, õelalt ja halastamatult kokku teise eksimused. Neid inimesi on, nii naiste kui meeste seas. Mõistlik inimene küsib, et miks peaks sellise jurakaga üldse üritama peret luua? Sest alguses teeb ta head nägu. Me ei oska ohumärke ära tunda.

Selles loos saad teada:

  • mis märgid näitavad, et siit tuleb kohutav suhe;
  • mis märgid ennustavad head suhet;
  • solvumise ohtlikku poolt;
  • mida näitab see, kui kaaslane kohtumisel midagi ei küsi;
  • miks ebaviisakus endast allpool seisjate vastu on kindel punane tuli;
  • miks pisimgi lugupidamatus on suure probleemi tunnus;
  • miks kiirustamine on alati ohtlik.

Kuula kindlasti ära terve saade – vestlus ja lugu on erinevad, need täiendavad teineteist!

Perelepitaja Kaido Taim avaldab märgid, mis reedavad inimese, kellega head paarisuhet luua on äärmiselt raske kui mitte võimatu. Kehtib nii naiste kui meeste puhul.
Perelepitaja Kaido Taim avaldab märgid, mis reedavad inimese, kellega head paarisuhet luua on äärmiselt raske kui mitte võimatu. Kehtib nii naiste kui meeste puhul. Foto: Madis Veltman / Postimees

KUULAJATE KIRJAD

Väga vajalik teema! Solvumine pidavat olema lapse tunnus. Küps inimene ei solvu. Ma katsun endale seda alati meelde tuletada kui solvumine hakkab peale tulema. 

Kui tegemist on meestega, kes iga asja peale solvuvad, siis oleks neil ehk kasulik teada, mida selliste tüüpidega vanglas tehakse. Neile keeratakse korralikult, selline lajatamine võib võtta himu iga asja peale solvuda veidi vähemaks. ​H.K.

***

Naistejutud on väga sisukad ja head, aga need osad Kaido Taimega on kohe ülihead. Ma loodan, et võimalikult palju naisi ja mehi neid kuuleb. Suhtetarkuste vundament. A.E.

***

Millised on esimesed märgid, mis näitavad, et sellest inimesest võiks hea kaaslane saada?

Mis üldse on hea suhe? Hea suhe on see, kus ma tunnen ennast hästi. Me oleme koos sellepärast, et meil on koos parem olla kui eraldi. Kui sa ei saa olla sina ise, ei saa tunda ennast mõnusalt. Kui suhe mis tahes moel tekitab sinus tunde, et sa oled väheväärtuslik või kuidagi närviline või paha on olla, siis juba ongi põhjust mõelda – miks ma siis suhtes olen, kui mul on siin paha olla?

Mis on sinu eesmärk suhet luues?

Kõik algab sellest – miks ma selle suhte loon? Kas otsin inimest, kellega mõnusalt vaba aega veeta või mul on mingid sügavamad ootused ja kavatsused? Või tahan lihtsalt kedagi, kes rahuldab mu vajadused? Või ma tahan elada mingile standardile vastavat elu ja otsin siis sellest lähtuvalt tõeliselt paarilist.

Mõni ei teagi, mis on tema sügavamad ootused. Mõni teab, aga ei julge neid partnerile väljendada. Ja siis oleme pahased kaaslase peale, et ei saa suhtest seda, mida tahaks.

Siin tekib kohe küsimus, et kui sa ise ei tea, mida sa tahad, siis sa ei suuda seda ka teisele inimesele kommunikeerida. Kui paariline midagi tahab, aga ta ise ka ei saa aru, mida, siis on väga raske tema ootustele vastata. Kui palju üldse saame aru, et mida me siis tegelikult tahame? Enamik ei saa.

Suhete alustamine käib emotsiooni pinnalt. Hakkas keegi meeldima, oli tore olla ja nii tekib tunne, et ma armastan teda. Ehkki ma tegelikult ei tunnegi seda inimest, tunnen ainult tema positiivset külge. Siis võib juhtuda, et naisterahvas jääb lapseootele, hakkamegi perekonda looma. Aga tegelikult me ei tunne üksteist ega ole võib-olla endale selgeks teinud, mida me elult tahame.

Kas seda näeb teraapiaruumis sageli – inimesed on koos ilma, et nad teaksid, kes nad ise on ja kes nende kõrval on?

Üldine nimetaja on selline, et tekivad kommunikatsioonihäired ja ongi pettumine. Tulevad inimesed, kes on aastakümneid olnud suhtes. Selle aja jooksul on väga palju pettumusi ja solvumisi kogunenud inimeses, nii tema teadvusesse kui tema alateadvusesse. See kompromiteeriva materjali toimik oma paarilise kohta on üsna paks. Kui pidevalt tekivad tülid, siis mõni otsustab – ma parem ei räägi. Tundub, et üldiselt on naised rohkem need toimikusse kogujad. Mees võib kohe väljendada oma rahulolematust, olla konfliktne.

Sellise kaaslasega suhet luua ei tasu. Aga tihti tunduvad nad alguses kõige meeldivamad!
Sellise kaaslasega suhet luua ei tasu. Aga tihti tunduvad nad alguses kõige meeldivamad! Foto: Shutterstock

Nende inimestega ei tasu suhet luua!

Perelepitaja Kaido Taim teab oma kogemustest, et teatud jooned inimestes muudavad suhted õnnetuks. Ja need on kohe näha. «Kõige jubedam suhe on see kui lähed paari geneetilise solvujaga,» toob asjatundja välja ühe raskeima tüübi partnerluseks. Püsivad kannatused on ees.

Sama kinnitavad Gottmani Insitituudis tehtud aastakümnete pikkusele uurimistööle tuginevad järeldused.

  • Ainult räägib, sinu vastu huvi ei tunne.
  • Libekeel ehk kahtlaselt professionaalne suhtleja.
  • Kohtleb üleolevalt madalamal positsioonil olijaid. Tal ongi kaks nägu: pugeja ja türann, peagi saad just teist tunda.
  • Vägivallatseja – kui palud lõpetada, ta ei tee seda. Kui palud midagi, ta ei tee seda. Õelus ei ole naljakas.
  • Inimene kes ei tee, mida lubab.
  • Partner, kellel on suhtesse tormamisega tuli takus.

Allikas: Gottmani Instituut

Enamik inimesi on nõus, et kui nad natukene mõtlevad, siis tegelikult neil ei ole otseselt probleeme. Need on pisikesed solvumised, mis on kogunenud, ja kodus ei ole hea olla. Ollakse kogu aeg valmis, et teiselt poolt tuleb mingisugune kriitika. Tõestatakse üksteisele, kuidas siis teine on nagu rohkem selles süüdi, et meil ei ole hea olla.

Selline ebaküps loogika – kui minul on paha, on partner süüdi. Tema peab tagama, et minul oleks hea?

No väide, et sina ajad mind vihale, on tegelikult enamasti vale. See sõltub kavatsusest. Kui tõukad teist mitu korda järjest, tõenäoliselt on selline kavatsus olemas. Aga kui sinu arvamus, mis erineb minu omast, ajab mind vihale, siis tegelikult saan ju hoopis mina sinu peale vihaseks. Sul on ju täiesti õigus omada teistsugust arvamust. Aga miks ma selle peale vihastan?

Mõni partner mõtlebki nii – kui teine ei vasta täpselt minu ootustele, siis on mul õigus vihastada. Ja isegi karistada selle eest.

See on erinev asi, kas me ei ole rahul partneriga sellisena, nagu tema on, või me ei ole rahul ta käitumisega? Ma ei ole rahul sellega, kuidas ta ennast väljendab, tema seisukohtadega. Meile on tähtsad meie enda tunded, aga tundeni viib see, kuidas me midagi tõlgendame. Kuidas ma teda tajun. Kui ma tajun oma kaaslast kui ärritavat vastast, siis ükskõik mida tema ütleb ja mis minu vaatest erineb, see juba ärritab mind.

Vahel ongi suhe läinud nii pingeliseks, et vajatakse kolmanda poole neutraalset sekkumist. Kõik saavad aru, et isiklikult on neile väga kasulik see, kui neil kodus on tegelikult rahu. Neile on väga kasulik see, kui nende abikaasa on õnnelik, kui ta tunneb, et temaga arvestatakse. Nad on nõus sellega, et tegelikult neil ei ole tõsiseid probleeme. Ainult vaatenurk, suhtumine ja teise tegude tõlgendamine.

Aga miks siis võetakse selline vaatenurk, et nähakse ja otsitakse ainult oma kaaslase vigu ja puudujääke? Kust see alguse saab?

Solvumisest. Tegelikult on mõistlik kohe välja öelda, kui tunned, et miski häirib. Leida hea viis sellest rääkida, et see ei oleks etteheide, süüdistamine või kriitika. Meile ei meeldi, kui inimesed hakkavad manipuleerima süütundega ja panevad meile diagnoose külge. Me ei taha seda. Nii ei ole mõtet rääkida. Samas ei tohiks jätta solvumist enda sisse, sest sinna lisandub teine, kolmas, ja kui lõpuks hakatakse rääkima, on toimik juba nii paksuks läinud, et seda on pea võimatu läbi töötada. Siis hakkavad etteheited, aga mälu on alati erinev ja ei ole võimalik, et tekiks mingi konsensus. Ja mis on selle eesmärk? Tõestada oma partnerile, et nad on paarisuhteks kõlbmatud?

Mis kasu sina võid sellest saada, kui sa sellise asja oma partnerile selgeks teed?

Et ongi, eks. Et kõik need aastad on üks suur kannatus. Mõtle parem – kuidas me siit koos edasi üldse läheme?

Vahel inimesed ei teadvusta, et teevad teise kohta toimikut. Teda motiveerib primitiivne soov – näidata, et tema pole süüdi. Ja parim taktika on näidata, et teine on rohkem süüdi.

Süütunnet ei taha tunda mitte keegi! Süüd ei ole olemas, aga juba lapsepõlvest peale hakatakse meid sellega manipuleerima. Et kes siis on süüdi? Et laps on süüdi, tema pärast on probleemid. Süüdlane peab ennast süüdi tunnistama ja teda võidakse karistada. Jääb hirm süü ees. Ja kui ma olen suur, siis ma ei taha enam tunda ennast süüdlasena.

Aga kõik traumad ei pruugi tulla lapsepõlvest. Traumad võivad olla ka eelnevatest suhetest. Et kui eelmine abikaasa oli alkoholiga sina peal, siis uus tegelane võtab klaasikese ja kohe vana trauma tuleb esile.

Kuula Kaidot

Perelepitaja Kaido Taim kuulub oma tasakaalukate sõnavõttudega «Naistejuttude» kõige armastatumate ja küsitumate külaliste hulka. Kui sind saade kõnetas, leia veel mitu kaalukat episoodi, kus peaosas on Kaido Taim.

371 Need kolm väga tavalist asja on tülitsemise suurimad põhjused ja suhtelõhkujad!

326 Mida mehed suhtes oma naistelt kõige rohkem ootavad? 

335 Miks me lahku läheme? Asjad pole nii, nagu arvatakse.

345 Kuidas hea suhe inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele hästi mõjub?

Mida oleks siis tark teha?

Tark oleks mõelda juba algusest peale – miks me üldse koos oleme? Me oleme koos, et õppida teineteise positiivseid potentsiaale välja tooma. Positiivne kui ka negatiivne potentsiaal on igas suhtes olemas. Kaaslast tuleks väärtustada – kui oled ta oma ellu valinud, loo koos temaga hea elu. Leia taas vaimustus, mis alguses olemas oli, kuid võib-olla ajapikku on kaduma läinud.

Aga eestlane on praktiline inimene. Mõtleb, et mis sest vaimustusest kasu on. Mind huvitab ainult see, mis teine mulle annab ja teeb, mis kasu mina temast saan.

Kas elada halba elu on praktiline? Kasulik? Ei ole ju. Täna võiks meie elu olla paradiislik, kui meie esivanemad vaataksid, siis nad ei usuks oma silmi. Külmkapp on toitu täis, on elekter, soe vesi ja meeletult meelelahutust. Me oleme üksteist leidnud, me oleme tundnud häid tundeid. Ja see kõik on kadunud. Sa pole ise osanud head märgata ja kasvatada, pole teadlikkust suhtes. Alguses on hormoonilaks, kuid iga stiimul ajapikku kaotab oma jõu. Organismis toimuvad teatud muutused ja enam neid ei teki.

Ja siis mossitan ja olen pahane, et miks ta ei anna, miks ta ei tekita tunnet, miks ta ei võimle? Selle peale, et võiks ise anda, paljud ei tule. Mugavam on ju võtta ja nõuda.

See ongi nüüd olukord, kus teadvustada – omaenda mõtete ja suhtumisega saan mõjutada seda, kuidas ma tunnen. Märka, et teine on väärtuslik! Teadlikult tasuks õppida nägema teise sisemist ilu, sest väline paratamatult kaob. Ilu on vaataja silmades. Ma ei vaata teda kui materiaalset keha. Ma näen teda kui tema isiksust.

Aga esmalt võiks üldse märgata, kes see teine inimene on. Kes sa ise oled. Suhte saab luua ka armumise pealt ning tuttavaks saamise etapp vahele jätta. Ja siis ollakse vihane ja pettunud – sa polegi see, kes ma arvasin. Aga ise sa ei huvitunud!

Tegelikult on niimoodi, et me ei pettu mitte teistes, vaid pettume ettekujutustes, mida me teineteisele loome. Alguses ju teadlikult loome endast natukene parema pildi. See võib-olla ei olegi vale, aga ühepoolne. Ja mis on isiksus? See koosneb minu mälestustest, kogemustest, õpitud asjadest, uskumustest. Paljudest asjadest. Uue inimesega koos elama hakates toob tema minus välja selliseid asju, võib-olla midagi, mida keegi ei ole kunagi varem ilusasti välja toonud. Suhte potentsiaal on hea, kui me toome teadlikult teises välja tema parimad omadused.

Ehk siis inimesel on natukene talenti, kallim märkab ja toetab – see lööb särama. Sama telge võiksime kasutada selleks, et olla lihtsalt empaatilised, paremad suhtlejad, kannatlikumad, soojemad, sisukamad vestluspartnerid. Kõike seda saab ju ka märgata, armastava ning tunnustava pilguga vaadata ja sisse harjutada. Iga asi elus on vaadeldav treeninguna — kes jookseb, see saab kiireks jooksjaks, kes pöörab suhtluse kvaliteedile tähelepanu, saab paremaks kaaslaseks.

Üks tark mees on öelnud: õppides oma naist õigesti vaatama, ei saa teda mitte armastada.

Hästi öeldud. Ehk siis asi ei ole naises, vaid vaatamise kunstis.

Kui on naine, kelle eesmärk ongi olla ebameeldiv, on see raske. Eeldame, et mõlemad soovivad tuua suhtesse oma positiivse külje. Ja kui see õnnestub, siis järelikult on see minus olemas.

Aga õpime seda õigesti vaatamist. Ma arvan, et see on vajalik nii meestele kui naistele. Kuidas siis vaadata?

Läheme ikka romantikasse, me tahame tunda tundeid, eks ju? Et vaatan teist armastusega, õpin vaatama teise hinge. Ma saan aru, et ta on inimene, kellel on tegelikult tunded. Kes võib-olla ei ole suutnud ennast ise avadagi. Kuid tal on head püüdlused sees. Ma näen tema head potentsiaali, mida tema iseendas võib-olla ei näegi.

Suhteõudus: solvujad

Sa ütled ka, et otsi endale kaaslane, kellel on hea silm.

See on üldine maailma tõlgendamine. Kas ma tõlgendan maailma kui positiivset kohta või kui negatiivset? Kui midagi juhtub, kas ma tõlgendan seda kohe kui lugupidamatust enda vastu või mõtlen – tõenäoliselt tal tuli mingi takistus ette. Ma kohe ei vihasta. Sealt algab minu tunne selle inimese suhtes. Kas ta ärritab mind kohe või leian endas soovi mõista.

See on ju päris õudne mõtteviis, kui iga asi, mida kaaslane teeb, näitab sulle, et ta ei hooli sinust.

Jah, siis ma tajun, et ta ei väärtusta mind.

Aga võib-olla on asi hoopis sinu enda vaatenurgas. Et teine inimene hoolib täiega, aga sa ise oled madala enesehinnanguga ja ei väärtusta ennast?

Täpselt. Hea silmaga saad aru, et isegi kui ta tundus natuke ebaviisakas, võib-olla tal oli raske päev. Ma püüan igal juhul algselt tõlgendada seda kui positiivselt. Kui see kordub, siis me arutame seda.

Aga kui inimesel on harjumus tõlgendada kõike halvasti – kas seda saab muuta?

Ma arvan, et kui teadvustatakse, et see on probleem, siis saab. Aga muidu, kui sa oled läinud suhtesse inimesega, kellel on nii-öelda kuri silm, ta näeb igal pool negatiivset, tal on kalduvus solvuda, siis on inimesega väga raske olla.

Terapeudid ütlevad selle kohta negatiivselt afektiivne – inimene näeb asju negatiivsetes kontekstides, reageerib üle, tal on kalduvus solvuda. Tal on kalduvus näha igal pool süüdistust või süütegu või tahtlikku pahategu eesmärgiga näidata, et ma ei hooli. Sellise inimese partneril on väga karm elu. Sealt suhtest oleks targem lahkuda.

See on nagu usalduskrediit: ma usaldan sind ka selles mõttes, et usun – sul on tegelikult head kavatsused minu suhtes. Kui nüüd midagi juhtuski, mis mind natuke riivab, siis ma ei arva mingil juhul, et sa tegid seda meelega.

Aga miks paarisuhtes üldse saavad kokku inimesed, kelle vahel usalduskrediiti ei ole? Või kui see oli, kuhu see kaob?

Võib olla, et seda ei olnudki. See on sama asi, et kui näiteks eelmises suhtes on olnud kellelgi kõrvalsuhted, siis uude suhtesse tulles ta on juba väga tundlik sel teemal. Sest ta ei taha tunda neid negatiivseid tundeid, mis kaasnevad sellega, kui ta saab teada, et seal ongi keegi kolmas tegelane ka mängus. Ta on väga teravalt tähelepanelik selles asjus ja see võib olla partneri suhtes ebaõiglane. Kui teine telefonile ei vasta, siis igal juhul sa pead eeldama, et see on kuidagi mõistlikult seletatav. Mitte see, et tal on tõenäoliselt midagi inetut ja sobimatut seal toimumas.

Perelepitaja Kaido Taim selgitab, mis on usladuskrediit suhetes.
Perelepitaja Kaido Taim selgitab, mis on usladuskrediit suhetes. Foto: Madis Veltman / Postimees

See eeldus, et teine inimene on heatahtlik, sõltub usaldusest teiste vastu, kuid ka usaldusest elu ja enda vastu. Kui palju sa üldse arvad, et sinusse suhtutakse hästi? Osa inimesi käib mööda maailma, eeldades, et kõik nad avasüli vastu võtavad. Ja nii juhtubki. Teised arvavad, et kõik ründavad neid, tahavad jalga taha panna. Ja nii hämmastav kui see ka ei ole, isegi toredad inimesed sageli ongi nende vastu vaenulikud.

Absoluutselt. Kui sa leiad endale partneri ning näed, et tegemist on sellise, ütleme, geneetilise solvujaga, kes tegelikult otsib endale hoopis terapeuti, kes hakkaks teda pidevalt poputama, siis see on raske roll. Siin tasuks hoolikalt mõelda, miks sa tahad temaga koos olla. Ükskõik kui palju sa annad ja teed – solvuja solvub ikka, ta pole kunagi rahul ja ei anna midagi vastu.

Osa inimestel on teistpidine programm. Nad arvavad, et selleks, et väärida armastust, pead sa kedagi päästma ja selle ära teenima. Ja siis ta mõtleb: «Ahaa, tema on õnnetu, solvub kogu aeg. Küll ma kaitsen sind. Näed, mind on siin vaja. Ma saan vastu armastust.» Ei saa armastust, sa saad rohkem solvumist, kuna sa just sellist suhtumist premeerid.

Neist joontest hoia eemale!

Mis on need jooned inimeste juures, mida tasuks vaadata enne, kui suhtesse lähed? Solvumise harjumus on väga varakult näha. Ka selle kõrval on kindlasti veel jooni, mis näitavad, et see inimene suhte materjalina kõige parem ei ole?

Sõltub, mis on suhte loomise eesmärk. No ütleme abikaasa suhe, eesmärgiga luua perekond. Sest kui ma tahan lihtsalt mõnusalt aega veeta, on ootused teised. Aga kui ma temaga koos elan, siis ta saab minule väga lähedaseks ja tema meeleolud hakkavad väga orgaaniliselt mõjutama minu enda elu. Kas mürgine võib olla suhte kohta liiga karmilt öeldud? Me ei saa alati valida enda kõrvale rõõmsaid inimesi. Küsimus on, kas ma saan teda kuidagi aidata või ei saa? Kas ta teadvustab, et tal on abi vaja? Kas ta võtab abi vastu? Kui ma saan aidata, siis on väga kena aidata inimesi. Aga kui mitte, siis pole mõistlik selle inimesega lähedasse suhtlemisesse asuda, ta toob sulle palju probleeme ellu.

Abielupaar Gottmanid on uurinud suhteteadust armastuse laboris, jälginud paare ja toonud välja jooned, mis suure tõenäosusega ennustavad lahkuminekut. Üks nendest on üks väga levinud ja sage asi, millele lihtsalt ei pöörata tähelepanu. Tundub, et oli tore õhtu, kogu aeg jutt jooksis. Millest te rääkisite? Selgub, et teine tegi sulle justkui nagu müügi presentatsiooni, säravalt ja suurelt rääkis endast. Kas ta küsis ka midagi sinu kohta? Ei. Ehk siis esimene märk, mida peaks jälgima, on see, kas ta üldse sinu vastu tegelikult tunneb huvi.

Kindlasti see on hea näide. Kuid mina olen ettevaatlik igasuguste märkide suhtes. Võimalik, et ta on hoopis ebakindel ja oma ebakindlusest ülesaamiseks ta lobiseb. Kui ta nüüd saaks oma ärevuse maha võtta, siis võib-olla tuleb välja hoopis teine inimene. Pigem öeldakse, et ohutunne võiks tekkida nende inimestega, kes liiga hea mulje jätavad. Kes küsib sinu kohta, tundub väga hooliv, aga peale temaga kohtumist sa tunned, et see inimene on professionaalne suhtleja.

Peaks ohutunne olema?

Aga sellepärast, et professionaalne suhtleja võib sind väga kergelt üle mängida. Mis on tema ambitsioonid? Sellele annab head valgust Neil Straussi «Mäng».

Kui inimene on hoolimatu, aga ette valmistunud, võib tal selles valdkonnas juba teatav professionaalsus olla ning ta jätab sulle tohutult hea mulje. Ausa suhtumisega selle eesmärgi saavutamine võib olla lihtsalt aeganõudvam. Aga ta ei soovi suhet, lihtsalt seksi. Lihtsaim tee saada kiirelt seksi ilma suhteta on teeselda tundeid.

Sa andsid väga hea vaatenurga, võtame järgmise – vaata, kuidas inimene kohtleb endast madalamal positsioonil tajutavaid isikuid. Ehk siis, kas ta on taksojuhiga ebaviisakas? Kas ta õiendab teenindajaga? Harilikult on need inimesed väga silmakirjalikud ja oskavad mesimagusalt pugeda. Aga neil on kaks nägu: üks on pugeja, teine on türann. Sellise kaaslasega ootab ka sind peagi samasugune hoolimatu suhtumine.

Ma arvan, et see on küll oluline asi, mida tähele panna. Isegi öeldakse, et inimese nägu, tema nii-öelda vaimne tase väljendub selles, kuidas ta suhtub ümbritsevatesse inimestesse. Eriti endast madalamal seisvatesse. Et kuivõrd sa tajud teist inimest ka, noh, ma mõtlen see subjekti-objekti lähenemine, kas sa lihtsalt kasutad neid ära või saad aru, et neil on oma tunded? Ma ei pea teise inimesega käituma lugupidavalt mitte sellepärast, et ma temast lugu pean. Võib-olla mul ei ole mingit põhjust temast lugu pidada. Ma käitun lugupidavalt, kuna ma pean endast lugu. Ja nüüd, kui luua paarisuhe inimesega, kes endast lugu ei pea, siis see lugupidamatus saab lähedaste suhtes kiiresti määravaks. Kui lugupidamist ei ole, siis ei ole ka armastust.

Selle suhtumise kannul käib ka vägivald. Vägivalda on väga lihtne ära tunda siis, kui on sinikad taga. Raskem on tunda ära vaimset vägivalda. Mis näitab, et tegemist on vägivallaga?

Vägivald on see, mille suhtes üks pool on öelnud, et ta palub seda mitte teha, sest see on tema jaoks ebameeldiv. Ja kui teine ikka teeb, vot see on vägivald. Teisele meelega haiget või halva tegemine mistahes vormis on vägivald. See on kiusamine. Seal ongi juba sadistlikud mängud, võimumängud, karistamised, tagasitegemised.

Kui teine palub, et ära tee, siis ära tee. Kui teine palub et tee, siis paku talle seda. Kogemata võib valesti minna, siis vabanda.

Ehk mitte mingit kiusamist ja pahatahtlikkust ei saa pidada normaalse suhte osaks. See ei ole normaalne suhte osa. Lihtsalt sinu kaaslane võib olla täiskasvanu nahka pugenud kiuslik teismeline, kes tahab teist alandada, et oma madalat enesehinnangut kompenseerida. Ainus eesmärk on teha sind väiksemaks ja tunda siis ennast võimukamana.

Võib-olla mõnel juhul on halb kodune kasvatus, teine on lihtsalt hoolimatu. Ta ei teadvusta seda, et see tegelikult ka on teisele inimesele väga ebameeldiv, vaid mõtleb, et pole midagi. Kogu aeg on siin mingi pretensioon, nägu vingus, eks ole? Et noh, ma teen ikka nii, nagu tahan, sest mulle meeldib! Inimene kordab oma kiusavat tegevust, sest ta ei saagi aru, et see on vägivaldne. Temal ju paha ei ole, teise tunded teda ei huvita.

Minu meelest enamik ei saa aru. Kui sa küsid otse – miks sa nii teed, kas arvad, et sa tegid mulle hea tunde? Sellele ta oskab vastata, et ei, loomulikult ei tee. Aga kui küsid, kallis – miks sa kasutad vägivalda? Siis tuleb vastuseks, et see pole mingi vägivald. Aga kui me võrdsustame teadlikult haiget tegemise vägivallaga, on pilt palju selgem.

Selleks ongi hea, kui leida vestluse formaat, kus me saame neid asju rääkida. Ja kui sa teadvustad, et see on vägivald teise jaoks, siis tõenäoliselt inimene ei taha olla vägivaldne. Ma julgen arvata, et enamik inimesi tahavad olla head.

Mis seostubki järgimise asjaga varastest märkidest. Igasugune selline käitumine, kus sa palud lõpetada, ta ei lõpeta. Kiuslikkus, solvavad naljad, alavääristavad repliigid – need on kõik märgid, mis näitavad, et see inimene ei oma respekti ega käitumisoskusi, mida sa terves ja õnnelikus suhtes vajaksid. Ja armastusest ei ole mõtet rääkida, kui sellised asjad toimuvad.

Aga meil on veel. Tasub vaadata mitte sõnu, aga tegusid. Ehk siis sõnu võib igaüks pilduda, aga kas ta teeb seda? Kas ta teeb seda, mida ta lubab? Kas sinu palutud asju tehakse ära?

Vot, teod ongi peamised. Kõik inimesed tahavad endast hästi mõelda. Sul on head soovid. Aga soovi peab alati kinnitama ka konkreetne tegu. Ma pean ikkagi mõistuse meie suhtesse sisse tooma. Kui ma emotsiooni pealt panen, siis emotsiooni pealt ma ei pruugi aru saada, kas reaalsus ja sõnad käivad kokku.

Kasulikku lugemist

John Gottman, «Hästi toimiva abielu 7 põhimõtet».
John Gottman, «Hästi toimiva abielu 7 põhimõtet». Foto: Raamat

«Hästi toimiva abielu 7 põhimõtet»

John M. Gottman

​Gottmanid on terapeutidest abielupaar, kelle tarkusi suhtemaailmas peetakse tõeliseks kullaks.

Sellest teaduslikust, samas elulähedasest raamatust saad teada korduvalt ja korduvalt järele proovitud strateegiad, mis aitavad suhteid parandada ja isegi päästa. Kohati on need päris jahmatavad ning mitmeid asju teevad tavaliselt paarid vastupidi. Ja mitme koha peal me aina jageleme, aga saab ka palju tervemalt ja targemalt. Saad teada Seattle'i armastuselaboris tuvastatud tõe õnnelike paaride kohta. Ei, sa ei arva seda kindlasti ise ära! Millised märgid ennustavad lahutust – need on kohe nähtaval. Ja kui omavaheline suhtlusstiil ei muutu, on suhte lagunemine kahjuks paratamatu. Ja eriti ilus osa raamatust on selges, samas südamlikus laadis kirja pandud praktilised õpetused, mis suhet hoidma ja lähedust looma õpetavad. Kuidas pöörduda keerukas olukorras teineteise poole ja mitte eemale? Kuidas kasvatada hellust ja imetlust? Kuidas suhteummikust välja saada? See raamat on niivõrd sisutihe, selge ja veenev, et kõnetab ka suurimat suhtepelgurit, kes sel teemal kõnelda kardab. Ja kuna kirja on see pandud meheliku loogikaga, on seda suhteraamatut täiesti suutelised lugema (ja rakendama!) ka mehed!

Vestluses on mainitud ka Neil Straussi raamatut «Mäng» kuid see pole teekond tervete suheteni, vaid partnerit ärakasutamise käsiraamat. Praeguses kontekstis seda positiivse soovitusena ära tuua oleks kohatu.

Mis sai edasi mehest, kes viimaks siiski tundis vajadust läheduse ja tõelise intiimsuse järele, saad lugeda Neil Straussi raamatust «Tõde».

Ja siis on veel üks aspekt, mille eest hoiatatakse – see on kiirustamine. Kui kellelgi on suhte loomises õudsalt tuli takus, siis on seal harilikult mingi varjatud ebakindluse oht, mingisugune jama. Mida sa kardad, et sealt fassaadi tagant välja tuleb? Kuidas mõjub suhetele see, kui me tormame neisse ja me tegelikult ei ole teadvustanud endale, mida me teeme?

Mul ei ole kuhugi kiirustada, sest igasugune kiirustamine tekitab stressi. Kui ma olen stressis, siis ma kaldun tõenäoliselt tegema emotsionaalseid otsuseid. Need on head teatud hetkel, aga elus tasub siiski lasta mõistusel emotsioonide üle võimust võtta.

Samas, inimesed vajavad kirge, eks ole? Kirg on selline plahvatus ja pauk. Nüüd küsimus ongi, et mida ma kiirustan tegema. Kiiresti notari juurde ja dokumendile alla kirjutama? Või kiiresti, et davai, pane riidesse, lähme teeme mõnusa romantilise päikeseloojangu vaatamise. See võib olla väga hea mõte.

Aga paneme siia lõppu veel mõned head märgid. Me mainisime head silma. Klassikaline juhtum on kahjuks see, et kui me elame koos ja me näeme vaid halba, siis häid asju hakkame märkama alles siis, kui me oleme kaaslasest ilma jäänud ja selle suhte pekki keeranud. Siis ma saan aru, kui hea mees või naine mul oli. Varem ei tule pähegi olla tänulik, märgata, imetleda, nautida.

Eks me tajume maailma läbi iseenda, oma tunnete. Parimad tunded me saame läbi armastuse. Toome seda nagu muinasjutu oma ellu, püüame õppida üksteist armastama. Me saame aru, et see on ühinemise kunst. Eks me toome nagu üksteisest selle positiivse välja ja see on väga oluline asi, mida me paarisuhtes peaksime endale eesmärgiks seadma, et me õpime üksteist armastama. Kui siin ei ole targemaid tsiteerida, siis armastus on õppida teist tundma nagu osa endast. Ja kui ta on osa minust, siis ma ei taha talle haiget teha. Kuula ära kogu pikk saade, Kaidol on veel palju kulda varuks, mis aitab suhetes silmad avada ning need palju paremaks muuta. Kaidot tasub lugeda ja kuulata anda ka tõrksatele meestele, kes tundejutte kardavad – Kaidot nad mõistavad.

Miks sa suhte lood?

Kaido Taim on veendunud – suhteprobleemide allikas on see, et partneritel puudub ühine suurem eesmärk ja tihti ka arusaam, miks nad suhte loovad. Mida nad ootavad? Mida tahavad saada ja mida on valmis andma? Kuhu liiguvad, mida ehitavad ja miks?

Kõik on ju suhte alguses suurepärane, ollakse armunud. Helge pilguga vaadatakse tulevikule ja ühiste jõududega loodetakse kõikidest tekkida võivatest raskustest üle olla. Kui aga vaatame statistikat, siis selgub, et rohkem kui pooled abiellunutest lahutavad.

Ja julgelt võib väita, et ka nendest, kes ei lahuta, suur osa ei ole oma paarisuhtega rahul. Suhe pole rõõmuallikas, vaid mure, koorem, kohustus. Ühe katuse all on isegi paare, kes vihkavad teineteist. Miks see nii on?

Vahel on selguse loomiseks vaja kõrvalpilku. Tulge vastuvõtule ja arutame heas tujus läbi, mis on suhte olemus, milleks üldse tasub pikalt koos olla, miks saada lapsi, kuidas tulle toime tülidega ja muu suhtes olulise.

Kui muredest ei räägita, siis need ei kao, vaid kasvavad. Võtke aega, et mõelda:

Mis on meie jaoks abielu mõte?

Kas ma mõistan piisavalt oma partneri soove ja ootusi?

Kas ma mõistan ja väljendan suhtes iseenda soove ja ootusi?

Kas ma üldse tunnen seda inimest, kes mu kõrval on?​

Milline on minu jaoks hea ja õnnelik abielu? Milline mu partneri jaoks?

Allikas: lepitaja.eu

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 386 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Perelepitaja Kaido Taim.
Perelepitaja Kaido Taim. Foto: Madis Veltman / Postimees

Kes on Kaido Taim?

Psühholoogiline (kriisi)nõustaja, paarinõustaja, perelepitaja ja koolitaja.

Olen töötanud psühholoogilise nõustajana Tallinna psühholoogilises kriisiabis üle 20 aasta, koolitanud sama kaua vabatahtlikke Eluliini usaldustelefonile ning 2004. aastast pakkunud ka perelepitaja teenust.

Mulle meeldib mu töö – iga klient on mulle kui partner, kellega koos analüüsida elu keerdkäike, mõtelda, kuidas vältida kannatusi ja saavutada rahulolu, kuidas mõtestada tulevikku ning tulla toime üle pea kasvavate tunnetega.

Ma ei piiritle oma tegevust mõne konkreetse psühhoteraapia raamistikuga, vaid eelistan olla eklektik, kes kombineerib oma töös mitmeid lähenemisi konkreetsest kliendist ja tema probleemist lähtuvalt.

Eelistan vaadelda kriise kui elu väljakutseid – suudame neid lahendada sedamööda, kuidas suudame neid sisuliselt mõista.

Mulle meeldib vaadelda paarisuhet kui teadlikku valikut, millel on eesmärk – sisutühjas ja sihitus elus on kerge tühjast tüli tekitada. Saab ka paremini!

Rohkem teavet saab lepitaja.eu või kirjutades pingedmaha@gmail.com

Copy

Teised ajakirjad

Tagasi üles