«Ma ei tee seda, ma kardan!» Kui paljud meist julgevad üldse välja öelda, et neil on hirm? Meil on hirm hirmu tunda. Me valetame endale, teistele ja ei saagi viimaks aru, mida tunneme.
Asi pole parem vihaga – seda me endale keelame! Mis siis raskete tunnetega teha? Appi tuleb arst ja psühhiaatria resident Ove Liis Mahhov.
Aga mis saab siis, kui rasked tunded endasse matad? Ära parem proovi, kahju on katastroofiline ja matab sind ennast.
Ove Liisi suhtumine emotsioonidesse on võluvalt lihtne, aus ja asjalik: «Kõik tunded on lubatud, neid tuleb tunda ja nad ei tule niisama – tundel on alati mõte!»
Aga mida meie teeme? Meie viis rasketele tunnetele reageerida on sageli kõige kahjulikum – me paneme silmad kinni ja teeme nägu, nagu tunnet polekski. Katsume tundeid maha suruda või nende eest põgeneda. Aga ükski neist meetoditest ei tööta! Vaimse tervise aktivist, arst ja psühhiaatria resident Ove Liis Mahhov annab nõu, mis tegelikult töötab.
Stuudios on arst ja psühhiaatria resident Ove Liis Mahhov.Foto: Kristina Herodes
Sa pole selles ise süüdi!
Mis teeb inimestele raskete tunnete puhul kõige rohkem haiget? «Inimesed tunnevad end süüdi tunnete pärast,» ütleb arst ja psühhiaatria resident otsekoheselt. «Mingi tunne tekib, mida nad ei ole ise endale valinud, ja inimene arvab, et see tunne ütleb midagi halba nende olemuse, nõrkuse või tugevuse kohta.» Süü on viimane asi, mida tuleks tunda! Reaalsus on see, et tunded on inimeseks olemise osa ja välja kujunenud selleks, et inimest teatud situatsioonides hästi kiiresti tegutsema panna.»
Vaimse tervise ekspert on ülihästi kursis sellega, mida on valdavalt kombeks raskete tunnetega teha – need tituleeritakse automaatselt negatiivseks ja püütakse neist vabaneda. «Kui tuleb ebameeldiv emotsioon, lisaks süütunne, siis ega sellest ju mõelda ei taha – see on mingi vastik asi, mida mõnede meelest üldse ei peaks olemas olema.» Aga eitamine, teise emotsiooniga kinni mätsimine ega ära jooksmine aita. Emotsioon tuleb selleks, et me seda tunneksime!
Linnainimest tiiger ei ohusta, aga hirmu põhjustaja võib olla sama reaalne hädaoht elule – seda on lihtsalt palju raskem näha! Sándor Stern «Amuuri tiiger» (Panthera tigris altaica), 2011, akvarellFoto: Sándor Sterni kunst
Tiiger on peidus, aga sama ohtlik
Ove Liis toob kujundliku näite – kui tiiger läheneb, siis ei ole abi sellest, et maha istuda ja hakata jooksmisele plusside ja miinuste nimekirja koostama. Ei! Sel juhul oled sa juba söödud. «Inimene peab siis jooksma, enne kui ta isegi mõtleb ja selleks on emotsioon – hirm. Tegelikult on kõik emotsioonid eesmärgiga asjad. Need on vajalikud.»
Olukord on enam-vähem täpselt sama moodsas maailmas, ainult tiiger, mis meis igati põhjendatud hirmu vallandab, on enamasti peidetud. Esmalt me ei saa tihtipeale isegi aru, et tunne, mida kogeme, on hirm. Ja seejärel ei saa me aru, mis seda hirmu tekitab. Kuidas aru saada? «See tõepoolest ei ole lihtne,» nõustub Ove Liis. «Esiteks tuleks seda emotsiooni tunda. Saada aru, mis see on ja mida see tunne üritab meid tegema panna? Kui sa saad aru, mis tegevusele emotsioon sind tõukab, on juba lihtsam jälile jõuda, millest see tekkis.»
Ove Liis soovitab ka olla enda vastu võimalikult aus. Tunne ja esimene impulss, mida me tahaks teha, ei ole see, kuidas me käitume. Aga seda võiks märgata. Näiteks on viha ja tahaks kolleegile kallale minna. Me ei tee seda, surume emotsiooni kiiresti maha, aga endale pole vajadust valetada. «Ma ei ütle, et tundele peaks järele andma, aga sellel on tavaliselt mingi põhjus.» Vaatle – miks tekkis selline impulss? Võib-olla ongi sinu suhtes ebaõiglaselt käitutud või sinu selgelt väljendatud vajadusi ignoreeritud?
Rasked tunded.Foto: Shutterstock
Lugupidamatusega ei pea leppima!
Viha on emotsioon, mis on inimestele lausa keelatud. Tulemuseks on aastaid kestev mahasurutud vimm, mis mõjub suhetele hävitavalt ja vimmakandja enda tervisele laastavalt. Viha tuleks tunda nagu iga teist tunnet. «Mille peale mina lähen vihaseks? Kui ma tunnen, et keegi on minu suhtes lugupidamatu või ei väärtusta mind inimesena,» toob arst konkreetse näite. «See on oht minu sotsiaalsele positsioonele, mida pean kaitsma. Ja see on mõttekoht mulle edasi – kas ma pean ennast selgemalt ja arusaadavamalt kehtestama, et selline käitumine muutuks? Või on asi minu enesehinnangus.» Põhjus võib olla ka viimane – kui inimene ise ei suuda endast lugu pidada, loeb ta lugupidamatuse märke välja ka sealt, kus neid tegelikult pole. Sama printsiip kehtib ka enamike teiste komplekside puhul.
Asi selge – viha on märk, et tuleb tegutseda! Mida enamik inimesi selles olukorras teeb? Tunneb samuti viha, valu, pettumust, nördimust. Kuid tihti neelab kõik alla, kuna usub, et tal ei ole lubatud viha tunda. Ja mis järelduse teeb see, kes tegelikult lugupidamatult käitub? Et kuna reaktsiooni ei järgne, tohibki nii teha. Taas surnud ring ja ainult seetõttu, et me ei oska ega julge raskeid tundeid tunda!
«Kui hakata mõtlema tunde põhjustele, siis alati võiks ja saaks midagi teha,» julgustab Ove Liis. «Kas töötada enesehinnanguga või äkki ongi see koht, kus päriselt sõidetakse sinu vajadustest üle! Kui sellist asja juhtub korduvalt, siis võib-olla juhtuks neid vähem, kui asi teisele inimesele välja öelda ja saada aru, kust see tuleb. Minu viha on märk mulle!» See võib tähendada, et sinu piirid on ohus ja inimene peab neid kaitsma.
Kuidas raskete tunnetega toime tulla?
1. samm – STOPP
Et üldse alustada, peab teadlikult korraks aja maha võtma. Rahunemiseks sobivad näiteks:
hingamisharjutused,
tähelepanu kõrvaleviimine («Leia toast kolm rohelist asja»),
erinevad meelerahu- ja visualiseerimisharjutused («Kujuta ette, et sul on juured»),
2. samm – SELGUS. Vaata endasse ja vasta küsimustele:
Mis tunne see on?
Miks see tekkis?
Mida see mulle minu olukorra kohta näitab?
Millega ma rahul ei ole? Mis vajadusele see viitab?
Mida peaksin muutma?
Mis on faktid? Kas asi on nii, nagu tundub, või on alternatiivseid võimalusi?
3. samm – OTSUS. Mida ma selle tundega teen?
Otsusta, et tunne on õige ja väljenda seda õigele inimesele või tee oma elus muutusi. Hulk nippe, mis aitavad:
1. Teadvelolek: ole hetkes, vaata ja jälgi oma tunnet hinnanguvabalt kõrvalt (nagu oleks see kellegi teise oma). See vajab harjutamist.
2. Õpi tunnet taluma. Ütle endale: «Jah, see tunne on raske, aga ajutine – ma saan hakkama!»
3. Kui tegutsed meelega tundele vastandlikult, möödub see kiiremini:
häbi: tõsta pea, loo silmkontakt, õlad taha,
viha: ole hooliv või lahku olukorrast,
hirm: mine edasi, jätka vaatamata hirmule,
kurbus: liiguta end füüsiliselt.
4. Võimalik on ennast rahustada meeldivate kogemustega, näiteks:
mine vanni,
suhtle kallite inimestega, räägi välja,
loo uus emotsioon – hea raamat, film, kunstielamus,
liikumine – see teeb alati head.
5. Eemaldumine. Kui sul pole hetkel ressurssi seda tunnet kogeda, võid minna mõttes eemale, kujutle end lapsepõlvekoju, palmisaarele, metsa.
6. Raamista ümber. Loo kehvale olukorrale suurem tähendus:
Valmistab see sind ette tuleviku katsumusteks?
Meenutab asju, mille eest tänulik olla?
Inspireerib olema lähedaste vastu parem?
Annab ainet kunsti- või muusikaloominguks?
Motiveerib elus vajalikke muutusi tegema?
7. Empaatia. Kujuta ette, mis mured teisel inimesel võivad olla, et ta sinu vastu ebaõiglaselt käitus.
On ta ehk ise hirmul?
On tal ehk laps kodus haige ja kiire? Äkki ta pole kolm ööd magada saanud?
Kui õnnestub kaasa tunda, on raske vihane olla.
8. Julgusta ennast! «See läheb mööda», «Ma saan hakkama», «Ma olen tugev», «See on nii hea õppetund».
Võid need eelnevalt igaks juhuks valmis kirjutada, et vajalikul hetkel oleks hea võtta ja uut julgust ammutada. Me oleme vastupidavamad, kui ise usume või teame.
Allikas: Ove Liis Mahhov
Viha all peitub nii mõndagi
Raskete tunnete maailmas kehtivad ka mõned kummalised mustrid – viha on lubatud meestele, aga keelatud naistele. Kurbusega on vastupidi. Viha on aga kattevarjuks paljudele sügavamale peidetud emotsioonidele. «Viha taga on sageli mingi täitmata vajadus,» teab vaimse tervise aktivist. «Mingi kurbus, pettumus, enesehinnangu või piiride küsimus. Tavaliselt on viha taga midagi, mille suhtes inimene tunneb ennast haavatavalt või ohustatuna.» Ove Liis Mahhov annab hea retsepti: kui tuleb raske tunne, siis küsi endalt rahulikult – millisele minu täitmata vajadusele see viitab?
Tunded, kui vajadused on rahuldamataFoto: Kiira Järv ja Hans Ibrus
Tunded, kui vajadused on rahuldatudFoto: Kiira Järv ja Hans Ibrus
Veel üks asi, mis aitab rasketest tunnetest üle saada ja edasi minna, on mõtestatud eesmärgi olemasolu elus – kui inimene on endale pikemas perspektiivis lahti mõtestanud, miks ta siin on, mida teeb ja kuhu suunas liigub. «See aitab palju kaasa, kui inimene on enda jaoks läbi mõelnud, mida ta peab oluliseks ja mis teda motiveerib,» kinnitab ka Ove Liis. «Kui ma siin nagunii juba olen – mis ma tahan oma eluga teha?» Elueesmärgi leidmine tundub hirmus raske, aga asjatundja sõnul on seal tavaliselt umbes kolm varianti:
jätta endast maailma jälg,
teha maailma paremaks,
pühendada elu lähedastele või inimeste teenimisele.
Näiteks võib ema, kes pühendub oma perekonnale, elada väga õnnelikku ja mõttestatud elu. «Minu meelest on see väga armas,» ütleb Ove Liis. Ehk sellise kutsumuse ära tundnud inimene ei pea end võrdlema või alaväärsena tundma teiste suhtes, kes tegelevad maailma parandamise või saavutuste ja märkide maha jätmisega. Panite tähele, et ei karjäär, raha ega staatus ükski täida seda elueesmärgi rolli, kui seal taga puudub soov teha seda suurema hea nimel? «Aga iseendast tuleb alustada,» nimetab arst olulise asja. «Tegelikult eesmärgi täitmise võõrandamatu osa võiks olla garanteerimine, et sul endal oleks nii hea kui võimalik.»
«Vaimse tervise raskused on võtmas lausa epideemia mõõte,» ütleb arst murelikult. «Selle mõju inimeste toimetulekule, riigi rahalisele seisule ja ühiskonnale on väga suur. See on väga valus teema. Ennetusega saaks väga palju ära teha!»
Ove Liis kinnitab, et iga murega ei tule kohe psühhiaatri juurde minna, palju saab ka ise teha. Kõik see ei tähenda aga kaugeltki, et väikest muret või märke ei tuleks tõsiselt võtta! Vaimse tervise korrashoiu olmetasandil võiks iga inimene ise püsivalt silma peal hoida. Häid juhiseid annavad peaasi.ee vaimse tervise vitamiinid.
Vaimse tervise vitamiinid
MAGA. Puhkamine.
LIIGU. Liikumine.
TUNNE. Aus side emotsioonidega.
SÖÖ. Tervislik toitumine.
SUHTLE. Terved suhted.
Kõlab lihtsalt? Ongi lihtne, kui seda järjepidevalt teha. Nii kui midagi unarusse jätad, tuleb peagi kopsakas arve enda heaolu, tervise ja vaimse tervise konto pealt.
Puhkamine näiteks on sama vältimatu nagu hingamine, vee joomine ja söömine. Jäta see unarusse ja tunned end kohe halvasti. Hea uni näitab head tasakaalu, nii kui pinged kuhjuvad, kannatab uni. Kuid olulised on ka väikesed puhkehetked päeva jooksul. Neid peaks päevas olema vähemalt kolm!
Kui mõni vaimse tervise mure ründab, soovitab Ove Liis esmalt endalt küsida: «Kuidas ma magasin? Kui palju ma üldse öösiti magada olen saanud viimasel ajal?» Kas unetunde oli piisavalt, kas uni oli rahulik? «Seda on selgelt uuritud, et depressiooni, muude vaimse tervise häirete ja unepuuduse vahel on väga tugev seos.»
Teine seos, mida sageli ei teata, on ärevuse ja söömise vahel. «Mitmed ärevuse all kannatavad inimesed kirjeldavad, et ärevuse päästikuks on see, kui nad on unustanud süüa. Supermärkamine, eks ole!»
Suhted on inimese elus vältimatult olulised ja aina enam teadusuuringuid kinnitab seda. «Me oleme inimestena karjaloomad,» tõdeb arst. «Lähedastega koosolemine rahustab meie närvisüsteemi. Kõik inimesed tahavad tunda, et nad on osa millestki. Kaua üksi olnud inimesed kirjeldavad sageli nälga füüsilise läheduse järele.»
Aga kui inimene on jäänud üksi ja tal polegi ühtegi lähedast? «Sellega kipub minema surnud ringiks,» teab Ove Liis. «Üksi olles langeb enesehinnang, inimene muutub endassetõmbunuks ja järjest raskem on tal lähedasi kontakte luua. Seda teemat on ka uuritud – tihtipeale on kaua üksi olnud inimesed kehvemad suhtlejad, nad põevad ja see mõjutab nende edasist võimet suhteid luua. Tööd olukorra parandamiseks tasub alustada enesehinnangu ülesehitamisest psühholoogi juures.»
Ove Liis Mahhov leiab, et süütunne luurab ja ründab meid mitte üksnes selle pärast, kui oma tundeid tunneme. «Inimesed tunnevad end süüdi ka siis, kui nad puhkavad, pausi teevad või tegelevad endale meeldivate asjadega! Need pehmed asjad elus on väga olulised! Pole võimalik pikaajaliselt hästi toimida, kui sotsiaalsed asjad elus ei ole korras. Kohe tulevad süümekad!» Mida siis teha? Teadlikkusest on abi. «Ei ole võimalik kõiki õnnelikuks teha, välja arvatud ennast. Enda elu ja tervise arvelt ei päästeta teiste elu ja tervist. See on ka kiirabitöötajate põhimõte. Enda füüsiline ja vaimne tervis peab esmalt olema head selleks, et üldse saaks mõelda kellelegi teisele abi anda!»
Arst ja psühhiaatria resident Ove Liis nimetab ühe suunamuutuse psühholoogia ja enesearengumaailmas. Varem usuti, et inimene peaks end ise suutma tasakaalu viia ja õnnelikuna tunda, muidu ei ole see ka paarisuhtes võimalik. See tõi kaasa hordide kaupa enesearenguhuvilisi, kes end ebarealistlike ootuste tõttu läbikukkununa tundsid. Täna õnneks enam nii ei arvata. «Enam seda ei mõisteta päris nii,» tõdeb ta. «Nüüd öeldakse, et inimene on sotsiaalne olend ja see on normaalne, et meil on igatsus paarisuhte ja kogukonna järele. Mingi osa eneseväärtusest ja heast tundest tuleb ka sotsiaalsetest kontaktidest. Aga mängib rolli ka see, kuidas endasse suhtuda.»
Tunnete kohta öeldakse
«Tunded segavad otsuste tegemist.»
«Negatiivsed emotsioonid on ebavajalikud.»
«Emotsioonid on nõrkuse märk.»
Jah, need on levinud väited. Need kõik on täiesti valed!
Tegelikult
Tunded on evolutsioonilised võlutrikid, mis aitavad kasulikke otsuseid teha ning kiirelt ja jõuliselt reageerida.
Tunded on teadvuse põhitöövahend, mis on optimeeritud inimest kiirelt tegutsema motiveerima.
Tunded ei ole nõrkuse märk. Nii meeldivad kui ebameeldivad tunded on kriitiline osa inimeseks olemisest.
Allikas: Ove Liis Mahhov
Salamärkide keel
Tihtipeale oleme me kahjuks aga erakordselt osavad tunnete mahasurujad. Samuti vilunud endale valetajad. Tulemus – me ei saa ise ka enam aru, mida me tegelikult tunneme! Eriti suur hirm on inimestel tunda hirmu. Aga mis selle tunde reedab? Mis meile ütleb, et tiiger on ründamas ja hirm tuli meid hoiatama? «Alati muidugi ei olegi tiigrit,» tunnistab arst. «Tihtipeale on meie ajud ettevaatlikumad, kui nad peaksid olema. Sest parem on karta kui kogemata söögiks langeda. Kui aju ei ole päris kindel, siis ta ikka igaks juhuks kardab.»
Milles võib teadvustamata hirmutunne väljenduda? «Näiteks käed muutuvad higiseks, nägu muutub punaseks, südame löögisagedus tõuseb, kõrvus kohiseb, suu muutub kuivaks,» loetleb Ove Liis sümptomeid, mis võivad viidata hirmule.
«Võib-olla tekib selline mõte, et ei taha seda teha! Või mõte: kui ma siin nüüd ebaõnnestun, siis juhtub midagi kohutavat!» Kõik need tunded on meile tuttavad. Mida võib inimese sisekõne sel juhul teha? Hakata ennast sõitlema. Ja see on suur viga, mis teeb olukorra palju hullemaks. «Nagu sa oleksid endale valinud selle emotsiooni ja nagu see ei oleks loomulik asi, mis lihtsalt juhtub,» ütleb Mahhov. Pea meeles – tunded on vajalikud, neid tunda on normaalne ja seda tulebki teha. Meie asi on otsustada, kuidas me neile tasakaalukalt reageerime. «Süüdistada saab inimest ainult selle eest, mis ta on teadlikult teinud, mitte selle eest, et mingi emotsioon tema tahtest olenemata tekib.»
Uusimaid teaduslikke avastusi tunnetest:
Ove Liis Mahhov soovitab.Foto: Tänapäev.ee
«Enesekaastunne. Lõpetage enese nüpeldamine ja jätke ebakindlus seljataha»
Kristin Neff
Kristin Neff on üks silmapaistvamaid psühholooge ja esimesi asjatundjaid, kes tõi esile ülimalt olulise enesekaastunde skaala. Varem hinnati enesekindlust ja võitluslikkust, kuid see viis ohtlike tagajärgedeni. Neff pakub jätkusuutlikku alternatiivi.
Enesega rahulolu tundub nii habras olevat, iseäranis seepärast, et enese väärtustamiseks peame tundma end erilise ja keskmisest paremana. Kõik, mis jääb sellest allapoole, paistab juba läbikukkumisena. Häda seisneb selles, et juba määratluse järgi on võimatu, et igaüks oleks keskmisest parem. Niisiis on valdav osa määratud tundma end rämpsuna. Pole keeruline just varasematest teooriatest leida tänase vaimse tervise epideemia mürgiseid seemneid!
Alati on keegi targem, ilusam, edukam. Kuidas me sellega hakkama saame? Endast parema pildi loomiseks puhume mina suuremaks ja trambime teisi madalamaks. Nii palju mürgiseid suhteid ja käitumismustreid, kõik samast allikast! Teeme elu põrguks teistel, aga maksame ka ise kõrget hinda – selline mõtteviis ei lase meil iial saavutada iseenda täit potentsiaali.
Madala enesehinnangu puhul arvatakse, et see on osa inimese olemusest. Oh ei! Sel on hulk põhjuseid ja seda on võimalik muuta! See praktiline teadusliku psühholoogia raamat selgitab, mis enesehinnangu hävitab ja mis halba enesehinnangut alal hoiab. Kuidas me end ise saboteerime ilma, et seda märkaks. Kuidas igaühes on tugevused ja trumbid, mis vajavad ülesleidmist ning seejärel rakendamist – ainult nii hakkame päriselt neisse ka uskuma. Madal enesehinnang on ülisuur probleemide tekitaja nii inimeste elus kui ühiskondlikul tasandil. Madal enesehinnang võib teha teid ärevaks ja õnnetuks, kahtlustest ning enesekriitilistest mõtetest piinatuks. See võib takistada end teiste seltsis vabalt tundma, hoiab tagasi unistusi. Inimene ei suuda väärtustada ennast ega ka teisi. Raamat koondab kognitiivsest teraapiast pärinevaid praktilisi tehnikaid ja õpetab end ise tunnustama ja oma minapilti üles ehitama.
See raamat tunnetest võib sinu senised arusaamad pea peale pöörata – niivõrd julgelt värske ja veenev on autor vaatenurk. Kui rasked tunded tulevad – hirm, ärevus, viha, meeleheide ja muud sarnased –, siis mis inimese sees tegelikult toimub? Äkki kogu meile varem õpetatud metoodika emotsioonide mõistmiseks on vale?
Psühholoog ja neuroteadlane Lisa Feldman Barrett tugineb raamatus «How Emotions Are Made» uusimatele teaduslikele tõenditele, mis näitavad, et meie tervemõistuslikud ideed emotsioonide kohta on dramaatiliselt, isegi ohtlikult aegunud. Emotsioonid ei ole meie ajus ja kehas üldiselt ette programmeeritud, pigem on need psühholoogilised kogemused, mida igaüks meist loob oma ainulaadse isikliku ajaloo, füsioloogia ja keskkonna põhjal. Barrett näitab, et emotsioonide kontseptsiooni muutmine pole üksnes teaduslikult intrigeeriv, vaid ka meie heaolu, vaimse tervise ja ühiskonna toimimise jaoks ülioluline.
Kui suur osa emotsioonist tuleb välise maailma stiimulist ja kui suur meie sisemisest tõlgendusest, kus mängivad rolli varasemad kogemused, väärtused ja kompleksid? Barrett annab vastuseid. Raamatu autor on psühholoogia professor, kes keskendub afektiteadusele. Raamat on inglise keeles.
Teaduspõhised vaated
Ove Liis Mahhov on arsti ja psühhiaatria residendina teaduspõhiste vaadete austaja. Kuid ta leiab tolerantselt, et kui inimesel on aega ja raha ning meetod, mida ta proovida soovib ei tee talle kahju, siis võib seda vabalt teha. «Meditsiinis teevad kahju sellised soovitused, mis lükkavad edasi mingisugust ravi või sekkumist, mis oleks raske tervisekahju ära hoidnud. Mul ei ole nõidade vastu midagi, aga olukorras kus oleks kiire sekkumisega saanud inimese täiesti terveks ravida, aga tema on selle asemel käinud pool aastat nõia juures ja tuleb arsti juurde alles siis, kui ei ole enam midagi teha, siis on kurb.»
Ka vaimses tervises on olukordi, mis vajavad kiiret ja vältimatut meditsiinilist sekkumist. «On vaimse tervise seisundeid, mis on eluohtlikud,» hoiatab Ove Liis. «Ja seisundeid, mis vajavad võimalikult kiiresti just ravimiravi. Näiteks skisofreenia – mida kiirem ravi, seda parem prognoos. Või alkoholvõõrutusdeliirium – see võib olla eluohtlik, kui inimene abi ei saa. Alkohol on hirmus asi!»
Vaimse tervise murega aitab sind
Perearst
Vaimse tervise õde - esimene tugi, kes ka nõustab Tartus
Psühholoog - tihti olemas töökohas, koolis ja teenust on sageli kohaliku omavalituse poolt
Ove Liis Mahhov toonitab, et kui inimesel on kahtlus, et vaimse tervisega tuleks tegeleda, siis ei tasu end sõitlema hakata, et oled seetõttu nõrk, hull, simulant või midagi veelgi hullemat. Inimesed võivad olla enda vastu väga julmad! Samuti kõrvalseisjad. Ära kuula neid, kuula eksperti: «Need kannatused, mida inimesed vaimse tervisega seoses kogevad, on päris ja väga seotud kõige füüsilisega,» rõhutab Ove Liis.
Kuula lõpuni kogu saade, saad veel teada:
Miks enamik inimesi raskete tunnete puhul käitub endale kõige kahjulikumal moel?
Miks tuntakse tunnete pärast süüd?
Miks tuntakse tunnete pärast häbi?
Kui kõrge hind on tunnete endasse matmisel ja milles see avaldub?
Tunde laineharjal surfamine – kuidas see käib?
Sinu vajaduste kook – on see tasakaalus ja täidetud?
Miks iga tunne, ka kõige valusam, on loomulik, vajalik ja kasulik?
Kiire pilk kognitiivsesse käitumisteraapiasse
Kristinka isiklikud kogemused kõige rängemate tunnetega.
Palju elulisi, praktilisi soovitusi, mida raksete tunnetega teha.
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
/nginx/o/2024/03/08/15935094t1h1944.jpg)