Katrin kannatas kaks-kolm päeva ja otsustas siis, et ütleb tema usaldust kuritarvitanud inimesele otse välja, mida sellest arvab. «Ma tegin selle ära ja see oli minu jaoks tohutult suur eneseületus,» jutustab naine. «Ma olen uues kohas, ma ei taha konflikte. Aga kui asi ketrab mu peas, pean ma selle ära rääkima.» Katrin leidis sobiva momendi, kus reeturlik naine oli üksi kohviruumis, astus ligi ja ütles: «Palun, kui ma midagi sulle usaldan, ole kena ja ära kanna seda järgmine kord edasi.» Intrigant alguses vaikis kohkunult, aga siis kogus end, hakkas vaidlema ja oma tegu õigustama: «Ma austan sind, aga mulle ei meeldinud, kuidas sa temast rääkisid!»
Lugejad: kui keegi ei julge rääkida, siis manipulaatorid pääsevad puhtalt
Saatele tuli palju kirju, mis kinnitab – intrigantide inetute tegudega on kokku puutunud enamik meie hulgast. Avaldame mõned neist.
Ahoi! Kuulasin intrigantide saadet ja see vääriks järjelugu – inimesed, kes provotseerivad inimeste vahel tüli selleks, et enda meelt lahutada.
Jah, päriselt, sellised inimesed eksisteerivad! Tagamaad võivad neil olla muidugi erinevad. Näide elust: sel mehel oli suur sõpruskond. Vaikselt on seltskonnas tekkinud ka paare ja salasuhteid. Kuna antud intrigant oli loomulikult ka nartsissistlike joontega show-mees, punus ta ise suhteid kahes suunas korraga, üks avalik ja teine salasuhe. Samal ajal tekitas ta seltskonnas pingeid sellega, et sosistas ühele pool infot, teisele pool ja kolmandale üldse väljamõeldud «fakte». Kõik tundsid, et peavad varjama. Loomulikult käisid lugude juurde ka ähvardused. Kuniks kõik peale tema enda olid tugeva pinge all.
Lugu lahenes nõnda, et ühel julgel inimesel seltskonnas viskas kaane pealt ja ta otsustas kuuldud lugu jagada – see vestlus oli viljakas. Kahepeale pandi pusle kokku. Kaks vaprat võtsid ülejäänud seltskonna kokku, avasid kaardid ja lepitasid ära ka kolmiksuhtesse punutud naised. Ja pahapoiss visati ühiselt sõpruskonnast välja.
***
Tere! Mina olen kogenud seda, et kuna kõik on viisakad ja ei taha inetutest tegudest rääkida, siis manipulaatorid pääseva sageli puhtalt. Halvad inimesed saavad aktiivselt kurja teha sel lihtsal põhjusel, et head inimesed on passiivsed ja eelistavad mitte midagi teha. Karm, aga nii ongi!
Jah, üks ära kasutatud või reedetud inimene lõpetab suhtlemise, aga halb inimene läheb ja leiab alati uued heausksed ohvrid. Ainus, mis aitab, on rääkida! Öelda otse, öelda kõigile nii, nagu asi on. Intrigant jääb intrigandiks, valetaja valetajaks. K. S.
***
Tere! Kuulasin saadet suure tähelepanuga. Saade tuli hetkel, mil minu isiklik sarnane teema oli taas üles kerkinud. Intriigid perekonnas. Ma ei ole varem kirjutanud tagasisidet, kuid täna on see päev: esimest korda elus.
Minu õde on aastaid pununud huvitavaid skeeme. Ta on ennast eraldanud vanematega suhtlemisest ja hoolitsemisest, lihtsalt arvab, et on teinud piisavalt. Emale mõjub tema ründav, emotsionaalselt vägivaldne ja süüdistav hoiak täiesti mõistetamatult.
Ta ei külasta vanemaid aastaid, ei helista, ei tunne huvi, vahel saadab paki. Ei selgita enda käitumist – mõistatage palun ise. Igale paki saatmisele järgneb tänukõne vanemate poolt, lootuses säilitada kontakti oma lapsega.
Mina aga näen, et see on konksu otsas hoidmise skeem, tehes ennast ohvriks, mida kroonib salapärane süüdistus, et meie kohtleme teda halvasti. Ta tõstab ennast läbi pereliikmete madaldamise. Salakaval naeratus ja abivalmidus tuleb kohe ilmsiks iga vähegi võõrama inimesega suheldes. See rollivahetus võib juhtuda hetkega. Loomulikult otsene arupärimine käivitab ões agressiooni, viha, vaikimise.
Ema 80 aasta juubeli eel võtsin end kokku ja proovisin õega suhteid parandada. Püüdsin olla aus ja mõistev. Aga tema poolt vaid süüdistused, salgamised, ähvarduste laviin, minevikuteemade ümber pööramine, mida tema enda sõnul enam andestada ei saanud. Tuua õde pere juurde tagasi mul ei õnnestunud. Kui nõustuda, andestada ega mõista ei olnud võimalik, siis pöörati kõik minu vastu tagasi. Ja nii see piiride kehtestamine meil lõppes: minu ausus tekitas keeristormi – süüdistuste, kadeduse ja viha kompoti, mil pole mingit seost tänase päeva eluga. Me oleme 55+, mul on pere ja täiskasvanud lapsed, teisel poolel see kogemus puudub.
Iga intriig, susser ja vusser tekitavad minus suurt ebamugavust. Võttis pikalt aeg, et üldse aru saada, mis toimub. Õnneks järgisin sisetunnet, ütlesin enda seisukohad välja, isegi saatsin kirja. Tundsin suurt hirmu enne, selle kohtumise ajal ja pärast. Loomulikult ei võtnud õde selgitusi vastu.
Seepärast ma olen võtnud aja maha oma õega suhtlemisel. See olukord on pannud mind rohkem endasse vaatama, enda vajadusi märkama. Aus olemisega ei kaasne piinlikkust ja häbi. Et õega saaks mingi uus usaldus tekkida, peaks ta omalt poolt ka mõne hooliva teo tegema.
Kuulan «Naistejutte» juba pikalt. Igas saates on mõtteid, mida endale jätta. Olen tänulik, et sattusin ja jäin teid kuulama. Saadet kuulates tekkis rahunemine ja ma sain koorma nimega õde enda seljast kergemaks. R. M.
***
Tean naist, kes püüab iga kord teistelt välja lüpsta n-ö kuulujutumaterjali. Kui see ei õnnestu, siis hakkab lahkelt ise jagama – isiklikke asju valimatult kõigi ühiste tuttavate kohta. Enamasti on teema sisuks mõni kena naine, kellel on edukas mees ilmselt ainult selle pärast, et mees ajab taga ilu ja naine raha. Isegi kui keegi seltskonnas mainib, et kuule, tunnen neid inimesi isiklikult ja see jutt ei vasta tõele, siis tema on kindlasti «kuskilt kuulnud» vastupidist. Kui tal aga õnnestub jääda neljasilmajuttu puhuma, muutub ta väga hoolitsevaks: «Kas teil on ikka kõik hästi? Mulle tundus, et ta täna oli sinuga tõrges.» Ja kui tabada mõnd inimest sel õrnal hetkel, kus tõesti on vaja jagada, siis õnnestub seda gossip'i materjali sealt üksjagu palju kätte saada.
Või siis kui ta on mõne tüli või vaidluse tunnistajaks, hakkab takkajärgi eraldi mõlemat poolt susima ja utsitab tüli veel enam üles….
Antud naisterahva puhul on tegemist väga katkise inimesega, kes sõna kõige otsesemas mõttes elab vales. See on tekitanud temas tugeva kadedustunde ja pahameele kõigi vastu, kel läheb paremini kui temal. Kui kõik teda ümbritsevad inimesed jäävad kasvõi kergelt alla selle lati, on kõik hästi. Kui aga kellelgi läheb paremini, jääb see inimene otsemaid hambusse. Kuid igal käitumisel on piir! Üha enam «unustatakse» teda seltskonda kutsuda. A.
***
Kurb lugeda, aga see on täpselt elu!
Minul on halb kokkupuude inimesega, kes teiste alandamise kaudu end kollektiivis upitada üritas. Ronis alguses sõbraks, sai üht-teist teada ja siis pani kokku inetu loo ning naeruvääristas endise tuttava. Rääkis nii koledad lood kokku, et tõrjus teise sellega lausa seltskonnast välja, mõnitas, alandas.
Mitu korda läksid teised grupis isegi õnge – keegi ei julge ju selle poole hoida, keda taga räägitakse. See on klassikaline manipulatsioon – soovides olla ise «insider» tuleb leida keegi, kes on «outsider». Soovides olla ise «liitlane», on vaja kiiresti ohverdada ühine «vaenlane». Aga kui see juba mitu korda järjest kordus, siis hakati aru saama – oota, see teine inimene pole ju midagi teinud, aga inetud lood tulevad aina samast allikast, äkki on siin seos? Aga kuni keegi seda veel välja öelda ei julgenud kogu see vastik alatus kordus.
***
Tahtsin öelda, et oli hea kuulamine. Oli tundeid, millega saab samastuda ja oli ka jätkuvalt arusaamist, millega peab ise veel tööd tegema. Aga Katrin on väga äge, imetlen tema julgust asjad ausalt välja öelda ja eneseületust. K.
Allikad: lugejate ja kuulajate isiklikud lood ja tagasiside
:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
/nginx/o/2024/08/08/16277033t1hb829.jpg)
/nginx/o/2024/08/08/16277031t1h7002.jpg)
/nginx/o/2024/08/09/16278441t1h49a2.jpg)
/nginx/o/2024/08/09/16278557t1h5518.jpg)