E, 31.03.2025

NAISTEJUTUD ⟩ Šokeeriv ilulõikus – naise kunstrinnad hakkasid sees ringi keerama. «Kas see ongi ok, et rind on veits lömmis?»

Kristina Herodesajakirjanik

Andri Allase-spordi suunajuht

Martin Pedajafotoreporter

8. märts 2025, 11:00

«Kaal langes, rasv kadus ja implantaadid hakkasid ringi keerama,» räägib Triinu Raudsepp. See on asi, mida kunstrinnad teevad, aga millest keegi ei kõssagi! Samuti pihib naine iluoperatsioonist, millega kaasnesid kolm kuud kestvad jubedad valud. «Teist korda ma seda ei teeks.»

Naine otsustas oma keha totaalselt ringi teha, kuid hingel oli ikka valus – ta tegi enesetapukatse ja määrati sundravile. Kinnita turvavöö – selle värvika, õrna ja erilise naise lugu on nagu Ameerika mäed.

Triinu Raudsepp leidis ühel päeval, et tema praegune keha ei meeldi talle. Ja tegi selle ringi. See julge naine on meil täna stuudios ja tõesõna – on, mida vaadata!

Selles loos saad teada:

miks naine otsustas, et senine keha talle ei meeldi ning ta laseb selle ringi teha;
kunstrindadest, mis end ringi keeravad (jah, seda juhtub!);
milline on õudne iluoperatsioon, mille kohta Triinu ütleb, et kui oleks teadnud, et sellised valud tulevad, poleks teinud;
milliseid hirme tunneb naine romantilises olukorras;
kuidas naine tänavalt endale juuksuri leidis;
kui palju täiesti uus välimus maksma läks;
veel palju väga isiklikke lugusid Triinu Raudsepa elust.

Vaata kindlasti ära terve saade – sel korral on vaadata vähemalt sama palju kui kuulata! Kõige eredamad emotsioonid saad kätte ainult videos.

«Naistejutte» saad endiselt ka kuulata. Kui sulle meeldib meid kaasa võtta jalutuskäigule, jooksuringile, panna saateks koristades või kokates, siis see võimalus jääb!

Seda sa iluoppidest ei teadnud

Vahel jääb mulje, et igal teisel kaunitaril on juba korrigeeritud büst ja üht-teistki kõpitsetud. Ja olgem ausad – otsused oma keha üle teeb selle omanik, see õigus kuulub talle. Triinu Raudsepp muutis oma välimust tundmatuseni ja palju asju teeb talle rõõmu. Kuid sel teekonnal tuli ette ka korralikke karisid ning ta jagab täiesti siiralt ka neid.

Sina, Triinu, oled see julge naine, kes ühel hetkel vaatas peeglisse ja otsustas, et selline, nagu ma olen täna, ei sobi mulle. Ma teen kõik ringi.

Jah. Ma olen siuke rahutu tuhkatriinu, et ma muudan oma meelt päris tihti ja tahan muutusi käia vastavalt oma tujudele.

Triinu Raudsepp — Triinu Raudsepp Foto: Martin Pedaja / Postimees

Mis tuhkatriinu? Sa oled täielik printsess! Meil ei ole mitte kunagi olnud nii suure kleidiga inimest stuudios. Aga kirjelda, mis sai otsustavaks, et tegid radikaalse otsuse iluoperatsioonid ette võtta?

Ma ei ole kunagi lähtunud oma otsuseid tehes kellegi teise arvamusest või püüdnud kedagi matkida. Mul tuleb kõik käigu pealt – kuskilt tuleb idee ja mõte ja ma lihtsalt pean selle korda saatma.

Olgem ausad, see oli väga suur muutus, mille läbi tegid. Kuskilt saab iga asi alguse.

Ütleme nii, et ma lihtsalt ise ei tundnud ennast enam oma kehas hästi. Mul oli raske, ma ei jaksanud enam viiendale korrusele niimoodi kalpsates minna, vaid ma lihtsalt roomasin.

Sellel hetkel kui sa selle muutuseni otsustasid minna, olid sa püsisuhtes kolme lapse ema ja pluss-suuruses pesumodell. Ehk siis enne otsust hakata kõike enda maitse järgi ringi tegema olid sa juba väga paljude skaalade järgi imeilus naine! Väga enesekindel oma kehas ja käisid oma lopsakate kurvidega pea püsti. Kõik plaksutasid ja ikkagi sa otsustasid, et tahad teist keha.

Aga võib-olla see oli nii-öelda hüppelaud – Marc & André etenduses sain ära proovida selle tähesära ja tähelepanu mulle väga meeldib. Millisele naisele see ei meeldiks? Võib-olla see oligi tõuge, et kuhu nüüd edasi.

Aga sama hästi võiks olla elu lõpuni imeilus pluss.

Mind kutsuti uuesti ja käisin nende pesusõus ju mitu korda, aga peale operatsiooni mind heideti sealt välja, sest mu kehakaal ei sobinud enam neile. Olin liiga väikseks jäänud.

Ma arvan, et leian alati endale mingi koha. Kui ma ei sobi klassikaliseks modelliks, siis ma teen midagi hullu lihtsalt! Võtan riidest lahti ja lähen ja käin kuskil laval.

Sa oled selline karakter, sünnipärane staar, kes tuleb ja särab. Aga läheme radikaalse teekonna juurde – sa tegid kogu oma keha ringi.

Noh, põhimõtteliselt jah. Maovähendusoperatsioonist kõik algas. Mul on selle koha pealt vedanud, et võtsin palju alla, aga nahk tõmbas tagasi. Käisin pärast korrigeerimas oma kõhtu, sest oli selline armas kolme lapse beebikõht, selline pehme punukene seal.

Siis sa tegid kõhuplastika. Mida see tähendab?

See oli raske, teist korda ma seda ei teeks. Nad tõmbavad sind ülevalt ja alt kokku, nii et põhimõtteliselt kui sa vaatad ennast peeglist, siis kuusteist aastat kukkus sealt. Aga see on väga raske operatsioon – sa käid nagu klapitav tool ringi pool aastat: sa ei saa ennast päris sirgu ja sa ei saa päris kokku. Kui ma mõnda asja soovitan, et minge ja tehke, siis see on küll selline asi, et viimases hädas. Oleks teadnud, poleks teinud. Isegi aevastamine oli õudne, no ikka väga valus.

Pikalt seda valu kannatasid?

Kolm kuud kindlasti. Ja vetsus käimisest ma ei hakka üldse rääkimagi, aga see oli… jah.

Räägime ikkagi ära ka, milles see protseduur seisneb?

Minul tehti kõhuplastika koos külgede rasvaimuga. Kuna olen hästi puusakas, siis eemaldati vist 480 grammi rasva, kui ma õigesti mäletan. Nad lõikavad sul tüki vahelt ära, tõmbavad sind alt ja ülevalt pingule ja siis teevad puusas ütleme puusast puusani sellise pika lõike. Quasimodo oled ikka päris tükk aega, enne kui need armid ja kõik asjad paranevad.

Kui ma tulin opilt ära, siis doktor nii armsasti ütles mulle: «Printsess, ei ole midagi, et nüüd natuke oled sinine.» Ma küsisin, et kas te olete kindel, et mulle kõhuplastikat tegite, mitte ei peksnud mind? See oli päris kole vaatepilt. Aga ma olin siukene Terminaator – pingutan, et küll ma saan hakkama.

Kas sul oli alguses kohe plaan teha täielik muutumine või see tuli samm-sammult?

Ikka samm-sammult. Kahjuks sellega on nii, et sa ei saa kaalulangust ise alguses väga reguleerida. Maovähenduse järel oli kaalulangus ikka päris päris korralik. Kõige ebatervislikum kaal, mis polnud enam väga ilus, oli 49 kg. Kaal, mis mulle meeldib, on nii 62, ma olen 164 cm pikk. Minu tippkaal oli 118 kg. See tuli siis, kui tegin öötööd ja polnud aega süüa – siis ilmselgelt see kaal ju tuleb.

Aga siis – kõhuplastika valud läksid meelest ära. Kui sa olid pluss-suuruses modell, olid sa väga rinnakas. Sul oli väga uhke büst looduse poolest. Kuidas laste saamine seda mõjutas?

No minu lapsed arvestavad minuga, nagu nad seda alati teevad. Isu oli neil tõesti hea, aga oli toidulaual ka muud valikut peale minu rinna. Ja emme rind jäi alles. Mul on ikka praegu tunduvalt väiksemad rinnad, kui mul olid loomulikult.

Kui sa siis kahanesid, miks sa otsustasid implantaadid panna?

Sellepärast, et mulle kohutavalt meeldivad rinnad. Rindadest kaob ju rasv ära, see on esimene koht. Lõpuks vaatasin, et kõik need tätoveeringud hakkasid kusagile alla vajuma. Ja siis otsustasin ka täispanga peale välja minna, et ma tahan ikka suuremaid, kui mul endal olid.

Kas sa mäletad allavõtmise lõppstaadiumi enne rinnaoperatsiooni, kui palju või vähe sul siis järele jäi?

Ma ei mäleta, sellepärast et ega ma väga halbu asju mäletada ei tahagi! Mul on mingid pildid, mida ma vahest harva vaatan.

Ma arvan, et enesehinnang on selline hooajaline värk – mingi hetk oled kõigega rahul, milline sa välja näed, ja mingi hetk ei ole mitte millegagi rahul. Siis on tunne, et ei tea, kuhu poole joosta, mida veel kuskile lõigata, juurde panna või ära võtta.

On sul ka täna neid päevi, kus sa mõtled, et ei ole veel endaga rahul?

Ei noh, vaatan, et võiks juba natuke suuremad olla (muigab). Tegelikult mu lapsed ütlevad niimoodi: sul on tissid, sul on huuled, nüüd sul on kõht lõigatud, aga sul ei ole peput! Ma olen täiesti sileda tagumikuga, isegi kui olin kogukam, mul ei olnud sellist peput ette näidata.

Sul on rohkem kurvid külje suunas, mis on ka väga ilus. Inimesed on erinevad – vaadake või kunstiajalugu. Aga rinnaoperatsioone sa ei teinud mitte ühe, vaid lausa kaks. Miks?

Tegin sellepärast kaks, et otsustasin esimesed implantaadid panna lihase peale. Ja mitte keskmise suurusega, vaid natuke suuremad. Kaal langes, rasv kadus ikkagi veel ära ja need implantaadid hakkasid ringi keerama lihtsalt.

Ma ei saanud alguses sellest aru, mõtlesin, kas see ongi okei, et mu rind on veits lömmis. Kui ma kummardasin, siis tõesti tundsin, et nagu midagi täiesti pööras ümber sees. Saad aru, rind ei olnud mitte ümmargune, vaid selline (näitab külili)! Implantaat ei ole ju ümmargune tegelikult. Võib täiesti ümber pöörata, on kandiline pealt.

See tundub mulle košmaar. Ja mõtle kui sul on romantiline kohtamine, asi läheb uue kallimaga kuumaks ja rinnad keeravad ennast pahupidi?

See oli minu suurim hirm. Ma kartsin isegi rinnahoidjat ära võtta, sest see on ikkagi hirmus, kui sul mingi asi sees keerleb su naha all onju.

Pole elu sees sellist juttu kuulnud, et implantaadid selliseid tempe teevad!

Mina olen ühe naisterahvaga suhelnud, kellel oli sama mure, ja see arst ei tahtnud väga koostööd teda ehk siis uuesti opereerida. Kuna tal endal selleks raha ei olnud, siis me panime naised ikka kõik seljad kokku ja see naine sai endale uue rinnaoperatsiooni ning uued rinnad.

Aga mina kirjutasin oma arstile ja käisin tema vastuvõtul. Doktor ütles mulle, et pane käed siia kapi peale, lihtsalt kummarda ja ära ole pinges. Tuli ja keeras mul mõlemad implantaadid õigeks. Ütles mulle niimoodi, et see tegelikult midagi hullu ei ole. Kui sa tahad neid ise keerata, siis lihtsalt lähed dušši alla ja teed seebiga kokku, siis on hea neid keerata.

Mina otsustasin siiski natukene väiksema implantaadi panna ja seekord lihase alla, siis on väga väike tõenäosus, et need ringi keeravad. Aga see hirm on minuga ikkagi iga päev kaasas.

Kuidas siis on?

Ei ole keeranud, istuvad nagu tallekesed. Esimesed rinnad olid mul 725 milliliitrit üks rind, praegu on 625. Esimesed rinnad olid minu küljes nagu võõrkeha, sest mu ülakeha ju kuivas kokku, aga tissid olid suuremad. Põhimõtteliselt selja tagant juba võis aimata, et seal on suurem partii. Aga omanik ise ei ole nende üle uhke, sest nad pöörlevad.

Implantaatide pööramine

Tegemist ei ole ohtliku, küll aga ebamugava olukorraga. Tingitud on rindade ümberpööramine sellest, et implantaadi ümber on tekkinud liigselt ruumi. Tegu pole kirurgi vea, vaid patsiendi muutunud kehaga. Ka Triinu Raudsepa puhul tekitas olukorra suur kaalukaotus. Doktor oli nõus tegema kordusoperatsiooni ning täna on naine oma rindadega rahul.

Allikas: ilukliinikute nõuandelehed Eestis ja piiri taga

Triinu Raudsepp leiab, et oma keha enda maitse järgi ringi teha on igaühe õigus. — Triinu Raudsepp leiab, et oma keha enda maitse järgi ringi teha on igaühe õigus. Foto: @triinu_raudsepp

Räägi, kuidas läks taastumine pärast rinnaoperatsioone?

Mul on minu arust naljakad asjad, mida ma ei julgenud kolm kuud esimeste rindadega teha – ma ei julgenud kummardada ega kükitada ilma, et oleks nad pihku võtnud. Käisingi niimoodi, et hoidsin neid kogu aeg kinni. Mul on tunne, et nad kukuvad küljest ära, sest nad on lihtsalt nii suured.

Kas need uued rinnad olid ka rasked?

Jah, no mul on tugev selg. Meil suguvõsas ilmselt ongi see suure büsti õnnistus sees, üks tütarlaps on käinud ka rinnavähendusoperatsioonil. Temal olid nii suured, et tekkisid meeletud seljavalud.

Kuidas operatsioon mõjutas rindade tundlikkust?

On täiesti olemas, selles osas on mul väga hästi läinud. Esimesel operatsioonil polnud mingit tõstmist ega midagi, lihtsalt pandi implantaat sinna pessa. Aga teise puhul ta tõstis ja lõikas kõik nibu ümbert. Olen kuulnud, et hästi paljudel kaob nibu tundlikkus lihtsalt ära, aga minul jäi alles. Ma ilmselt ei vii ennast piisavalt palju kurssi eelnevalt igasuguste ohtudega ja asjadega.

Ma ei tea, kas mul ongi mingit näidet tuua, et ma oleks selle suure riskiga midagi nii-öelda päris tuksi keeranud… Tegelt ei ole. Kõik operatsioonid on hästi läinud. Mingid terviseprobleemid on tulnud maovähendusoperatsiooniga, nendega ma madistan.

Mis need tervisemured on?

No kindlasti vitamiinipuudus, ma põen kõrges staadiumis aneemiat. Meeletu väsimus, sinikad tulevad hästi kergelt, nahk on selline natuke hall. Noh, mitte selline nagu minul (naerab ja osutab oma tätoveeringutele. Sellesse on ta investeerinud sadu tunde meistrite tööd ja ühe korraliku Ameerika luksusauto hinna, K.H). Mis selle aneemiaga veel on? Sööd seda rauatabletti. Nad tahtsid mulle täitsa vereülekannet teha, et see parandab kiiremini.

Kas aneemiat saab kuidagi ka elustiiliga korrigeerida?

No eks ma kindlasti võiks olla tublim, süüa paremini ja ennast turgutada, aga eks see on klassikaline laiskus. Mõtled, et minuga ju nii ei juhtu ja minul ei ole vaja, aga siis oled käpuli maas, siis saad aru küll, et on vaja.

Need toidukorrad ei ole ju suured. Ma võiksin ju süüa mingit peeti ja selliseid asju, aga sa sööd ikka seda, mis sulle rohkem maitseb, näiteks keedukartulit. Aga see tehti mulle algusest peale selgeks, et pean seda väga jälgima ja olengi elu lõpuni sellega.

Kas sellest mõttest ei ole peast läbi käinud, et see on nii raske, keeraks tagasi?

Ei, kindlasti ei! Pigem mul on see, et miks ma seda nii hilja tegin, oleks võinud varem.

Triinu Raudsepp otsustas end totaalselt muuta. Oma otsust ta ei kahetse – vastupidi. Leiab, et oleks võinud juba varem seda teha. — Triinu Raudsepp otsustas end totaalselt muuta. Oma otsust ta ei kahetse – vastupidi. Leiab, et oleks võinud juba varem seda teha. Foto: Martin Pedaja / Postimees

Aga sinu ilu investeeringud ei piirdu ainult kehaga, sul on ka muud.

Huuli olen ma süstinud enam isegi ei mäleta, mis ajast.

Juustega on mul alati olnud ka selline pidev võitlus ja draama. Vot siin on küll draamat – aneemia ja kiire kaalulangus on ju see, mis juuksed ära võtab.

Ma tahan alati, et mul oleks kõik natuke üle võlli, minu jaoks selline klassikaline ludu soeng… Mul olid väga pikad ja paksud juuksed, aga siis nad hakkasid välja langema. Mingi hetk tuli neid ikka väga-väga palju, kammid ja tuleb pihkudega, see tekitas veel omakorda stressi. Aga igal asjal on ju alati ju mingi väljapääs.

Mis lahendus sul peas siis on?

No siis ma püüdsin tänava pealt kinni ühe tumedanahalise. Mulle väga meeldib nende stiil. Mulle see arfostiil oli hingelähedane juba siis, kui neid patse veel ei olnudki Eestis, punusin ise neid lõngast ja mind hüüti Lõnga-Liisuks.

Lihtsalt läksid ja krabasid tänaval võhivõõral inimesel natist kinni ja ütlesid: kuule, ma tahaks, et sa teeks mulle patsid. Ja tema ütles: jaa-jaa, see on täpselt see, mis ma teen!?

Loomulikult. Täpselt nii oligi. See naine oli pärit Prantsusmaalt ja mina olin üks tema esimesi kliente. Ta punub mu enda juuksed hästi peadligi soengu põhjaks ja õmbleb juuksed peale. Siis saad ise valida, kas sa tahad hästi lokkis või täiesti sirgeid. Viie tunniga on sul soeng peas ja püsib selline. Ma lähen magama, mul on soeng peas, ma tõusen, mul on soeng peas.

Aga kui nüüd kõik kokku liita, mis oled endasse investeerinud, kuhu see suurusjärk umbes purjetab?

No ma ütlen ausalt, et ega ma ei ole väga kokkuhoidlik inimene. Ja ma võib-olla ei tahagi seda teada. Aga kui sa küsid, siis… mõnikümmend tuhat on investeeritud.

Triinu Raudsepp on enda välimusse investeerinud kümneid tuhandeid. — Triinu Raudsepp on enda välimusse investeerinud kümneid tuhandeid. Foto: Erakogu

Aga sa ei muutnud ainult välimust, muutsid ka oma elu. Miks senine elu üle viskas?

Tead, ma lihtsalt ei mäleta. Või ei taha mäletada, lihtsalt aju tõrgub.

Ma arvan, et minu puhul said otsustavaks piirangud – kui ma ei saa olla mina ise või see, kes ma tegelikult olla tahan ja teha neid asju, mida mina tahan.

Seda ma mõistan – naistena me tahame näha oma kallist meest õnnelikuna ja anname natuke järgi iseenda arvelt. Ja ühel hetkel avastad – mul ei ole ruumi olla mina ise ja see ei ole üldse minu elu.

No kindlasti on selliseid suhteid, kus saad täiesti olla sina ise. Aga kui ma mõtlen enda koha pealt, siis ikka pead kellegi teise järgi natuke painduma või tegema mingeid asju, mida sa tegelikult üldse võib-olla ei tahaks.

Armastus on ka arvestamine. Ja teadlik painutamine teise poole on isegi armas. Aga surve läbi…

Ma mõtlengi, kui sind tahetakse survestada ja sinult ära võtta midagi. Hästi palju oli seda, et mida ma võin selga panna, kui mitu nööpi tohib lahti olla.

See oli siis kontrollivajadus, armukadedus ja soov sind endale hoida?

Jah. Aga see on hea, kui sina selle välja ütled. Siis pärast ei saa keegi öelda, et mina ütlesin.

Siis sa otsustasid, et see suhe sulle ei sobi. Aga suhte lõpetamine on väga raske, kuidas sa sellega hakkama said?

Ma olen vahest mõelnud – ma loodan, et ma ei saa karmat kusagilt suhetest. Aga mul ei ole kunagi olnud sellist südamevalu või et ma oleksin suhtest ära tulnud ja olnud meeletult kurb. Ma arvan, et suhe, mis sulle ei sobi ja ei meeldi, kestab kaua, siis lõpuks oled täiesti immuunne. Sa lähed ja sul on juba mingi kilp ümber.

Ja mitte kunagi pole olnud mees sinu otsusest kuuldes rõõmus?

Ei, kindlasti mitte. Ma ei ole väga rääkija ka, sest mind pole kunagi kuulatud. Siis mõtledki, et kellele ma räägin seda, kellele?

Triinu Raudsepp ajal, mil ta kaalus enda arvates juba liiga vähe. — Triinu Raudsepp ajal, mil ta kaalus enda arvates juba liiga vähe. Foto: Erakogu

See muutuste teekond ei ole ka kerge olnud. Ühel hetkel tunnistasid mulle, et elu läks nii raskeks, et sattusid ravile psühhiaatriakliinikusse. Mis sind sellesse kohta viis?

Kindlasti just seesama, et ei räägi – hästi palju endasse kogutud emotsioone. Ma ei oska seda öelda, sest ma ei ole seda spetsialistiga isegi läbi arutanud. Minu puhul lõppes see kõik hästi kiiresti ja ma arvan, et tehti ennatlikke järeldusi minu sellest välisest säravast olekust – Triinul on ju kõik juba hästi!

Ennatlikke selle koha pealt, et sind tunnistati terveks natukene rutakalt?

Jaa. Tegelikult mind hospitaliseeriti kohtumäärusega nelikümmend päeva tahtest olenemata ravile. Sellise määruse sa saad siis, kui sa teed suitsiidikatse. Siis sina enam ei otsusta põhimõtteliselt midagi.

Mis sind tõukas seda katset tegema?

Hea küsimus, ma ei mäleta. Sinnamaani jõudmine oli pikk protsess, ületöötamine, enesesse elamine, kõik, ütleme enda mingid rumalused, mida oled teinud. Seda oli nii palju lihtsalt! Ma ei osanud seda kuidagi maha laadida ja üks hetk see kaas lihtsalt lendas pealt ära.

Mulle mõjus rängalt ka see, et kaotasin selsamal aastal, kui see õnnetus minuga juhtus, oma hästi lähedase sõbranna.

Äkki tema oligi see sinu hinge tugi, kellega sa said rääkida?

Just. Kõik pikemad autosõidud, mis mul olid – ma alati kohe helistasin talle. Nüüd on täiesti null. Tal oli infarkt. Täiesti ettearvamatu. Noor inimene, meil oli aasta ainult vahet. See oli hästi kurb, viis mind täiesti rööpast välja ja mõtlesin, et mul ükskõik, ma tahan tema juurde, saagu mis saab! Aga arvan, et et tema vist oligi see, kes selle käe ette pani. Sest mis siin salata – ma läksin ikka täiesti kindla peale välja. Läksin esimesel advendil kodust välja, meeletu talv oli väljas. Istusin mingi hetk kuskile garaažide vahele maha ja mitte keegi ei teadnud, kus ma olen. Sõin kakssada kolmkümmend unerohtu, seisab minu haigusloo epikriisis.

Kuidas sa siis ellu jäid?

Lõpuks politsei positsioneeris, selle järgi nagu leiti üles. Ma olen seda haiguslugu lugenud ühe korra vahetult enne, kui haiglast välja tulin. Aga need rohu kogused on mälule ikka korraliku põntsu pannud. Ma ei mäleta sellest õhtust eriti midagi.

Üks suur punane neoonkiri, mis praegu esile kerkib – kui inimene muudab ennast või suhteid, siis seda on näha. Aga me ei oska märgata, mis on inimese sees. Vaimne tervis, iseenda emotsionaalne vee peal hoidmine nõuab kõige suuremat tähelepanu. Sisemised tuled on tegelikult kõige tähtsamad.

Just. Ja neid sa ei saa raha eest osta, et lähed viid selle kirurgile ja ütled – palun tee korda mu vaimne tervis.

Vaimsel tervisel on küll eksperte, kes meid aitavad, aga suur töö tuleb ikka endal ära teha. Samamoodi nagu kirurg sinu eest kolm kuud ei valuta. Kuidas sa praegu ennast kaitsed, et püsida selles terviklikkuses ja positiivsuses?

No ega ma kogu aeg ju ei püsi ka. Ja kui ma sealt haiglast välja tulin, siis mulle öeldi kohe: kõige hullem asi ongi, et see võib ju korda, seal võib tagasilöök olla. Ma siiamaani söön iga päev antidepressante. Ja mul on raske magada. Arst ütles väga toredasti, et sul on lihtsalt keskmisest inimesest kõrgem adrenaliinitase.

Seesama adrenaliinitase paneb sind mäekõrguselt kõigist üle särama ja inimesed otsivad su lähedust, et saada ka seda pisukest tulesädet. Mis aitab sind tasakaalu leida?

Siis kui ma saan teha seda, mida ma tahan ja olla seal, kus ma tahan. Käisin hiljuti seljakotiga Hispaanias ja magasin autos tagaistmel või telgis - vot seal ma magasin ilma unerohuta ja tundsin, et olen õiges kohas, õige taeva all.

Sa andsid praegu väga hea retsepti – ei tohi iseendaga vastuollu minna. Igaühel on õigus muuta kogu oma elu, sest see on sinu unikaalne kogemus. Meie kõrval on väga palju inimesi, kes tahaksid su elu kaaperdada ja ise otsuseid langetada, ärge laske neil seda – see võib koledasse kohta välja viia.

Just, minuga juhtus nii. Ma ei tunne ennast ka praegu veel kodus – mul on sinna veel minna. Alati saab paremini, aga tegelikult on kõik ju hästi.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 391 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Triinu Raudsepp on naine, kellest mööda ei vaata. Kuid särava välimuse varjus on tundlik ja õrn sisemaailm. — Triinu Raudsepp on naine, kellest mööda ei vaata. Kuid särava välimuse varjus on tundlik ja õrn sisemaailm. Foto: Erakogu

Kes on Triinu Raudsepp?

Triinu Raudsepp on karaktermodell ja loovhing. «Ma tunnen end kõige paremini säravate, andekate, ambitsioonikate ja hulljulgete loominguliste inimeste keskel,» ütleb Triinu. «Ma tunnen, et kuulun sinna. Suhtlemine on minu element. Ideid on mul ülevoolavalt palju, julgusest pole siiani kunagi puudust tulnud ning energiat midagi ära teha on külluses. Muutust on mu ellu vaja!» Triinu on elu suhtes põnevil ja avatud, ta otsib uusi huvitavaid väljakutseid ja tööalast rakendust. Igapäevatööd teeb ta aga hoopis maalri ja sisekujundajana.

Leia karaktermodell Triinu Raudsepp Facebookist ja Instagramist.

«Minu soovitus kõigile on: julge olla see, kelleks loodud oled. Jah, meile surutakse seda peale, aga keskpärasem, nähtamatum ja väiksem olemine kedagi õnnelikuks ei tee. Hing jääb haigeks. Ikka ise, täies säras, täistuledes, mis sellest, et mõnele on seda palju! Kui enda jaoks on paras, on süda rahul.»

Triinu Raudsepp modellina mässumeelse multikunstniku Toivo Freeman Pilti sõus, Tallinn Fashion Week, sügis 2024. — Triinu Raudsepp modellina mässumeelse multikunstniku Toivo Freeman Pilti sõus, Tallinn Fashion Week, sügis 2024. Foto: Erlend Štaub

Vaata «Naistejuttude» varasemaid saateid:

Leia ka Eesti muhedaim kodu-podcast «Oma tuba, oma luba» Kõik osad Viimane:

Armsad «Naistejuttude» sõbrad, loome iga osa nii, et Sina saaksid sellest osa just endale sobival viisil – vaadates, kuulates või lugedes. Enamik episoode on valminud teie soovitud teemadel. Millest veel saadet soovid? Sul on isiklik lugu, mida julged ka teistega jagada? Kirjuta: kristina.herodes@postimees.ee

Meie peale võid alati kindel olla – uus osa igal laupäeval kell 11.

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles