:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
/nginx/o/2025/02/17/16663563t1h3a67.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/24/6588493t1hb125.jpg)
Tagurpidi vananemine – kas see on võimalik? Selgub, et on! Aga miks siis enamik meist nii väsinud, vanad ja lössis välja näevad? Me lihtsalt ei tea, kuidas see käib. Tule meiega, saad teada.
Juba kaugelt kepsleb ta lähemale nagu plika, ulakas miniseelik seljas ja juuksed vembukalt püsti peas. Kes usuks, et Kaja Tuisk on 60-aastane ning neljakordne vanaema!? Aga vaata, saad sinagi teada, mismoodi see tagurpidi vananemine käib.
Kaja Tuisk pole kade. Tema poolest võiksid teisedki lasta aastatel mööduda ja aina nooremaks muutuda. Noorenemine koosneb konkreetsetest tükkidest. Kaja ütleb, mida teha ja oledki mäel. Ja mis eriti tore, see retsept on õnnelik ja terve olemisega orgaaniliselt seotud. Ning see kõik pole ka sugugi keeruline, ajakulukas ega kallis.
Naistejutte saad endiselt alati ka kuulata - pane klapid pähe ja mine jalutama!
/nginx/o/2025/03/24/16735400t1h21b3.jpg)
Kaja Tuisku vaadates on kerge arvata – no mis temal viga, ta ongi selline sportlik ja sale. Kuid pole need asjad nii lihtsad! Kaja oleks äärepealt jäänud ratastooli ning võiks vabalt tänaseks olla tugitoolikujuline eakas daam.
Me oleme tuttavad 35 aastat ja saan kinnitada – sina tõepoolest vananed tagurpidi ja muutud aina nooremaks! Kuidas sa seda teed?
Elurõõm on see kõige suurem asi. Nüüdseks, kus ma olen neljakordne vanaema ja kuuekümneaastane, on siiras rõõm olla positiivseks eeskujuks. Et inimesed ikka ja jälle liigutaksid. Energia tuleb kõik seestpoolt. Aga kui vahel lähed trenni ja ongi natukene tusk peal, siis näen, kuidas need särasilmad mulle vastu naeratavad, paar minutit ja hakkab hea.
Kõige olulisem on ikkagi puhkus! Sa pead olema puhanud, et näha värske välja. Mina ei saa seda täna küll öelda, olin just nädal aega oma pisikese, kõige väiksema lapselapsega, kes sai äsja kaheaastaseks. Kõik noored emad teavad kindlasti, mis tähendavad magamata ööd. Peab olema elus rahulolu ja tasakaal. Minu jaoks on kõige olulisemad armastus, perekond, lapsed ja alles siis tulevad kõik ülejäänud asjad.
Aga harutame selle tükkhaaval lahti, kõik need salajased koostisosad, mis sinule noorendavalt mõjuvad.
Armastust on mitut moodi, kõigepealt kaaslase vastu. Päeva lõpuks ikkagi annab selle helluse ja hoole sulle ju mees või elukaaslane või abikaasa, kes ta siis parasjagu sul on. Kui suhtes on hea klapp, siis väga palju rohkem ei olegi vaja.
Sinul on, ma saan aru, see hea suhe olemas.
Jah, viimased neliteist aastat juba. Meil on hästi hea kooslus. Juba hommikust alates – ärgates me kindlasti ei jäta vastastikku kallistamata ja väike musi ka. Samamoodi õhtul. Ja kui ma nüüd reisilt tulles olen natuke juurde võtnud, siis mu kallis võtab ümbert kinni ja ütleb: «Noh, paksuke, teed mõned trennid ja saab jälle korda.»
/nginx/o/2025/03/28/16743643t1h309a.jpg)
Ütlebki päriselt nii?
Jah, hellalt ja see on armas. Ma leian, et neljakordse vanaemana ma võingi mõned kilod juurde võtta, terve elu ei pea olema tippvormis. Tegelikult on ju ka kumerused ja lopsakus naiselik.
Eks see tuleb mu hästi ammusest lapsepõlvest. Kasvasin vanaema-vanaisaga koos ja vanaisa ei läinud isegi mitte piimapoodi, enne kui vanaemale musi ei andnud. See oli meie kodus elementaarne ja nüüd on ka meie kodus nii.
:format(webp)/nginx/o/2025/03/28/16743641t1hdfe8.jpg)
Kas väljendate ka sõnades armastust, ütlete välja, mida kallimas positiivset näete?
Ikka ja me ütleme toredasti. Kunagi, kui meie kõige eakam lapselaps Maru Tuisk veel pisike oli, siis ta ütles ka: «Mimmi, ma nii kõvasti ammastan sind.» Nüüd ta on märtsis juba üheksa.
See on nii lahe, et eakas on üheksane ja noor on 60-aastane!
Just. Ja kui see r veel ei tule, mis siis teha, me saame kõik aru ja nüüd me ikka vahel ütleme, et ammastan.
/nginx/o/2025/03/24/16735401t1h43c2.jpg)
Aga päris kõik teises ei meeldi ka. Siis on see suhtes nagu teadlik filtri valik. Kas ma näen seda, kus ta võiks parem olla ja mida ta ei tee, näen teist kriitilise silmaga. Või näen tänuliku ja armastava silmaga – imetlen head. Kuidas teie seda teete?
No mina tunnen oma elukaaslast juba ülikooli lõpust saadik. Siis meil oli väike romanss ja tänaseks oleme suhtes. Ma ju elan koos inimese, tema headuse, tähelepanu ja hoolivusega! Me ei vaata, kas ta võiks olla natukene siit või sealt parem. Okei, kui mulle see soeng ei meeldi, siis ma saadan ta hellalt juuksurisse. Vaikselt ja naiseliku tarkusega on ju võimalik ka tuunida natukene, kui miski asi häirib.
Ma ju saan aru, ta on andnud nii palju mu elus juurde! Need pisivead ei kaalu kindlasti üles kogu seda headust. Meil kodus on tihtipeale elav muusika – kui tulen koju, siis ta istub ja mängib kitarri ning ma sulan juba uksel. Paneme küünlad põlema, tema on juba kaminasse tule teinud ja minu jaoks vanni vett täis lasknud.
Need väikesed hoolimise väljendused on fantastilised. Aga kuivõrd te sõnades märkate hoolida?
No tund aega tagasi täpselt tormasin kodust läbi ja vaatasin, mis ma selga-jalga panen. Siis mu mees tuli: «Oi, küll sul on ilus meik ja soengus oled juba jõudnud käia.» Tema märkab alati. Aga mul on juba 20 aastat samad ilutegijad – jumestaja Marika Jerbah ja juuksur Jaana Anier, neid ma kiidan taevani. Viieaastane Tähe Tuisk ütleb: «Mimmul on sellised püstised juuksed.» Ta joonistas mind nagu Viplala. Naersin, et nüüd saan tinistama ka veel hakata. Me märkame alati, kui teine on hea, kena või midagi hästi teeb, aga sinna peab ka kasvama.
Mida sa kasvamise all mõtled? Kas seda, et õpetad endale teadlikult seda hea märkamist ja hea väljendamist, see pole iseloomujoon, vaid oskus nagu pannkookide küpsetamine?
Ma leian, et see on ikkagi elementaarne. Sest miks me selle hea siis enda sisse jätame? Tegelikult elu on päris lühike ja võib olla ka väga karm, parem kui kõik hea saab välja öeldud.
Mina usun, et kui kusagil on särav naine, siis on kusagil seal ka mees, kes teda hästi armastab. Ja vastupidi ka. Ehkki vahel näevad lahku läinud naised abielus eakaaslastest isegi nooremad välja. Kui suhe on naisele koorem ja kui talle ei anta positiivset toitu, siis ta närtsib.
Mina oli kahekümneaastaselt, kui abiellusin, väsinum kui täna. Kõik see elu koorem tuleb sulle kukile. Pead perekonda üleval pidama, pead lapsi kasvatama, pead vastutama selle eest, et kõikidel oleks heaolu enam-vähem elementaarses piires. Siis sa võib-olla ühel hetkel ei jaksagi enam, kui sulle ei tule seda positiivset ka tagasi.
Aga nüüd on mul uus võimalus ja uus ring. Kuigi ka vahepealne aeg, kui ma päris üksi elasin, oli päris lõbus. Ei saa salata – on ikka mõnusam, kui tuled koju ja tunned end oodatuna. Oled rõõmus ja õnnelik, et sa oled hoitud.
Aga hoidmine ja armastamine ei saa tulla ainult kaaslaselt. See oleks liiga suur ootus, partner ei jaksa seda kanda. Ennast tuleks ka ise hoida ja armastada.
Ja sinna peab ka jõudma. Minu jaoks on iseenda eest hoolitsemine rutiin nagu hammaste pesu. Ma olen treenerina samasugune teenindaja nagu kassapidaja, lähen inimeste ette, nad vaatavad mind ja peaksin nägema enam-vähem kasitud välja, mitte nagu päris tuust!
See on elementaarne, et kõigepealt kannad iseendast hoolt ja see on ka teistest lugupidamine.
Hoolitsetud välimuse juures on ka üks konks, teinekord seda naistele natuke keelatakse, öeldakse, et see on edevus ja aja raiskamine!
No vot selle koha pealt ma nüüd vaidlen vastu. Juba lapsepõlvest peale mu vanaema ütles nii: «Üks endast lugupidav naisterahvas ei välju uksest, kui tal ei ole kriips peas!» Ma olen kuuekümneaastane proua ja võin endale seda stoptuld siin huultel lubada. No kui neljateistaastane joonistab suu tulipunaseks, siis see on mu meelest pisut vulgaarne. Aga mina küll tõesti ei lähe kunagi uksest välja nii, et mul see kriips pähe ei ole joonistatud. Lapselaste joonistatud piltidelt vaatan ka vastu, juuksed püsti peas ja punane suu pähe joonistatud.
Sina julged särada, nähtaval olla ja ruumi võtta, ainult parimad aastad parimate aastate otsa! Ka seltskonnaüritustel oled vunki täis ja sätendav.
Kui pidu, siis on ikkagi pidu!
:format(webp)/nginx/o/2025/03/24/16735398t1h56b0.jpg)
Kas oled oma sära ja hea vormi pärast kogenud ka kadedust – mõni neljakümnendates vaatab, et see kurjavaimu Kaja näeb noorem välja kui mina?!
Ma ei lase ennast üldse sellest häirida. Igale inimesele jäägu oma pilk ja selle peale võid lihtsalt laginal naerda. Mäletan, ükskord kui tegin Terevisioonis hommikuvõimlemist ja lippasin otse poodi. Siis üks härra käis mul kogu aeg järel ja kassasse jõudes ütles: «Noh, vaatasin siin, kas sinusugused üldse söövad ka midagi».
Mu oma onu kutsu mind Nälg, kuna olin nii kõhn. No ma harjusin sellega ära. Elementaarne mu jaoks, et minusugused ikka söövad ka.
Jõudsimegi keha juurde. Esimene asi, mis inimese vanaks muudab, on see, kui kaob vitaalsus. Ja kui inimene ei liigu, võib ta olla ka eakas teismeline. Kuidas sinus on see jõud, vitaalsus, särts alles?
Mul on vedanud, mu töö on ju selline, et ma iga päev liigun. Annan trenne, peamiselt vesiaeroobikat, ja käin eraklientidel kodus.
Sa ütled, et sul on vedanud. Tegelikult oled ise need valikud teinud ja nooruslik välimus on sinu valikute summa. Mida võiks teha inimene, kes seni pole liikunud?
No alustame juba sellest, et kevad tuleb. Mine õue jalutama, juba linnud karjuvad kõrva ja aina paremaks läheb. See on see sisemine politseinik, mis ajab sind üles ja tegelikult annab sulle ka hoogu juurde. Kui tuled värskest õhust liikumast, siis tunned ennast hulga reipamana. Mida kauem seda liikumahakkamist edasi lükkad, seda suuremaid summasid rohtudele kulutad. Elu on ikka liikumine ja liikumine on elu. Kui tõused diivanilt püsti, siis oled juba ühe asja saavutanud.
Oled sa proovinud ka laiska eluviisi, külili diivanil, küpsisekauss kõrval?
Ei. Selleks et liikuda, ei ole vaja kuskile trenni minna. Ma tegin koos perekonnaga kümmekond aastat tagasi Eesti esimese treeningukeskkonna Koduaeroobika. Seal on kõik olemas joogast kuni poksini, isegi lapsega treening on olemas. Ainult klikka ja tee kaasa.
Superkõhulihased papptaldrikute abil
Nii ta on - noor, terve ning vitaalne püsimine käib liikumisega käiskäes. Ilma ei saa! Võid valida mistahes ala, mis meeldib, aga tugitooli norutama jäädes närtsid kiiresti ka kahekümnesena. Kaja Tuisk on kokku pannud pooletunnise ülitõhusalt taljet vormiva kava, mis kaasab ka teisi lihasgruppe. Lisaks on libistamine erakordselt lõbus!
Idee sai Kaja moodsast treeninvahendist sliderist, mida kutsutakse liugkettaks, aga avastas siis - täiesti tavalised papptaldrikud teevad ära sama töö. Ja kodust pole vaja välja minnagi, kõik supertunniks vajalik on kodus olemas.
Proovi ja tee kaasa siin! Alustada võid ka päris tasuta harjutustega.
Tean omast kogemusest, et keha kohaneb päris kiiresti tugitooli vormiga ära ja liikumist alustada on raske ja vastik. Aga kui järele ei jäta, tulevad tulemused ka!
Jah, ma olen vahel ikka kiusanud neid nooremaid ja ütelnud: «Kui sa teed neid väljaastekükke, siis võib tulevikus juhtuda, et su istumise osakond ei vaju põlveõndlasse!» See on lahe, kui neljakordne vanaema annab eeskuju – siis on teistel ka võimalik! Siis saad kuuekümneselt panna nahast miniseeliku selga ja kus on see kriteerium, mis vanusest seda kanda ei võiks?
Tõsi. Kehale annavad vormi lihased ja vanus ei mängi seal mitte mingit rolli. Võib-olla nahk on pisut väsinum, aga kehakuju jääb samaks.
Kui sa trenni teed, siis väga ta laiali ei valgu. Teine põhjus treenida on see, et kui on mingi vigastus, siis lihased hoiavad kõike koos ja aitavad taastuda. Mina oleks võinud olla vabalt ka ratastoolis tänaseks! Mul oli seljaga väga suur probleem, nii et hommikul ei saanud isegi üles, ma põhimõtteliselt roomasin mööda seina.
Mis sul juhtus?
Tegin ühe vale liigutuse ja alaselg andis nii palju endast tunda. Võis ka olla, et tõstsin midagi – enda arvates ma olen ju Terminaator-naine, aga selgus, et ei olegi, ennäe imet.
Arst ütles, et mul veab, et koosnen lihastest. Muidu tõesti istuksin ainult ratastoolis. Aga ma sain selle korda ja nüüd pean olema väga ettevaatlik, et ühtegi vale liigutust ei teeks. Siiani ma isegi ei teadnud, et mul on alaselja kõverus.
Vigastus, valu või ebamugavus on sage põhjus, miks inimesed liikumise lõpetavad.
Seda ma ei teinud. Ainult korrigeerisin, mida ma teha saan – enam ma ei anna tantsutunde, kus on väga palju hüppeid ja pöördeid. Kohandasin kõik endale sobivalt ümber, nii et teengi nüüd rohkem vesiaeroobikat. Ja füsioterapeudi juures käisin regulaarselt. Isegi operatsioon oli küsimärgi all, aga mina arvasin, et nuga on see viimane asi, mille ma selga lasen lükata.
Vahel inimene ei usu, et temast asja saab. Vaatab fitnessvõistlejat ja siis enda laialivalguvat keha asemikku, et miks ma üldse pingutan?
Tegelikult on kõik teostatav, kui on õige treener ja õige dieet.
/nginx/o/2025/03/28/16743630t1h59b2.jpg)
Nüüd sa ütlesid selle sõna välja, aga mina tean, sellel mehel, kes sind seal poes jälitas, on õigus. Sa ise ei ole sugugi naine, kes sööks vähe!
Ma olen ikka ahjualune. Mind on päris raske üleval pidada.
Ehk vale puha, et kleenukesed elavad hernetolmu peal...
Aga seda ma võin küll ütelda, et olen terve elu üsna tervislikult toitunud. Käsi südamele pannes, ma ei ole kunagi isegi popkorni söönud. Limonaadi ma ei joo. Küll aga luban endale absoluutselt kõike, mis on enam-vähem tervislik. Mulle meeldib väga hästi süüa ja armastan kokata ja katsetada. Miks ma panustan endasse asju, mis hästi ei mõju?
Sa oled öelnud sellised kuldsed sõnad – dieeti võid pidada, kui see sobib sulle kogu eluks, mitte korraks.
Jah, see peab paika. Hea vormi tagab tasakaal, kus pole ekstreemsusi. Kuldreegel on see, et söö umbkaudu nii palju, kui sa ära tarbid. Kui sa hakkad dieeditama, siis keha hakkab ju koguma ja siis sa võtadki juurde, sest keha on mures et äkki ta homme ei saa. Tervislik vahemik on päris lai. Peaks olema iseendaga tasakaalus, nii et oled rahul sellega, mis sulle vastu vaatab. Ja kui sa ei ole rahul, siis pinguta natuke.
/nginx/o/2025/03/28/16743634t1h63bb.jpg)
Liikumise kõrval on sul veel üks üsna üllatav nooruse allikas – vanaema roll.
Lapsed annavad energiat – see pisikene rõõmurull tuleb hommikul: «Mimmi, tule üles!»
Kui saan lapselapsi hoida, siis loomulikult olen kohe nõus. Mul on tohutult vedanud, et ka mu elukaaslane armastab lapsi. Isegi kui titadega on mõni väike unetu öö, ühja sellest. Pisikesega just vaatasime teineteisele öösel otsa, ta lihtsalt laginal naeris keset ööd. Ta ilmselt nägi mingit head und ja oli rõõmus. Kogu see puhas armastuse vool, see annab palju rohkem ja teeb nooremaks. Häälestus on minu meelest selline, et fookus ongi selle pisikese inimese peal. Mitte mina ei lähe sinna saama seda nooruse rõõmu, vaid see kuidagi iseenesest tuleb mulle tagasi.
Äkki noorus ongi eluga tugevas kontaktis olemine? Kui elu sinu sees ja elu sinu ümber käib, siis keda see mõni kilo lisaks huvitab!
Raudselt.
Oled sa kunagi vananemist kartnud ka?
See oli mingisugune nelikümmend kuskil. Korraga tuli peale väga palju noori treenereid ja siis ma mõtlesin – kas ma olen konkurentsivõimeline? Äkki peaks end kuidagi tuunima? Oli ka mingi hetk, kus ma ei tahtnud öelda oma vanust. Ja siis käis krõpsti – kõik oli korraga ok. Mina olen täpselt see, kes ma olen. Ma olen sobinud sellisel moel ja tehke järgi, kui tahate!
Soovid veel rohkem Kaja salanippe, mis teda 60-aastasena aina nooremaks muudavad? Vaata lõpuni terve saade, seal on veel küllaga kulda ja kasulikke soovitusi.
Kaja juurde kuuluvad orgaaniliselt tema värvikad repliigid. «Mõni on juba kahekümneselt sussi sahistav vanamooritükk,» teatas ta kümne aasta eest ning ei väljendanud vähimatki huvi ise vanamooriks hakata. Ning vaata, ta polegi seda teinud!
Treener Kaja Tuisk ilmus mu ellu, kui mina olin alles teismeline, siis vahepeal olime justkui üheealised ja nüüd avastasin, et olen temast vanuses mööda pannud. Sest Kaja on sel ajal, mil mina aastaid, kogemusi ja kortse kogusin, aina nooremaks läinud. Vaata lõpuni kogu saade ja oskad salajased «vanandajad ning närtsitajad» oma elust välja lüüa!
Tule meiega, see saade mõjub nagu noorendav vitamiinikokteil! Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 393 osa leiad siit!
Saadet saad vaadata digiajakirjad.postimees.ee
Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine. Kaja Tuisu loodud koduaeroobika leiad siit.
/nginx/o/2025/03/19/16723270t1h19c8.jpg)
Kes on Kaja Tuisk?
Kaja Tuisk on legendaarne treener ning sportliku elustiili entusiast. Tema idee ja algatus oli luua koduste treeningute toetamiseks keskkond koduaeroobika, mida siiani loetakse üheks parimaks ja mitmekesisemaks. Kaja võime innustada ja rahvast käima tõmmata on legendaarne. Ta on nagu tillukeses supervormis naise jagu head tuju ja krõbedat huumorit, inspiratsioon kahel jalal. Ta annab täna eratreeninguid, aga ka avatud tunde Kalev Spas, Audenteses ja Meritonis.
Kajal on kaks poega, ta on neljakordne vanaema. Kui mõni leiab, et lastega tegelemine on väsitav värk, siis Kaja on veendunud vastupidises, mitte miski ei anna sellist puhta elurõõmu portsu nagu pisikestega tegelemine. Tema on lapselastele Mimmu ning leiab, et vanaema roll on täielik noorendav kokteil.
Vaata varasemaid osi!
Sul on küsimus, millele vastust otsid? Teema, millest saadet soovid? Oma lugu, mida jagada? Kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee
